4-08-2740\2

Väärteoasi nr 4-08-2740 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 oktoober

1. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-2740 (2316,08,001951; 2315,08,002618; 2302,08,020666) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Kristo Vendla (ik: 38201150256, elukoht xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Kadi Muts RESOLUTSIOON
2. Kristo Vendla süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 12 (kaksteist) päeva.
3. Kristo Vendlale määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest tuleb ära kanda hiljemalt 01.12.
4. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole otsuses määratud tähtajaks täies ulatuses aresti ära kandnud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja karistuse kandmise algust arvestada karistuse täitmisele toimetamisest.
5. Kristo Vendlalt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 1560 (üks tuhat viissada kuuskümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Kristo Vendla, 1-08-2740, joobe tuvastamise tasu“.
6. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui menetluskulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.10.
7. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 06.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr 943293 selles, et 06.03.2008 kell 13.30 peeti Tartu mnt 87 asuvas Prismas kinni Kristo Vendla, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 893/78 nähtuvalt tuvastati 06.03.2008 kell 18.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüül tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et mitte mingeid narkootikume ei tarvitanud. 08.03.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1034068 selles, et 08.03.2008 kella 11.35 ajal Viru väljak 4/6 I korruse tualettruumist leiti Kristo Vendla, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 923/108 nähtuvalt tuvastati 08.03.2008 kell 15.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et tarvitas amfetamiini. 04.07.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 966732 selles, et 04.07.2008 kella 18.30 ajal Endla 45 hoones peeti kinni Kristo Vendla, kes toimetati Wismari Haiglasse ning joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2799/50 nähtuvalt tuvastati 04.07.2008 kell 18.50 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüülist tingitud joove ja alkoholi tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis märkinud, et võttis ühe liitri õlut. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi kutse oli menetlusalune isiku isiklikult allkirja vastu kätte saanud. Menetlusalune isik helistas kohtusse ja teatas, et on haige, kuid ei taotlenud asja arutamise edasilükkamist. Arvestades taolist asjaolu asub kohus seisukohale, et kohtukutse tuleb lugeda kätteantuks ning seetõttu on menetlusalusele isikule väärteoasja arutamise aeg ja koht teada, mistõttu peab kohus võimalikuks arutada väärteoasja menetlusaluse isiku kohalolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata. Seega tuleks kohaldada aresti ja välja mõista menetluskulu. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletust väärteoprotokollide koostamisel ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku osaliselt süüd tunnistavate ütluste kui ka laboratoorsete analüüsidega. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest korduvalt rahatrahvidega ja lühiajaliste arestidega. Rahatrahvid on senini asumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on ka varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud ja aresti kandmise ajal peaks olema välistatud uute samalaadsete väärtegude toimepanemine. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik