← Eesti

1-07-13900\19

Obsah (6)§ 199§ 200§ 183§ 64§ 346§ 74

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus otsuse tegemise aeg ja koht 28. oktoober 2008.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07- 13900 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed M

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8; § 346; §183 lg1 ja 200 lg 2 p 7, 8 järgi; Maksim Kovtunenko süüdistus

§ 200

lg 2 p 7, 8 ja § 184 lg 1 järgi ning Albert Sokolovski süüdistus

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 ja § 346 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 21.

mai Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Vladimir Obuhhov Prokurör Anneli Lumiste Süüdistatav Vladimir Obuhhov 2008. a otsus sünd 22.05.1982.a. kodakondsuseta, elukoht xxxxx x-x xxxxxxxxx, töökoht AS T. O., varem kaheksal korral kohtu poolt karistatud, viimati 05.04.2007.a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta 3 kuu ja 29 päeva vangistusega, karistus loeti kaetuks 02.03.2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega,vabanes karistuse kandmiselt 19.01.2007.a Kaitsja Adv. Oleg Nišajev RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. mai 2008.a otsus Vladimir Obuhhovi süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  2. Vladimir Obuhhov tunnistati süüdi

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistati 4 aasta ja 6 kuulise vangistusega,

§ 183

lg 1 järgi 1 aastase vangistusega,

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi 3 aastase vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust. Karistuse alguseks loeti vahistamise päev.

§ 346järgi karistati V.

Obuhhovi rahalise karistusega 5000 krooni, mida samuti ühe kolmandiku võrra vähendati, tasumisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 3333 krooni. 1.1 Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel M. Kovtunenko ja A. Sokolovski, kuid nende suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. 2.1 Vladimir Obuhhov tunnistati

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi 38 varguses ja varguse katses isikuna, kes oli varem toime pannud vargusi - 2007.a märtsi algusest aprilli keskpaigani kokku 34-l korral varastas Tallinnas asuvatest tanklatest kokku üle 3 700 liitri bensiini ja diiselkütust ligi 50 000 krooni väärtuses – V. Obuhhov sõitis enamikel juhtudel tanklasse sõiduautoga Merzedes Benz, mõnel korral ka Toyota Carina ja Audiga, olles oma sõidukile võõrad ja alati erinevad numbrimärgid kinnitanud, tankis nii sõiduki paaki kui kaasavõetud kanistritesse kütuse ja sõitis kütuse eest tasumata minema. Ühel korral jäi kütusevargus lõpule viimata, kuivõrd V. Obuhhov peeti tankla töötajate poolt kinni. 2.2 Peale selle V. Obuhhov 31.05.2007.a. kella 04.00 paiku, viibides XXXXXXXXX XXXXXX X maja ees, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, koos Albert Sokolovskiga, tungis sisse maja ette pargitud R. P. sõiduautosse Nissan Primera lukustamata tagaukse kaudu ja varastas sealt R. P. vara koguväärtusega 2 570 krooni; 2.3 31.05.2007.a viibides Tallinnas, XXXXX XXX XX asuvas kaupluses N., tungis sisse lukustamata ametiruumi ja võttis L. I. käekotist sõiduauto Peugeot Partner reg.nr. XXX XXX võtmed, registreerimistunnistuse, rohelise kaardi, kindlustuspoliisi, autoabikaardi, kehtetu ID kaardi ja kehtetu EV passi L. S. nimele ning L. I. vara maksumusega 1 844 krooni; 15.03.2008.a püüdis koos O. M. T. K. 6499 krooni maksvat jopet varastada - möödus kaubaga kassast selle eest tasumata, kuid peeti turvatöötaja poolt kinni. 2.4

§ 346

järgi tunnistati Vladimir Obuhhov süüdi selles, et 31.05.2007.a öösel koos Albert Sokolovskiga tungis Tallinnas XXXXXX X maja ette pargitud R. P. sõiduautosse ja varastas sealt viis Eesti Vabariigi passi, välja antud R. P., N. P., A. P., M. P. ja E. P. nimedele. 2 2.5

§ 183lg 1 järgi tunnistati V.

Obuhhov süüdi selles, et kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, viibides Tallinnas Pae tänaval, omandas tuvastamata naise käest väikeses koguses narkootilist ainet, 0,60 g pulbrit, mis sisaldas fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli, mida ebaseaduslikult valdas edasiandmise eesmärgil, pakkis selle minigripp-kilekotti, teipis õnnitluskaardi sisse ja saatis ümbrikus posti teel D. I.ile, kes kandis karistust Ämari Vanglas, kus 22.03.2007.a. see aine leiti ja vangla töötajate poolt konfiskeeriti. 2.6

§ 200

lg 2 p 7, 8 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 12.05.2007.a kella 23.30 paiku koos Maksim Kovtunenkoga Tallinnas XXXXXXXXX XXX XX-XX pani toime röövimise Maksim Kovtunenko ähvardas V. T. noa ja süstlaga ning lõi V. T.le rusikaga näkku, misjärel võttis ära V. T.ilt mobiiltelefoni Nokia 8800 10 000 krooni väärtuses ja edastas telefoni Vladimir Obuhhovile, kes telefoni 14.05.2007.a pandimajja pantis. Vladimir Obuhhov lukustas korteri ukse, et isikud ei saaks korterist lahkuda, seejärel käskis Maksim Kovtunenko M. H.il siduda kätest ja jalgadest kinni V. T., seejärel Maksim Kovtunenko ja Vladimir Obuhhov nõudsid R. M. vahendusel V. T.lt tema isikuandmeid ja ähvardasid V. T., et kui ta pöördub politseisse, siis võib V. T.ga midagi juhtuda. Seejärel vabastasid V. T. mõne tunni pärast köidikutest ja 13.05.2007.a. hommikul avasid XXXXXXXXX XXX XX-X korteri ukse, lastes V. T.il lahkuda. APELLATSIOONI SISU

  1. Vladimir Obuhhov vaidlustab maakohtu otsuse üksnes karistuse mõistmises ja leiab, et mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Apellant leiab, et maakohus ei arvestanud seda, et tal on alaline elukoht, töökoht, ülalpidamisel imikust laps ja elukaaslane, taotleb kergema karistuse mõistmist või karistusest tingimisi vabastamist. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS
  2. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. V. Obuhhovi kaitsja toetas apellatsiooni ning taotles oma katsealusele mõistetud karistuse leevendamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisu, kuulanud ära prokuröri ja kaitsja, leiab, et apellatsioon on alusetu, maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. 5.1 Maakohtu otsusest nähtub, et V. Obuhhovile on mõistetud karistus vastavuses

§-s 56 sätestatuga. Arvestatud on V. Obuhhovi süüd, raskendavate asjaolude puudumist, kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, nii eri- kui üldpreventiivseid kaalutlusi. Kohtukolleegium peab vajalikuks rõhutada, et kuivõrd Obuhhov tunnistati süüdi 40 teise astme kuriteo (38 vargust, narkootilise aine ebaseaduslik käitlemise ja ametlike dokumentide vargus) ja 1 esimese astme kuriteo (röövimine) toimepanemises, siis kuritegude arv ja iseloom iseenesest ei anna vähimalgi määral alust väitele, et talle kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus - 4 aastat ja 6 kuud vangistust - ei vasta süü suurusele. Ainuüksi V. Obuhhovi süü suurusest lähtudes ei ole talle mõistetud karistuse leevendamine mõeldav. 3 5.2 Mis puutub V. Obuhhovi taotlusse tema tingimisi karistusest vabastamise kohta, siis

§ 74sätete kohaldamine on tema suhtes välistatud.

Kohtukolleegium osundab, et Eesti karistusõigussüsteem lähtub põhimõttest, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Kohtupraktikas on seejuures asunud seisukohale, et üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik annavad aluse kaaluda karistuse kandmisest vabastamist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud, et vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). 5.3 Karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena domineerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks. Kohtukolleegium märgib, et karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, st kohtul on alus eeldada, et süüdimõistetu enam kuritegusid toime ei pane. 5.4 Kohtukolleegiumi hinnangul puudub käesoleval juhul alus nii ühest kui teisest karistusest vabastamise alusest rääkimiseks. V. Obuhhov vabanes eelmise karistuse kandmiselt 19.01.2007.a ning kõik talle süüks arvatud 41 kuritegu pani toime mõne kuu vältel. V. Obuhhov asus pärast vabanemist süstemaatiliselt varastama, varavastaste kuritegude jada tipnes 12.05.2007.a toimepandud röövimisega, millised kogumis ei võimalda rääkida tegu iseloomustavatest erandlikest asjaoludest karistuse kandmisest tingimisi vabastamise mõttes. 5.5 Kohtukolleegium rõhutab, et käesoleval juhul puuduvad igasugused eeldused ootuseks, et karistuselt oodatavad eripreventiivsed eesmärgid (hoidumine edaspidi süütegude toimepanemisest) on realiseeritavad üksnes V, Obuhhovile karistusähvarduse tegemisega. Maakohus on põhjendatult viidanud V. Obuhhovi varasemalt mõistetud karistuste rohkusele – teda on kohtu poolt karistatud kaheksal korral. Apellatsioonis märgitud elukoha ja väikelapse olemasolu ei ole käsitatavad süüdistatava isiku märkimisväärse eripärana

§ 74kohaldamise mõttes.

5.6 Kohtukolleegium on seiskohal, et V. Obuhhovi apellatsioon on põhjendamatu, maakohtu otsus muutmisele ei kuulu. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 21.05.2008.a otsuse V. Obuhhovi suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Meelika Aava 4 Paavo Randma

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.