lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 263 p 1, 4 järgi mõistetud kergemate karistustega, kergemad karistused loetud kaetuks raskemaga ning kandmisele kuulub 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 07.06.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 3 aastat 9 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 6 aastat 9 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.03.2005.a ja lõpeb 09.12.2011.a. Võimalus koos elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 24.07.2008.a. Juri Šabalin esitas 02.07.2008.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 29.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. 27.10.2008.a seisuga on Juri Šabalini kandmata karistusaeg 3 aastat 1 kuu 13 päeva vangistust. Juri Šabalin on varem kriminaalkorras karistatud 6 korral: 1) 17.08.2000.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2, § 142 lg 2 p 1, 3 ja § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 1 aasta 3 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat 6 kuud; 2) 23.04.2001.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3, § 142 lg 2 p 1, 4, § 139 lg 2 p 2, 3 ja § 142 lg 2 p 1, 4 järgi 2 aastat vabadusekaotust; 3) 14.08.2002.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3 järgi 4 kuud vabadusekaotust ja KrK § 173 järgi rahatrahv 1500 krooni; 4) 11.02.2003.a Lääne Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 7 kuud vangistust; 5) 07.06.2004.a Lääne Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8, § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 118 p 1 järgi 5 aastat vangistust, millest kuulus koheselt ärakandmisele 1 aasta 3 kuud vangistust, vangistus 3 aastat 9 kuud jäetud tingimuslikult kohaldamata katseajaga 3 aastat. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Juri Šabalini tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör samuti ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna Juri Šabalin enda käitumisega vanglas ei ole näidanud, et ta on asunud paranemisele. Peale selle ei ole toimikus korteriomaniku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks. Juri Šabalin ise arvas, et ta on teinud piisavad järeldused varasema elukäigu osas ja soovib nüüd jätkata seaduskuulekat elu. Ta on tegelenud enda käitumisprobleemidega ja saanud olulist abi psühholoogilisest nõustamisest. Ta kavatseb sellega jätkata ka vabaduses. Vabaduses asuks ta elama venna juurde, kes elab üürikorteris. Nii vend kui ka ema on lubanud aidata teda töö leidmisel ja eriala omandamisel. Varem ei teadvustanud ta endale perekonna tähtsust ja eelistas sõpru, kellega sattuski kuritegelikule teele. Käesolevaks ajaks on ta suhted sõpradega katkestanud. Kaitsja palus anda Juri Šabalinile võimaluse ja vabastada ta elektroonilise valve alla. Kaitsja leidis, et Juri Šabalin on vangistuse ajal teinud vajalikud järeldused, otsinud abi psühholoogilt.
lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub
Juri Šabalin on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.