Tõlge vene keelest KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 31.juulil 2008.a Väärteoasja arutati 25.07.2008.a avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja ruumides Väärteoasja number 4-07-4622 Kohtunik Aleksei Kovalenko Kohtuistungisekretär Marina Smirnova Väärteoasi Vjatšeslav Šilkini kaebuses Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšini 13.08.2007.a väärteootsusele nr 2330,07,011103 Kohtuistungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Vjatšeslav Šilkin, isikukood 37202043738, eluneva XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna komissar Jüri Teslenko RESOLUTSIOON Tühistada osaliselt Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšini 13.08.2007.a väärteootsus nr 2330,07,011103 karistuse osas ja kohaldada Vjatšeslav Šilkinile Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 (kuussada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib 30 päeva jooksul jõustumisest esitada kassatsiooni Riigikohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu, teatades kirjalikult Narva kohtumajale kassatsiooni esitamise kavatsusest 7 päeva jooksul. Maakohus tuvastas: 28.08.2007.a saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja Vjatšeslav Šilkini kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšini 13.08.2007.a kiirmenetluse otsusele nr 2330,07,
- 2 04.12.2007.a laekus kaebuse esitajalt parandatud ja täiendatud kaebus nõuete osas, mis olid seoses oluliste puudustega esimeses kaebuses sätestatud19.11.2007.a kohtumäärusega. 13.08.2007.a tegi Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Aleksei Pašin kiirmenetluse otsuse nr 2330,07,011103 Vjatšeslav Šilkini karistamisest Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 1200 (tuhat kakssada) krooni selle eest, et Šilkin juhtis 13.08.2007.a kella 16.55 ajal mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud kiirust 26 km/t võrra, s.o sõitis kiirusega 77+-1 km/t, rikkus sellega Liikluseeskirjade § 126 p
- Kaebuses Vjatšeslav Šilkin palub tunnistada Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna konstaabel Aleksei Panšini 13.08.2007.a otsus nr 2330,07,011103 ebaseaduslikuks, tühistada tema süüdistus ja annulleerida karistus. Kaebuses Šilkin leiab, et tema poolt ei toimunud teelõigus hüdrotehnilisest jaoskonnast kuni tema kinnipidamise kohani kiiruserežiimi rikkumist, kuna tollel teelõigul ei ole kiirusepiirangu märki. Politseinikud selgitasid talle, et ta pidi järgima liiklusmärgi nõudeid, mis on paigutatud Narva poolt Balti Elektrijaama hüdrotehnilise jaoskonnani sõites Balti Elektrijaama esimese juurdevoolukanali autosilla taha. Ta nõustus esitatud süüdistusega politseinike usaldamise tõttu selles küsimuses. Kodus, tuginedes raamatule Eesti Vabariigi 02.02.2001.a Liikluseeskirja kirjeldusega 14.11.2000.a Liiklusseaduse (kinnitatud 02.01.2001.a nr 966) 19.02.2003.a muudatustega, ta ei suutnud leida aluseid talle süüdistuse esitamiseks. Šilkin lisas kaebuse tekstile kohtule tema liikumise skeemi 13.08.2007.a trassile väljasõidu momendist kell 15.05 kuni tema kinnipidamiseni 16.55, samuti hüdrojaoskonnas olemise pealtnägijate perekonnanimed, kuid ei taotlenud nende väljakutsumist kohtuistungile ülekuulamiseks. Kohtuistungi käigus kaebuse esitaja Šilkin toetas oma kaebust ja ütles, et politseinikud peatasid ta ja ta selgitas, et sõitis Balti Elektrijaama hüdrotehnilisest jaoskonnast, enne tuli Narvast, mille kohta talle öeldi, et Narvast sõites seisab liiklusmärk, mis piirab kiirust ja ta pidi järgima vastasasuvat märki samal trassil, kuid teiselt poolt. Ta töötab Elektrijaamas enam kui 10 aastat ja teadis, et sellel kohal, millele näitasid politseinikud, seisab liiklusmärk, mis piirab kiirust, kuid leiab, et teelõigul hüdrotehnilisest jaoskonnast kuni tema kinnipidamise kohani see märk ei kehti. Liiklusmärk kehtib 100-200 meetrit, tema asukohast kurvini hüdrotehnilise jaoskonna poole. Kui välja sõitis, politseinikke ei näinud, ta peatati 300-350 m kaugusel märgist, politsei seisis varjatud kohas. Kinnipidamise hetkel ta nõustus rikkumisega, kuna tal ei olnud Liikluseeskirja kohta konkreetseid teadmisi ja lootis, et politsei otsus põhineb Liikluseeskirjal, seetõttu andis nõusoleku kiirmenetluse kohaldamiseks. Tunnistaja S.J. ütles kohtule, et ei mäleta kaebuse esitajat, kuid 13.08.2007.a töötas elektrijaama juures teelõigul. Sellele teelõigule saab välja sõita ainult kiirust piirava liiklusmärgi kaudu ja märk on territooriumile sissesõidul näha. Teiselt poolt sisse sõita ei saa. Politsei esindaja J.Teslenko leiab, et otsus vastab Seaduse nõuetele. Väärteo menetlus on vormistatud korrektselt, rikkuja süütõendeid on küllaldaselt, tunnistajate ütlustes erinevusi ei ole. Sellel piiratud kiirusega teelõigul on vaja järgida liiklusmärki, seejuures hr Šilkin töötab selles ettevõttes enam kui 10 aastat ja teab teepiirangutest ja erisustest. Selgituseks ei saa olla fakt, et ta sõitis teiselt poolt ja märk on palju kaugemal vastaspoolel. Hr Šilkin teadis, et seal on kiirusepiirang ja ta tunnistas rikkumise fakti, et ületas kiirust, seetõttu leiab, et süü on tõendatud. Kui hr Šilkin palub trahvisumma vähendamist, ta vastu vaidlema ei hakka. Kohtu arvamus: 3 Kuulanud ära menetluspooled, tunnistaja ja uurinud esitatud väärteomaterjale, kohus leiab, et Šilkini süüdistus väärteo toimepanemises Liiklusseaduse § 7422 lg 2 ja Liikluseeskirja § 126 p 3 järgi on tõendatud väärteomenetluses kõikide tõendite kogumiga. Kaebuse esitaja selgitus, tema poolt esitatud skeem, trassil liikumise erisuste demonstreerimine kahe kiirust piirava liiklusmärgiga, enne sissesõitu hüdrojaoskonda kui ka väljasõidul sellest jaoskonnast, kinnitavad kaebuse esitaja süüdistuse põhjendatust. Šilkin kinnitas ise kiirusepiiranguid trassil ja tema poolt selle piirangu ületamist, seetõttu kohus leiab, et kaebuse esitaja eksib situatsiooni hindamisel ja tõlgendab Liikluseeskirja § 126 p 3 valesti. Võttes arvesse väärteo asjaolusid, kohus leiab, et kiirmenetluse tingimused olid politseiniku poolt täidetud ja Väärteomenetluse seadustiku § 55 järgi nende rikkumist ei olnud. Kohus ei saa võtta A.V. ja N.A. kirjalikke ütlusi asjas tõendina, kuna nimetatud isikud pidid ütlusi andma kohtuistungil isiklikult, samuti ei saa neid lugeda kirjalikeks tõenditeks. Karistuse küsimuse lahendamisel kohus jõudis arvamusele võimalusest vähendada karistuse määra võrreldes konstaabel Panšini määratuga, kuna kohtul ei ole andmeid Liikluseeskirjade rikkumisest varem kaebuse esitaja poolt ja võttes arvesse kiirmenetluse tingimusi. Otsuse tegemisel kohus juhindub Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 järgi. Aleksei Koavlenko Kohtunik Tõlk on hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja KarS § 321 järgi