4-08-8335 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a Tallinn Väärteoasja number 4-08-8335 (2373,08,007604; 2373,08,009305) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu, KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Sergei Gribin (ik: 37708230342, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ants Rulli RESOLUTSIOON
- Sergei Gribin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 6 (kuus) päeva.
- Sergei Gribin süüdi tunnistada KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada arestiga 10 (kümme) päeva.
- KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et menetlusalusele isikule määratud arest kokku 16 (kuusteist) päeva kuulub ärakandmisele ositi 4 päeva kaupa ning arest peab olema ositi ära kantud hiljemalt 02.01.
- Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri Arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole määratud tähtajaks temale määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ning aresti ärakandmist arvestatakse menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja karistuse ärakandmisele toimetamisest ning arest kuulub sel juhul ärakandmisele kogu ulatuses.
- Sergei Gribinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 570 (viissada seitsekümmend) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Sergei Gribin, 4-08-8335, joobe tuvastamise tasu“.
- Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
- Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 14.10.
- Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 05.08.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1033322 selles, et 18.03.2008 kell 18.00 peeti kinni Sergei Gribin, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 1089/275 nähtuvalt tuvastati 18.03.2008 kell 20.15 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul joove narkootilisest ainest fentanüülist ja metadoonist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta. 16.09.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1032113 selles, et 11.03.2008 ajavahemikul kella 17.00st kuni 17.45ni käis Sergei Gribin korduvalt Haapsalu mnt 57B Keilas asuvas Rõõmu Kaubamajas ning võttis kell 17.00 kaupa koguhinnaga 495 krooni, kell 17.20 võttis kaupa koguhinnaga 102 krooni, kell 17.45 võttis kaupa koguhinnaga 430 krooni, jättes kõigil kordadel kauba eest tasumata, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. 16.09.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1032112 selles, et 11.03.2008 kella 14.00 ajal käis Sergei Gribin Jaama 1 Keilas asuvas kaupluses Jaama ning võttis kaupa koguhinnaga 340 krooni, jättes kauba eest tasumata, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd menetlusalune isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et Pärnasalu tänaval peeti kinni tarvitas narkootilist ainet. Keilas pani samuti toime vargusi kauplustest. Käesoleval ajal on leidnud töökoha ja töötab, samuti ei tarvita enam narkootilist ainet. Kui määrataks arest, siis tahaks seda kanda nädalavahetustel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikul on 24 kustumata karistust, rahatrahve on tasumata mitmekümne tuhande krooni eest, mistõttu puudub mõte uut rahatrahvi määrata ja tuleks määrata arest 24 päeva, määrates NPALS § 151 ettenähtud väärteo eest karistuseks arest 12 päeva ja KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest arest 12 päeva. Kohus, kuulanud ära kohtuväise menetleja arvamuse, kontrollinud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti ja selle juurde koostatud laboratoorset analüüsi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste ja laboratoorse analüüsiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt peeti menetlusalune isik kinni kaupluses ning tuvastati, et ta oli võtnud kauplusest kaupa ja jätnud kauba eest tasumata. Samal päeval peeti ta kinni järgmises kaupluses kolme tunni möödudes ja ta tabati kolme järjestiku vara varguse toimepanemiselt. Taoline käitumine näitab menetlusalusel isikul kauplustest võetud kauba ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütluste, samuti menetlusaluse isiku kinnipidamise ja temalt varastatu äravõtmise kohta koostatud dokumentidega on menetlusaluse isiku süü varavastase süüteo toimepanemises tõendamist leidnud. Kuivõrd varastatu väärtus ei ületanud ühelgi korral 1000 krooni, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 ettenähtud väärteona, so varavastase süüteona väheväärtusliku asja vastu KarS § 218 lg 2 mõttes. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestidega korduvalt. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut ainuüksi 2008 aasta märtsis kinni peetud varavastaste süütegude toimepanemise tõttu neljal korral. Taolised andmed viitavad ilmselgelt sellele, et senini ei ole rahatrahvide kohaldamine menetlusalust isikut mõjutanud. Peale selle on teda kinni peetud ka narkootilise aine tarvitamise tõttu ning tal on tasumata trahve mõnekümne tuhande krooni ulatuses. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd trahvide määramine ei ole oodatud mõju avaldanud. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud ja ta on toime pannud eriliigilisi väärtegusid, tuleb arestid eriliigiliste väärtegude eest määrata eraldi. Aresti määra valikul asub kohus seisukohale, et menetlusalusele isikule tuleb määrata pikemaajalisem karistus, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Märt Toming kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.