ja § 424 järgi ning
lg 1 alusel mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.
lg 5 alusel pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 21.11.2005.a otsusega mõistetud karistus 1 aasta vangistust 2-aastase katseajaga ja Tartu Maakohtu 17.02.2006.a otsusega mõistetud karistus 4 kuud vangistust 18kuulise katseajaga.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati uue kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.11.2005.a kohtuotsusega ja Tartu Maakohtu 17.02.2006.a kohtuotsusega moodustatud liitkaristuse, s.o 1-aasta vangistust võrra ja lõplikuks 2 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta ja 7 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3-aastaks. Karistuse kandmise algus oli 06.05.2007.a ja lõpp on 05.12.2008.a. H. Kampuse kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab majandustöödel, vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama Tartumaal Vara valda Tähemaa külla, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu H. Kampuse vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ei pea seda otstarbekaks. H. Kampus on 3-korral allutatud käitumiskontrollile, kuid 2-korral sooritas ta katseajal uue kuriteo, mistõttu pöörati karistus täitmisele. H. Kampus on teadlik kontrollnõuetest, samas ei ole ta allunud neile. Kriminaalhooldajale ei ole jäänud muljet, et H. Kampus on valmis muutusteks oma elukorralduses. Hannes Kampus taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning praegu kannab karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Talle on eelnevalt 4-korral kohaldatud kriminaalhooldust, kuid H. Kampus ei allunud kontrollnõuetele. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et H. Kampus tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H. Kampuse isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning praegu kannab karistust katseajal toimepandud kuriteo eest. Talle on eelnevalt 4-korral kohaldatud kriminaalhooldust, kuid H. Kampus ei allunud kontrollnõuetele. Peamisteks riskifaktoriteks on kindla elu-ja töökoha puudumine, alkoholi liigtarbimine ja tutvusringkond, mis soosib alkoholi tarbimist. Arvestades H. Kampuse poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.