Kriminaalasi nr 1-08-10198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20.oktoobril 2008a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-10198 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Ma
§ 76
lg.2 maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Peeter Paalberg*i temale Harju Maakohtu 15. mai 2002.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-731/01 mõistetud karistuse 11 (üksteist) aastat vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Peeter Paalberg on süüdi tunnistatud ja karistatud Harju Maakohtu 15.05.2002.a. otsusega KarK § 115 lg.2 p.1,3, § 141 lg.2 p.1,2,3 järgi ja KrK § 140 lg.2 p. 2,3 järgi ja karistuseks mõistetud liitkaristusena 11 aastat vangistust, karistuse kandmise algust arvestatud 1
(5)30.aprillist
- Tallinna Ringkonnakohus oma otsusega jättis karistuse muutmata. Karistusaja lõpuks on arvestatud 29.04.
- Tartu Vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et vajalik on psühholoogiline nõustamine tegelemiseks eneseanalüüsiga, osalemine seksuaalkurjategijate rehabilitatsiooniprogrammis, et parandada kohanemist vabaduses ja vähendada vastassugupoole esindajatega suhtlemisel tekkida võivaid raskusi. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, vabaduses on olemas elukoht, töö oma endise tööandja juures. On vanglas olnud hõivatud pidevalt tööga, läbinud erinevaid erialakursusi uute tööoskuste õppimiseks. Majanduslikke probleeme ei ole. Lähedasteks vabaduses on õde ja tolle abikaasa, kes kindlustavad ka elu- ja töökohaga. Kannab karistust koos kuriteokaaslasest vennaga. Vanglasuhtluskeskkonnas konflikte ei ole olnud. Valmis täitma kriminaalhooldusnõudeid. Ei ole osalenud rehabilitatsiooniprogrammides ega pidanud vajalikuks spetsialistiga koos endaga töötamist oma käitumise analüüsimiseks. Seetõttu on uue kuriteo risk seoses väärtushinnangutega ja hoiakutega kõrge. Introvertne, tasakaalukas, kaalutleb alati kõiki aspekte. Mõistetud karistust peab liiga pikaks, minimeerib juhtunut. Vanglas käitumine eeskujulik, heade suhtlemisoskustega. Väljendab soovi elada vabanedes õiguskuulekalt. Konkreetseid ohustatud isikuid vabaduses ei ole, kuid riske võivad suurendada alkoholi mõju ja tegutsemine koos vennaga. Toimikus on olemas tööandja Ämari Vangla iseloomustus Peeter Paalbergile, milles antakse Peeter Paalbergile kiitev hinnang. Peeter Paalbergi iseloomustatakse kiitvalt nii tööülesannete täitjana kui ka kaastöötajana. Vangla juhtkond on andnud talle vaba liikumise õiguse vangla territooriumil ja õiguse viibida ilma järelevalveta väljaspool vanglat. Ta on saanud tulemustasu heade töötulemuste eest. P.Paalberg on ise avaldanud nõusolekut vabaneda elektroonilise järelevalve alla. Toimikus on tööandja OÜ Oilikom kiri, millega garanteeritakse Peeter Paalbergile töö autoelektrikuna. Peeter Paalberg töötas ka varem sama tööandja juures ja tööandja kiidab teda kui head kaastöötajat ja oskustega töötajat. Tööandja kinnitab oma tuge Peeter Paalbergile kriminaalhoolduse ja elektroonilise järelevalve tingimuste täitmisel. Tööandja palub Peeter Paalbergi vabastamist. Toimikus on erinevaid tunnistusi ja tõendeid selle kohta, et Peeter Paalberg on vangistuses läbinud erinevaid oskuskoolitusi: arvutiteeninduse alal, remondielektrikuna. Need tõendid tõendavad Peeter Paalbergi õppimist vaid kõrgematele hinnetele. Toimikus on erinevaid tõendeid selle kohta, et Peeter Paalbergi on lubatud korduvalt lühiajalistele väljasõitudele, s.h. ilma järelevalveta. Kriminaalhooldusametnik oma ettekandes ei nõustu Peeter Paalbergi vabastamisega ennetähtaegselt. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole kinnipeetav pidanud vajalikuks rehabilitatsiooniprogrammides osalemist ega oma käitumise analüüsimist koos spetsialistidega. Eelnevate käitumismustrite analüüsimine on eriti vajalik varasema karistatuse ja pikaajaliste vangistuste tõttu. Ametniku hinnangul on Paalbergi puhul uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohtuistungil andis Peeter Paalberg seletuse, et ta saab tööle oma endise tööandja juurde, pärast eelmist vangistust oli vabaduses umbes kaks aastat ja töötas sama tööandja juures. Vabaduses on eesmärgiks luua pere. Kohtu küsimusele- mida peab Paalberg vabaduses enda jaoks kõige suuremaks raskuseks- vastab Paalberg, et raskusi nagu ei olegi, ta on seni elus kõigega hakkama saanud. Kaitsja taotlusel kuulas kohus ära tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxx, kes on Peeter Paalbergi õde. Tunnistaja annab ütlusi, et tema vend Peeter on väga hea spetsialist elektrik, perefirma garanteerib talle töökoha. Saadav palk kindlustab talle äraelamise. Kriminaalhooldaja vend Peeteri kohta järele ei pärinud. Tunnistaja käis vend Priidu pärast ja helistas ise. Kriminaalhooldaja oli pinnapealne ja teiste arvamust ei soovinud kuulda. Tunnistaja arvates 2
(5)on see karistus venda muutnud, ta on hakanud rohkem rääkima. Kindlasti suudab ta tulevikus elada ilma kuritegu toime panemata. Kaitsja esitab täiendava tõendina vangla direktori käskkirja selle kohta, et Peeter Paalberg on lubatud järelevalveta tööle vangla esisele alale. Prokurör on seisukohal, et Paater Paalbergi võib ennetähtaegselt vabastada. Ta on kahe vangistuse kohta ära kandnud 19 aastat vangistust. Viimasest karistusest suurem osa kantud. On olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kindel elu- ja töökoht. Talle on resotsialiseerumiseks vajalik kriminaalhoolduse abi, kui vangistus oleks täielikult kantud, siis seda abi ei osutataks. Kriminaalhoolduse abil saaks teda vaikselt hakata ühiskonda tagasi tooma. Kaitsja taotleb Peeter Paalbergi ennetähtaegset vabastamist. Vangla toimikus on kogu materjal positiivne. Talle on määratud kahekordne töötasu, on olnud 6 korda väljasõidul. Omandanud elektriku kvalifikatsiooni, vangla iseloomustust tuleks arvestada. Seal ei ole märgitud tema ohtlikkust ühiskonnale. Kohtu seisukohad Peeter Paalberg on toime pannud ja süüdi tunnistatud esimese astme kuriteos.
§ 76
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast või p.2 – vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Peeter Paalberg temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt ½, seisuga 20.10.08. 7 aastat 5 kuud 20 päeva, seega on täidetud seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks nii elektroonilise järelevalve alla kui ka ilma selleta.
§ 76
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et Peeter Paalberg*i vabastamine karistuse kandmiselt enne tähtaega ei ole põhjendatud. On õige, et Peeter Paalbergil on olemas kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused- kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada ka valveseade, on olemas kindel töökoht ja sealt saadav võimalik sissetulek katab eeldatavasti äraelamisvajaduse, on ka sotsiaalvõrgustik õe ja tema abikaasa näol. Samas ei olnud kuriteo toimepanemise põhjuseks nende tingimuste puudumine. See tähendab, et kõik need tingimused olid olemas ka enne kuriteo toimepanemist. Ja just neis oludes elades pandi toime ränk kuritegu. Kohus ennetähtaegse vabastamise otsustamisel lähtub
§ 76
lg.3 nimetatud asjaoludest, mille hulgas esikohal kuriteo toimepanemise asjaolud. Kohus peab oluliseks, et Peeter Paalbergi poolt toimepandud kuritegu ei olnud ühekordne käitumisakt, vaid see oli kestev tegevus- kestis kolme kuupäevanumbri jooksul. Seega ei ole mitte juhuslik alkoholitarvitamine sellise kuriteo põhjus. Fakt, et kuritegelik tahe säilus kuriteo toimepanijal mitu päeva, osutab tõsistele ja sügavatele kõrvalekalletele selle isiku psüühikas ja käitumises. Peeter Paalberg, alustanud kuriteo toimepanemist 28.aprillil, käis tööl 29.aprillil, õhtul jätkas kuriteo toimepanemist ja 30.aprilli hommikul läks jälle tööle. Ka tol ajal töötas Peeter Paalberg oma õe ja õemehe juures kuhu soovib asuda tööle nüüdki ja kuhu teda oodatakse. Järelikult raske kuriteo toimepanemise perioodil ei reetnud Peeter Paalberg millegagi oma lähedastele, mis toimub. Oma lähedaste juures perefirmas töötamine ja igapäevaselt kõrvuti elamine ei andnud 3
(5)positiivset tulemust- Peeter Paalberg sooritas uue raske isikuvastase kuriteo peale seda kui oli ära kandnud pikaajalise vangistuse tapmise eest. On olemas tõendid selle kohta, et Peeter Paalberg on vangistuseperioodil olnud väga tubli töötaja ja õppija. On tõendatud, et ta oli tubli töötaja ka enne vangistust. Samas ei oma see asjaolu määravat tähendust ennetähtaegse vabastamise seisukohast ja olulisem on vangla iseloomustusest nähtuv, et kuriteo toimepanemise riskide, põhjuste ja soodustavate omaduste kindlakstegemiseks, analüüsimiseks ei ole midagi tehtud. Ilmneb, et Peeter Paalberg on tegelenud vaid tema käes hästi õnnestuvate asjadega- oskustööga, ka uute ametioskuste omandamisega, saanud selle eest positiivseid tulemusi. Selle tulemusena on kujunenud nii Peeter Paalbergile endale kui ka paljudele ümbritsevatele (tööandjale vanglas, väljaspool vanglat ) mulje Peeter Paalbergist kui ainult kiitvaid hinnanguid väärivast süüdimõistetust. Samal ajal on raskete kuritegude toimepanemise põhjuste analüüs, psühholoogiline nõustamine, käitumislike aspektide uurimine toimumata. Ehkki Peeter Paalberg on viibinud vangistuses üle 7 aasta, ei ole ta osalenud mingites rehabilitatsiooniprogrammides, tegelenud eneseanalüüsiga ega saanud sellisteks puhkudeks vajalikku psühholoogilist nõustamist. Peeter Paalberg kinnitab ise ka kohtuistungil, et ta ei näe vabaduses enda jaoks raskusi. Selline olukord osutab, et isik ei teadvusta endale vajadust enda mõtlemises midagi muuta ega soovi jõuda kuriteo toimepanemise süvapõhjuste jälile. Asjaolu, et P.Paalberg püüab minimeerida enda poolt toimepandu tõsidust ja raskust, viitab ratsionaalsele mõtteviisile (mõeldes, et eriti nagu midagi ei olnudki). Vangla iseloomustus osutab rohketele käitumislikele riskidele vabaduses- võimalikud suhtlemisraskused, raskused uute suhete loomisel ja selleks oskuste puudumine, võib olla manipuleeriv. Kohtu käsutuses olevast materjalist ei nähtu, et midagi oleks tehtud kuriteo toimepanemise süvapõhjuste selgitamiseks ja käitumise analüüsimiseks. Seetõttu näivad kohtule mitmed oskuskoolitused ja vanglas pideva töötamise saavutamine pigem kuritegude tekkepõhjuste analüüsimisest kõrvalepõiklemisena, enda ja teiste silmis endast hea mulje loomise vahenditena. Kohus on seisukohal, et siin tuleb püstitada küsimus mõistetud karistuse eesmärgist:
§ 56
lg.1 järgi tuleb silmas pidada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kõigist uuritud tõenditest nähtub, et mingit mõjutamist ei ole tegelikult toimunud ja tänaseks päevaks on olukord täpselt samasugune nagu see oli enne karistuse kandmisele asumist. Kohtu hinnangul süüdimõistetu puhul, kes oma käitumist ei analüüsi ja muudatusi ei kavanda, ei ole karistuse eesmärgid saavutatud. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et Peeter Paalberg vajab resotsialiseerumiseks kriminaalhoolduse abi. P.Paalbergi ja tunnistaja seletusest, aga ka kirjalikest tõenditest nähtub, et ta ei vaja abi- P.Paalberg ei näe vabaduses enda jaoks mingit raskust, toimetulemiseks on tal olemas nii kõik vajalikud materiaalsed tingimused kui ka tunnistused. Isik, kes kinnitab enda probleemideta toimetulekut, ei ole allutatav järelevalvele, ammugi mitte elektroonilise valveseadme abil. Neil asjaoludel leiab kohus, et Peeter Paalbergi tingimisi enne tähtaega vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ei elektroonilise järelevalve alla ega ka ilma selleta. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, § 75-st , §-st 76. Kohtunik Ülle Raag 4
(5)5
(5)