lg.2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Jevgeni Potštarjovi temale Narva Linnakohtu 17.08.2005.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-219/05 mõistetud karistuse 5 aastat 25 päeva vangistust kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Jevgeni Potštarjov mõisteti süüdi Viru Ringkonnakohtu 12.01.2005a otsusega kriminaalasjas nr 2-1-12/05
lg 1 järgi, karistusteks mõisteti vangistus 3 aastat.
lg 1 alusel arvata sellest maha varem vahi all viibitud aeg 10 päeva, 13.01.2005a seisuga jääb kanda 2 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Vangistuse algust arvestada alates tema kinnipidamisest 08.november 2004a. Ringkonnakohtu määruse alusel 13.01.2005a seisuga jääb Potštarjovil kanda 2aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust( tl 43). 1
lg 1 lähtudes on karistus liidetud Narva Linnakohtu 18.05.2005a otsusega nr 1-622/03
lg 2 p 4, 5, 8 järgi süüdi mõistetud karistusele 3 kuud vangistust, kokku karistus 3 aastat 3 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha osaliselt ärakantud karistus 4 kuud 5 päeva. Kanda jääb karistust 2a 7k 24p . See mõistetud karistus (selle kandmata osa seisuga 17.08.2005 2 aastat 4 kuud 25 päeva vangistust) on liidetud Narva Linnakohtu 17.08.2005.a. otsusega lühimenetluses mõistetud karistusega 2 aastat 8 kuud vangistust, lõplikult ärakandmisele 5 aastat 25 päeva vangistust alates 17.augustist 2005.a. Karistuse algus 17.08.2005a, lõpp 10.09.2010a.
lg2 p1 alusel määratav 1/2 karistusajast on Jevgeni Potštarjovil kantud 29.02.2008a. kui võtta aluseks Tartu Vangla poolt arvestatud karistuse kandmise alguskuupäev 17.08.2005. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et isik on omandanud vangistuse ajal keskhariduse, läbinud keevitaja- ja arvutikursused. Vanglas töötanud ei ole. Planeerib vabaduses õppima asuda, kindlat töökohta ei ole. Olemas kindel elukoht vanemate juures. Vabaduses olles ei ole ametlikult töötanud, on teinud lühiajalisi juhutöid. Läbisaamine pereliikmetega hea, vabaduses nii kriminaalse taustaga kui seadusekuulekaid sõpru. Varasemalt karistatud kriminaalkorras 7 korda, toime pannud eriliigilisi kuritegusid ja karistatud ka väärteo korras. Narkootikumide tarvitamist alustas 2003a, tarvitanud narkootikume ka kinnipidamiskohas. Isiku väitel on tal motivatsioon muutuda, kuid tema käitumisest nähtub, et tal puudub selleks vajalik tahtejõud ja toetus. Jevgeni Potštarjovi enesehinnang tundub olevat põhjendamatult kõrge: ei näe vabaduses erilisi probleeme, kuigi asub elama vanemate juurde, töökoht puudub ja tegemist on narkosõltlasega. Kriminaalhooldaja ettekandes ei nõustu Jevgeni Potštarjovi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Tal on vabaduses olemas tugiisikuid vanemate näol ja elukoht, kuid puudub töökoht ja varasem töökogemus. Tasumata haldustrahve on 54 920 krooni, ühegi nõude tasumist ei ole toimunud. J.Potštarjovil on narkosõltuvus. Ei oma kehtivat isikut tõendavat dokumenti ja elamisluba. On varasemalt 7 korral kriminaalkorras karistatud, kuritegude dünaamika on muutunud- kuriteod muutusid raskemaks. Uue kuriteo toimepanemise risk kõrge. Kohtuistungil süüdimõistetu J.Potštarjov andis seletuse, et vabanemisel asub elama oma Vanemate juurde xxxxxxxxxxxxxxx Elas seal ka varem. Kuni töö leidmiseni aitavad teda rahaliselt vanemad. Püüab võimalikult kiiresti tööle asuda ja ise raha teenida. Loodab leida töö ema abiga, vanglas omandas keevitaja eriala. Lõpetab narkootikumide tarvitamise ja distantseerub ka kriminaalsest maailmast. Tegi sellise otsuse sel aastal. Vanglas kriminaalasju ei ole. Elamiseks vajalikud dokumendid saab kohe varsti kätte. On küll vanglas korda rikkunud, kuid on ka omandanud hariduse ja eriala. Prokurör ei toeta J.Potštarjovi ennetähtaegset vabastamist. Ehkki nn olemas kindel elukoht, seal tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks, soov töötada, ei ole seni ärakantud karistusaeg proportsioonis toimepandud kuriteo raskusega. Toetav sotsiaalvõrgustik oli tal olemas ka enne kuriteo sooritamist. J.Potštarjov ei näe endal olevat probleeme. Järelikult ei ole vanglas oleku ajal tegeldud probleemi tuumaga. Vangistuse ajal on igal aastal pannud toime distsipliinirikkumisi, on kolm korda tarvitanud narkootilisi aineid, tema kohta on alustatud kriminaalmenetlus ja koostatud kohtueelse menetluse kokkuvõte kuriteo toimepanemise kohta vanglas. Järelikult ei ole karistusaeg teda mõjutanud kuritegudest hoiduma. Kohtu seisukohad
lg.2 p.1 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on J.Potštarjov temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt poole. Seejuures märgib kohus, et karistusaja algust 2
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.Potštarjov kannab karistust liitkaristusena kolme kohtuotsuse järgi. Nende kohtuotsustega on ta karistatud mitmel korral esimese astme kuriteo eest- nii narkootikumidega seotud kuriteod kui ka raske isikuvastane kuritegu. Selline olukord näitab, et J.Potštarjov oma käitumisega ei ohusta mitte ainult üht kaitstavat õigushüve, vaid laia õigushüvede spektrit ja ohustatud on erinevad ühiskonnaelu sfäärid. Tema mõjutamine uusi kuritegusid mitte toime panema ei saa olla suunatud vaid ühe riskifaktori elimineerimisele, vaid maandatud peavad olema erinevad käitumist mõjutavad riskid. Kogu vangistuse kestel ei ole toimunud mingeid tegevusi selliste riskide maandamiseks. Potštarjov on küll vangistuses läbinud keevitaja ja arvutikursused, kuid eriala puudumine ei ole olnud kuritegude toimepanemise põhjuseks. Kuritegude põhjuseks on olnud eeskätt narkootikumide tarvitamine, ja seda on Potštarjov jätkanud ka kinnipidamiskohas sedavõrd intensiivselt, et on toonud kaasa uue kriminaalmenetluse. Vangla iseloomustuses märgitu- Potštarjovi põhjendamatult kõrge enesehinnang ja enesekindlus- on soodustanud raske isikuvastase kuriteo toimepanemist ja fakt, et seda märgib vangla iseloomustus, osutab, et need jooned prevaleerivad Potštarjovi käitumises ka käesoleval ajal: ta on vanglas range kontrolli ja järelevalve all pannud korduvalt toime distsiplinaarüleastumisi ja omab käesoleval ajal kolm kehtivat karistust. On õige, et J.Potštarjovil on vabaduses toetav võrgustik vanemate näol. See oli olemas ka enne kuritegude toimepanemist ja vangistusse sattumist. Uurides Potstarjovi enda hoiakuid ja vanemate valmisolekut, võib muretu eluviis ja probleemide (elukoht, ülalpidamine, töökoha saamine) jäämine vanemate kanda pigem soodustada senise kuritegeliku eluviisi jätkumist.
-st tuleneb kohtu pädevus vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega juhul kui kohus on veendunud, et tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine aitab kaasa isiku paremale resotsialiseerumisele ja ärakantud karistusaeg on täitnud mõistetud karistuse eesmärgi. Kohtu hinnangul ei ole ärakantud karistusaeg toonud kaasa mingeid positiivseid muutusi J.Potštarjovi käitumises. J.Potštarjovile tuleb jätta aega tema võimalike positiivsete hoiakute kujundamiseks ja praegune vabastamistaotlus jätta rahuldamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.