← Eesti

1-08-11916\2

1-08-11916 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-11916 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Imbi Kangur-Popova Prokurör Kristi Rande Kohtuasi Vangla esitatud materjalid Georgi Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Georgi Šubin (ik: 36306083721; viibib Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Georgi Šubin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Georgi Šubini vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 1 (ühe) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.09.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. 2 Georgi Šubin tunnistati süüdi Maakohtu 28.03.2005.a otsusega KarS § 177 lg 1; § 175; § 141 lg 2 p 1 järgi. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 kohaselt loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse kandmise algus oli 28.03.2005.a ja lõpp on 08.01.2011.a. G. Šubini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses on kinnipeetav on õppinud ja võtab osa „Convictuse“ tööst. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel soovib elama asuda Turvakodusse. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G. Šubini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna tal puudub elukoht ja lähedaste toetus. Kinnipeetav ei tunnista oma süüd, mistõttu on alust arvata, et ta ei suuda ka muuta oma käitumist ja loobuda kriminaalsest karjäärist. G. Šubin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on korduvalt karistatud analoogsete kuritegude – vägistamiste eest, oma tegusid ei tunnista ning leiab, et kannab karistust põhjendamatult. Seega ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ega ole ka suuteline neid tegema, eelneva käitumise põhjal on alust arvata, et vabaduses võib jätkata raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu tema vabastamine oleks ennatlik. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et G. Šubin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Šubini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on korduvalt karistatud analoogsete kuritegude – vägistamiste eest, oma tegusid ei tunnista ning leiab, et kannab karistust põhjendamatult. Seega ei ole teinud varasematest karistustest järeldusi ega ole ka suuteline neid tegema, eelneva käitumise põhjal on alust arvata, et vabaduses võib jätkata raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemist, mistõttu tema vabastamine oleks ennatlik. Arvestades G. Šubini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Arvestades Georgi Šubini poolt toime pandud kuriteo raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib G. Šubini vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. 3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.