Väärteoasi nr.4-06-3189 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär tõlkide Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud 07.04.2008.a. H

) § 154 lg. 1 ettenähtud väärteos VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel Svetlana Abulhaiirova, isikukood: 45311170381, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Svetlana Abulhaiirova ja viimase esindaja kaitsja Vahur Kivistik, kohtuvälise menetleja – Maksu- ja Tolliameti – esindajad Priit Raudsepp ja Jaanus Jõgi LÕPPOSA Tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhtivinspektor Airi Leonidovi väärteoasjas nr 6-6/394 tehtud otsus 14.07.2006. a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta ning juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-06-3189 (nr 6-6/394) Maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg. 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) juhtivinspektor Airi Leonidov tegi väärteoasjas nr 6-6/394 otsuse 14.07.2006.a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta. Otsusega määrati Svetlana Abulhaiirovale rahatrahv 100 trahviühikut (s.o 6000 krooni) maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; edaspidi

) § 154 lg. 1 alusel. Otsuse kohaselt karistati isikut seetõttu, et ta jättis täitmata maksuhalduri 28.04.

1. a korralduse nr 12-2.1/
2. KAEBUSE SISU Svetlana Abulhaiirova koos oma esindaja kaitsja Vahur Kivistikuga esitasid Harju Maakohtule selle otsuse peale kaebuse, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhtivinspektor Airi Leonidovi väärteoasjas nr 6-6/394 tehtud otsuse 14.07.
3. a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta ning juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-06-3189 (nr 6-6/394) Maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg. 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Põhistades oma kaebust alljärgnevaga: I Asjaolud 14.07.2006 tegi kohtuväline menetleja menetlusosalise suhtes otsuse rahatrahvi määramise kohta. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik on toime pannud väärteo

§ 154lg 1 tähenduses.

Kohtuväline menetleja tegi OÜ-le Diffusio 28.04.2006 korralduse nr 12-2.1/8770, millega kohustati OÜ Diffusio esindusõiguslikku isikut ilmuma kohtuvälise menetleja juurde ning andma selgitusi:

6. kinnistule xxx, Tallinn teostatud ehitus- ja remonttööde kohta; kinnistu xxx, Tallinn müümisel OÜ-ga Oteostatud arvelduste kohta; revisjoni käigus raamatupidamise arvestuses tehtud paranduste kohta; töötajatele makstud töötasude kohta; raamatupidamise arvestuses kajastatud arvete ettevõtlusega seotuse kohta; kassaarvestuse kohta. Kohtuvälise menetlejaga kooskõlastatud kuupäeval ja kellaajal ilmus menetlusalune isik, koos kaitsjaga kohtuvälise menetleja juurde selgituste andmiseks. Enne selgituste andmist tutvustas kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi, mille kohta andis menetlusalune isik allkirja. Selgituste andmise käigus esitas maksuhaldur S.Abulhaiirovale vaid ühe küsimuse, keeldudes tutvustamast ülejäänud küsimusi enne esimesele küsimusele vastamist. Selgituste andmisel kasutas menetlusalune isik oma PS §-s 22 ja

§ 64lg 1 p-s 1 sätestatud õigust ja keeldus ütluste andmisest.

Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et menetlusalune isik jättis kohtuvälise menetleja korralduse täitmata. Ütluste andmisest keeldumine ei olnud põhjendatud. II Õiguslik põhjendus Kohtuvälise menetleja seisukoht menetlusaluse isiku ütluste andmisest keeldumise kohta on ebaõige. 2.1.Kohtuväline menetleja on asjaolusid kajastanud ebaõigesti ja moonutatult. Kohtuväline menetleja keeldus tutvustamast menetlusalusele isikule arvukaid järgnevaid ettevalmistatud küsimusi enne, kui menetlusalune isik vastab esimesele küsimusele. 2 2.1.1.Kohtuväline menetleja asus väärteootsuses seisukohale, et menetlusaluse isiku keeldumine ütluste andmisest pärast esimese küsimuse esitamist, ei olnud õiguspärane. Menetlusalune isik ei saanud keelduda ütluste andmisest enne, kui talle ei olnud esitatud järgnevaid küsimusi. Ütluste andmisest keeldumise põhjendatus ei ole kontrollitav. Toodud argumentatsioon on põhimõtteliselt väär, sest küsimuste ring, mille kohta seletusi sooviti, oli teada maksumenetluses antud 28.04.2006 korralduse nr.12-2.1 / 8770 kaudu. Menetlusalusele isikule oli tutvustatud põhimõttelist küsimuste ringi, mille kohta seletusi sooviti. Lähtudes esitatud küsimustest ning kõigist teadaolevatest asjaoludest kogumis, sh. maksuhalduri üldine praktika ning maksuhalduri süüstav käsitlus OÜ Diffusio suhtes läbiviidavates revisjoni-ja maksumenetlustes, oli isikul põhjust arvata, et tema poolt antavaid ütlusi võidakse kasutada tema vastu. 2.1.

1. Samas on eksitav ja ebaõige väärteootsusest nähtuv vastustaja seisukoht, nagu ei soovinukski menetlusalune isik konkreetsete küsimustega tutvuda. Paraku keeldus maksumenetlust läbi viiv ametnik järgmist küsimust menetlusalusele isikule enne tutvustamast, kui eelmisele küsimusele on vastatud. Sellekohane selgitus, et revidendi poolt tutvustati arvukatest ettevalmistatud küsimustest vaid ühte, on lisatud menetlusaluse isiku kaitsja poolt ka protokolli.Küsimustele, mida ei esitata, ei saa ka vastata. 2.
2. Menetlusalusel isikul oli põhjust arvata, et tema ütlusi võidakse kasutada tema vastu. Isik ei pea täitma kaasaaitamiskohustust, kui see võiks tähendada kaasabi osutamist enda süüdi tunnistamisele väärteos. Menetlusalusel isikul oli põhjust arvata, et tema ütlusi võidakse kasutada tema enda või OÜ Diffusio vastu. OÜ D suhtes on juba väärteomenetlust alustatud väärteoasjas nr.6-6/
3. Nimetatud väärteoasjas 02.02.2006 koostatud läbiotsimise määruse kohaselt maksurevisjoni käigus on saadud informatsiooni, mis viitab maksustatava käibe varjamisele.(...) Selline tegevus on kvalifitseeritav maksukorralduse seaduse § 152 järgi. Lisaks on kohtuvälisel menetlejal juba olemas olulises osas maksukäsitlus, millest nähtub, et OÜ Diffusio on kohtuvälise menetleja arvates rikkunud käibemaksuseaduse § 23 lg.7 ja jätnud tegemata käibemaksu ümberarvutuse ( ning järelikult selle võrra vähem tasunud käibemaksu ) seoses XXX hoone võõrandamisega. Taolist käsitlust tõendab 14.06.2006 korraldus revisjoni pikendamisest nr.12-2.1 OÜ-le D . Kohtuvälise menetleja maksukäsitlus moodustab lisaks maksu määramisele samal ajal

§§-des 152-153 sätestatud väärtegude koosseisud. Kaebuse esitaja märgib, et 28.04.2006 korralduses nr.12-2.1 / 8770 toodud küsimused 1-2 täielikult ning nr.3 osaliselt on suunatud eelnevas lõigus kirjeldatud vastustaja käsitlusele käibemaksuseaduse ning järelikult ka

§ 152

kodifitseeritud rikkumise tuvastamisele, küsimus nr.4 varjatud töötasu maksmise ja

§ 152-153 rikkumise tuvastamisele.

Küsimus nr.5 sisaldab maksuhalduri versiooni, mille kohaselt pole kajastatud kulutused seotud ettevõtlusega, st.versiooni, et rikutud on tulumaksuseaduse § 51-52 deklareerides ja tasudes 3 tulumaksu ettenähtust vähem (

§ 152

) ning küsimus nr.6, hõlmates kõiki eelnevaid küsimusi on suunatud kõigi võimalike rikkumiste tuvastamisele. 2.3.Menetlusaluse isiku veendumust, et tema ütlusi võidakse kasutada tema enda või OÜ Diffusio vastu, kinnitab ka kohtuvälise menetleja senine üldine praktika, mille kohaselt lisaks juriidilisele isikule (äriühingule) antavale maksuotsusele püütakse kohe määrata ka väärteokaristus juhatuse liikmele. Seejuures viidatakse väärteoprotokollis-ja otsuses juhatuse liikme maksumenetluses antud ütlustele, mida väärteomenetluses käsitletakse kui väärteo toimepanemist tõendavat tõendit. Käesolevas alapunktis kirjeldatud maksuhalduri üldise praktika tõendamiseks taotleb kaebuse esitaja kohtult Maksu-ja Tolliameti Põhja maksu-ja tollikeskuselt välja nõuda T Luigele ( s.21.11.1951 ), M Vahtrale ( ik. 37206120356 ) ja OÜ-le Amintor ( reg.kood 10553579 ) tehtud väärteotsused. Ka nimetatud asjaolust lähtudes oli menetlusalusel isikul igati põhjust arvata, et tema ütlusi võidakse kasutada tema ja OÜ Diffusio vastu juba alustatud või võimalikes tulevastes väärteomenetlustes. 3. Kokkuvõte Kohtupraktika toetab üheselt seisukohta, et isik ei pea täitma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses, kui see võiks tähendada kaasabi osutamist tema süü tuvastamisele väärteos. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine ei saa kaasa tuua karistust ega muid negatiivseid õigusjärelmeid. Seejuures ei ole oluline, kas kaasaaitamiskohustust rikkunud isik on tunnistatud formaalselt kahtlustatavaks või süüdistatavaks või kas konkreetse juhtumis osas on üldse süüteomenetlust alustatud.1 Riigikohtu Kriminaalkollegiumi 01.06.2005 otsuses nr 3-1-1-39-05 on asutud seisukohale: „Õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud.” Samale seisukohale jõudis Euroopa Inimõiguste Kohus asjas J.B. vs Šveits. Kohus leidis, et kaebaja trahvimine dokumentide/teabe esitamata jätmise eest kujutas endast enese mittesüüstamise privileegi rikkumist. Seda seetõttu, et kaebaja ei saanud välistada, et temalt nõutavate dokumentide/teabe põhjal ei esitata talle süüdistust õigusrikkumises.2 Kaebaja leiab kokkuvõtlikult, et: 1) Talle oli esitatud korralduse kaudu teada küsimuste ring, millele maksuhaldur soovis saada vastuseid. Kaebajale olid samuti teada maksuhalduri tööversioonid, mille kohaselt OÜ Diffusio tegevus maksuseaduste rikkumisel moodustab erinevad

§ 152

-154 järgi kvalifitseeritavad väärteod, mille toimepanemise eest vastutavad nii äriühing kui selle juhatuse liige. Kõrvutades maksuhalduri tööversioone maksuseaduste rikkumisest ja väärtegude toimepanemisest, järeldas S.Abulhaiirova, et küsimused on esitatud otseselt seonduvalt maksuhalduri süüstavate tööversioonidega ning nendele vastamine võib tähendada enesesüüstamist. 2) Kohtuväline menetleja ei esitanud talle konkreetseid küsimusi peale ühe, sest seadis järgmise küsimuse esitamise tingimuseks eelmisele vastamise. Küsimuste esitamata jätmine nähtub nii protokollist kui protokolli kantud esindaja märkusest. Küsimustele, mida pole esitatud, ei saa jätta ka vastamata. 1 J. Sarv. Mõningatest haldus(kohtu)menetluse ja süüteomenetluse paralleelsusega seotud probleemidest. – Juridica nr 5, 2005, lk 308-

1. 2 CASE OF J.B. v. SWITZERLAND. Arvutivõrk. Kättesaadav http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?item=2&portal=hbkm&action=html&highlight=SWITZERLAND%20% 7C%20j.b&sessionid=7916699&skin=hudoc-en, 27.07.
2. 4 Tuginedes eeltoodule on üheselt järeldatav, et menetlusaluse isiku trahvimine ütluste andmisest keeldumise tõttu eeltoodud asjaoludel rikub nemo tenetur se ipsum accusare põhimõtet, mistõttu kuulub trahviotsus tühistamisele. Vaidluste käigus esitas kaebaja Svetlana Abulhaiirova täiendavad seisukohad kohtuvaidlusteks. esindaja kaitsja Vahur Kivistik 1.VTMS § 87 kohaselt arutab kohus asja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab see seotust väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega, küll aga võib kohus muuta õiguserikkumise kvalifikatsiooni (RKKKo 3-1-1-75-03, p 7). 1.1.Protokolli p.5 kohaselt: väärteo lühike kirjeldus- Põhja maksu-ja tollikeskuse vanemrevident Ita Fros andis OÜ-le Diffusio 28.04.2006.a korralduse nr.12-2.1/
3. Korraldusega kohustati OÜ Diffusio esindusõiguslikku isikut ilmuma 08.05.2006.a kell 9.00 PMTK-sse ning andma selgitusi:
9. kinnistule , Tallinn teostatud ehitus- ja remonttööde kohta; kinnistu , Tallinn müümisel OÜ-ga Oteostatud arvelduste kohta; revisjoni käigus raamatupidamise arvestuses tehtud paranduste kohta; töötajatele makstud töötasude kohta; raamatupidamise arvestuses kajastatud arvete ettevõtlusega seotuse kohta; kassaarvestuse kohta. Mailivahetuse teel leppisid revident I F ning OÜ-d Diffusio esindav advokaat Vahur Kivistik korralduse täitmiseks kokku uue aja. Kokku lepitud ajal, 09.05.2006.a kell 9.00, tulid OÜ Diffusio juhatuse liige S Abulhaiirova ning advokaat Vahur Kivistik revident Ita Frosi juurde. Svetlana Abulhaiirova tutvus maksukohustuslase õiguste ja kohustustega ning andis selle kohta allkirja.Seejärel alustas revident suuliste selgituste võtmisega ning esitas Abulhaiirovale esimese küsimuse. Esindaja Vahur Kivistik takistas Svetlana Abulhaiiroval küsimusele vastamast ning ütles, et nad keelduvad igasugustele küsimustele vastamast. Revident märkis protokolli, et OÜ Diffusio juhatuse liige Svetlana Abulhaiirova keeldub igasuguste suuliste selgituste andmisest. Abulhaiirova ei soovinud protokolli allkirjastada ning Kivistik kirjutas protokollile omakäeliselt selgituse, et protokoll on eksitav, sest revidendi poolt tutvustati arvukatest ette valmistatud küsimustest vaid üht. Lisaks põhjendas Vahur Kivistik seletuste andmisest keeldumist õigusega mitte anda seletusi iseenda vastu. Vahur Kivistik kirjutas vastavasisulise omakäelise selgituse. 1.
10. Järgnevalt on protokollis toodud väärteo kvalifikatsioon – maksukorralduse seadus § 154 lg.1, s.o. maksuhalduri korralduse täitmatajätmine. Eeltooduga protokolli kirjeldav ja motiveeriv osa piirnebki. 1.
11. Protokollist nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette tegevusetust-korralduse mittetäitmist seletuste andmisel. Riigikohus on
12. oktoobri 2006.a otsuses asjas nr 3-1-1-80-06 nentinud, et ”tegevusetusdelikti puhul ei ole süüteokoosseis täidetud üksnes sellega, et isik ei tegutsenud, vaid süülise vastutuse põhimõttest lähtuvalt tuleb välja selgitada see, kas isik oleks saanud teisiti käituda. See tähendab, et süüdistades isikut tegevusetuses, tuleb konstrueerida nõutav tegu, näidates ära, milline oleks olnud kohustusele vastav käitumine.” VTMS § 69 lg. 2 p. 1 sätestab, et väärteoprotokollis tuleb märkida väärteo lühike kirjeldus. Seetõttu peab tegevusetusdelikti puhul väärteoprotokollis olema kirjeldatud tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. Asjaolu, kas süüteokoosseis on täidetud, peab saama hinnata väärteoprotokollis kajastatud andmete alusel. Teisisõnu, väärteoprotokollist peab nähtuma, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja millest lähtuvalt väärteoprotokolli koostaja 5 leiab, et väärteokoosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud VTMS § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (s.t süüdistuse sisu) (RKKKo 3-1-1-80-06). Protokollis sisalduva alusel ei saa hinnata

§154

lg.1 sätestatud teokoosseisu täitmist, samuti ei kirjelda see tegu, mida menetlusalune isik oleks pidanud tegema. Kassaator märgib, et olemuslikult on vaadeldav teokoosseis blanketne ja seda saab sisustada vaid maksukorralduse seaduses või maksuseadustes ning nimetatud seaduste alusel antud madalamates õigusaktides toodud regulatsioonile viitamise kaudu. Sellised viited protokollis täielikult puuduvad. Protokollis ei mitte ühtegi viidet maksukorralduse seadusele ega muule õigusnormile, millest tulenevalt pidi äriühing OÜ Diffusio või S.Abulhaiirova midagi tegema. Jääb arusaamatuks, milline õigusnorm kohustas S.Abulhaiirovat korraldust täitma ja seletusi andma, ehk milline norm koos seda rikkuva tegevusega sisustab

§ 154teokoosseisu.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohtuistungi käigus kaebaja Svetlana Abulhaiirova koos oma esindaja kaitsja Vahur Kivistikuga jäid oma kaebuse juurde, milles palusid Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhtivinspektor Airi Leonidovi väärteoasjas nr 6-6/394 tehtud otsuse 14.07.2006. a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta ning juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-06-3189 (nr 6-6/394) Maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg. 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Svetlana Abulhaiirova lisas kohtuistungi käigus ka seda, et talle ei selgitatud, et

§ 64

lg.1 p-st 6 tulenevalt võib isik keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks tema või tema lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Vaidluste käigus esitas kaebaja Svetlana Abulhaiirova esindaja kaitsja Vahur Kivistik täiendavad seisukohad kohtuvaidlusteks, mis on toodud eespool. Lisades kohtulike vaidluste käigus ka seda, et antud juhul oli kohustatud isikuks OÜ Diffusio, kes pidi selgitusi andma, aga füüsilist isikut on selle väidetava kohustuse täitmata jätmise eest karistatud, karistama oleks pidanud juriidilist isikut, aga mitte füüsilist isikut. Kohtuistungil andis tunnistaja IFütlusi selle kohta, et seoses maksumenetlusega on ta Svetlana Abulhaiirovaga kokku puutunud. Svetlana Abulhaiirova on OÜ Diffusio juhatuse liige, mille kontrolli ta teostas. Seoses sellega puutus ta Svetlana Abulhaiirovaga kokku. Ta ise töötab Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuses vanemrevidendina. 09.05.2006.a. oli ta sama asutuse vanemrevident. T.l. 29 – 30 on kahel lehel korraldus suulise teabe andmiseks. Ta puutus kokku selle korralduse koostamisega. Seda korraldust ei täidetud. Kuna 08.05.2006.a. korraldust täitma ei tuldud, siis lepiti telefoni teel (Kivistik helistas) kokku, et 09.05.2006.a. toimub selle korralduse täitmine. 09.05.2006.a. ilmuti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusesse, kus Vahur Kivistik ütles, et tema klient ei vasta ühelegi maksuhalduri küsimusele, kuna see võib süüstada tema klienti. Kõigepealt ta tutvustas Svetlana Abulhaiirovale õigusi ja kohustusi, millele Svetlana Abulhaiirova kirjutas alla ning siis Kivistik teatas, et ta klient ei vasta ühelegi küsimusele. Svetlana Abulhaiirova keeldus suuliste selgituste protokollile allkirja andmisest. Kivistik ütles, et kuna ta kirjutas kirjaliku seletuse selle kohta, siis on see piisav. Ta seletas, et kontrolli ei ole võimalik ilma seletusi saamata teostada, oli väga oluline saada juhatuse liikmelt seletusi. OÜ Diffusioga suhtlemine oli väga problemaatiline, OÜ Diffusio ei täitnud kaasaaitamis kohustust, ei lubanud ruumidesse, keelas sekretäril nende käest dokumentide vastuvõtmise. 6 Kõigepealt oli esindaja Jelizaveta Litun, kes loobus OÜ Diffusio esindamisest, siis oli esindajaks Aamann. Ka siis Svetlana Abulhaiirova keeldus korralduste täitmisest. Ka proua Aamann keeldus OÜ Diffusio esindaja olemast. Angelina Aamann ütles, et tuleb esitada Maksuametile dokumendid, kuid Svetlana Abulhaiirova seda ei teinud. Peale seda, kui esindajaks sai Vahur Kivistik, siis hakati vaidlustama kõiki korraldusi, neid ei täidetud. Kui ilmus V K , siis said nad OÜ Diffusioga suhelda. 09.05.2006.a. vestluse juures viibis ka ta toakaaslane A E . Ta tutvustas Svetlana Abulhaiirovale maksukorralduse seaduses olevaid õigusi ja kohustusi, kuid ta ei mäleta, et kas

§ 64lg.1 p-st 6 sätestatu on seal sees.

Hiljem täpsustas, et seda ei ole seal sees. Maksukorralduse seaduses olevate õiguste ja kohustuste blankett on välja töötatud nende juristide poolt ning kuna

§ 64

lg.1 p-st 6 sätestatut ei ole seal sees, siis ei ole ta seda õigust mitte anda ütlusi enda vastu Svetlana Abulhaiirovale ka tutvustanud. Ta oli teadlik, et OÜ Diffusio suhtes toimub väärteomenetlus. Maksuasjas talle ei ole üle antud väärteoasjas kogutud materjale. Tema maksuasjas ei andnud üle dokumente väärteoasja, v.a. sunniraha osas. Tema ei tea, et maksuasjas kogutud materjale oleks kasutatud väärteoasjas trahvi määramiseks. Küsimused OÜ-le Diffusiole olid kirja pandud kondikavana. Mitu küsimust oli ette valmistatud, seda ta ei mäleta. maja ja kinnistu remondiga seoses olid küsimused ette valmistatud. Küsimusi ta ei esitanud kuna Svetlana Abulhaiirova keeldus vastamast igasugustele küsimustele. T.l. 27 oleva oleva märkuse kirjutas ja allkirjastas Vahur Kivistik peale seda kui Svetlana Abulhaiirova oli keeldunud vastamast kõigile küsimustele. Küsimused olid ette valmistatud kondikavana. Ta ei saanud küsimusi tutvustada, kuna nad keeldusid vastamast. AEviibis juures algusest peale, kuid teda protokolli kui juuresviibija ei kantud. Ta ei pidanud ta vajalikuks Anne Eesalut suuliste seletuste protokolli kanda. Tema eesmärk oli saada OÜ-lt Diffusio selgitusi. Kirjalikult oli juba küsitud OÜ Diffusio käest selgitusi, kuid OÜ Diffusio ei vastanud sellele. Varem kahel korral on OÜ Diffusio karistatud sunnirahaga korralduste mittetäitmise eest. Maksuamet oli OÜ Diffusioga kliendisuhtes. OÜ Diffusio esitas taotluse tema taandamiseks. Kuna ta ei ole ei OÜ Diffusioga ega ka Svetlana Abulhaiirovaga tuttav, siis jättis ta end taandamata, sest puudusid alused, et miks ta ei saa olla erapooletu, tema taandamiseks. Svetlana Abulhaiirova ise ei andnud Maksuametile informatsiooni. Läbiotsimise käigus saadi dokumendid. Maksuamet ootas 2 aastat OÜ Diffusio käest dokumente. Need dokumendid on olemas maksutoimikus. Sunniraha on võimalik teha maksekorralduse mittetäitmise eest summas 50000.-EEK-i. Sunniraha on mõjutusvahend, aga ei ole karistus. Kohtuistungil andis tunnistaja AEütlusi selle kohta, et I F on tema toanaaber. Svetlana Abulhaiirovaga on ta kokku puutunud seoses OÜ Diffusio revisjoniga, mida viis läbi Ita Froš. Mais 2006.a. tuli Svetlana Abulhaiirova koos V K I F juurde seoses OÜ Diffusio kontrolliga, tulid teavet andma. I F esitas esimese küsimuse, siis Kivistik ütles, et nad keelduvad igasuguste selgituste andmisest, küsimustele vastamast. Kivistik ütles, et tema ei dikteeri, mida nad kirjutavad. OÜ Diffusio esindajad keeldusid üldse küsimustele vastamast. IF peale küsimusele vastamist keeldumist, püüdis esitada ka teisi küsimusi, selgitades, et tal on vaja revisjoni edasi viia. Algul ta ei kuulanud neid, kuid kui esimesele küsimusele keelduti vastamast, siis ta hakkas kuulama. Õiguste selgitamist ta ei mäleta, sest tegeles enda tööga. Ta ei tea, et kas selgitati ka õigust selgitusi enda vastu mitte anda. Neile ei saadud rohkem küsimusi tutvustada, sest nad keeldusid küsimustele vastamast. IF tahtis saada selgitusi ja küsimustele vastuseid. Maksu- ja Tolliameti – esindajad Priit Raudsepp ja Jaanus Jõgi leiavad, et puudub alus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhtivinspektor Airi Leonidovi väärteoasjas nr 7 6-6/394 tehtud otsuse 14.07.2006. a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta tühistamiseks ja väärteoasjas menetluse lõpetamiseks. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus on veendunud eelpool nimetatud lahendi õigsuses. Kohtuvälise menetleja seisukohad ja vastuväited kaebusele. PMTK leiab, et Svetlana Abulhaiirova kaebuse rahuldamiseks puudub alus. PMTK on seisukohal, et Otsuse tegemisel on lahendatud kõik väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; edaspidi VTMS) §-s 108 loetletud küsimused. Väärteomenetluse käigus on järgitud kõiki menetlusnõudeid ning Otsuse aluseks olevad asjaolud on tõendatud. 1. Kaebaja leiab, et Korraldusest tulenevalt oli talle küsimustering teada ning maksuhalduri süüstavate tööversioonide tõttu võis nendele küsimustele vastamine tähendada enda süüdi tunnistamist maksuõigusrikkumistes. PMTK ei nõustu kaebaja seisukohaga ning on seisukohal, et süütuse presumptsioonile ei saa tugineda vaid Korralduses toodud punktide alusel. PMTK leiab, et korralduses toodud punktid, mille kohta soovitakse infot saada, on märksõnalised ning üldised. Seda kinnitab ka

§ 60

lg 2, mille kohaselt märgitakse isiku ametiasutusse kutsumisel korraldusse muuhulgas selgitus, mis asjus isik välja kutsutakse. Et Korralduses toodud punktid on vaid märksõnalised ning üldise selgitusliku iseloomuga, võib välja lugeda ka Korralduses toodud punktidest – ennekõike punktid viis ja kuus. Punkt kuus kohaselt soovis maksuhaldur saada teavet kassaarvestuse kohta. Puntki kuus üldist ning laia käsitlust kinnitab sisuliselt ka kaebaja ise kaebuse punktis 2.2, milles ta leiab, et see hõlmab kõiki ülejäänuid korralduse punktides toodud valdkondi. Veelgi enam punkt kuus hõlmab ka muid valdkondi, mida eelnevates Korralduse punktides pole välja toodud. Samuti kinnitab Korralduses toodud punktide üldsõnalisust punkt viis, millega OÜ Diffusio esindusõiguslik isik pidi andma selgitusi raamatupidamise arvestuses kajastatud arvete ettevõtlusega seotuse kohta. Maksumenetluses ei ole jõutud järeldusele, et ükski OÜ Diffusio raamatupidamise arvestuses kajastatud arve ei oleks seotud ettevõtlusega. Ilmselgelt on samal seisukohal ka OÜ Diffusio, kuid maksumenetluses on maksuhaldur tulenevalt

§-s 11 sätestatud uurimispõhimõttest kohustatud välja selgitama, kas arved on ettevõtlusega seotud. Maksuhaldur nõustub, et maksukohustuslane ei pea andma selgitusi arvete kohta, mis ei ole seotud ettevõtlusega. Samas puudub aga alus vastamast küsimustele, mis on seotud ettevõtlusega seotud arvetega. PMTK leiab, et kuna Korralduses märgitud punktid on vaid märksõnalised, üldised ning selgitava iseloomuga, siis neile tuginedes ei saa otsustada, kas isikul on tekkinud õigus mitte anda ütlusi iseenda vastu. Korralduses toodud punktide üldise iseloomu tõttu võis maksuhaldur nõuda teavet, mis ei saa olla isikut süüstav.

1. Kaebaja leiab, et Korraldus ei ole täitmata, kuna revident esitas vaid ühe konkreetse küsimuse ning seadis järgmise küsimuse esitamise tingimuseks eelmisele vastamise. Esitamata küsimustele ei saa jätta vastamata. PMTK ei nõustu kaebajaga ning leiab, et Korraldus on täitmata. PMTK ei nõustu kaebaja seisukohaga, et ta ei saanudki Korraldust täita, kuna revident seadis järgmise küsimuse esitamise sõltuvusse esimesele küsimusele vastamisega. 09.05.
2. a maksukohustuslase suuliste selgituste protokollist nähtub, et OÜ Diffusio juhatuse liige Svetlana Abulhaiirova keeldub igasuguste suuliste selgituste andmisest. Maksukohustuslane ei soovinud protokolli allkirjastada ning OÜ Diffusio esindaja advokaat Vahur Kivistik lisas, et protokoll on eksitav, kuna esitati vaid üks küsimus. Sellest võib järeldada, et maksukohustuslane leidis, et protokoll on eksitav seeõtttu, et isik ei keeldunud igasuguste suuliste selgituste andmisest, vaid keeldus vastamast vaid esimesele esitatud küsimusele. Samas on selline käsitlus vastuolus muude väärteomenetluses kogutud tõenditega. 8 Tunnistajad IFja AE on üheselt kinnitanud, et Svetlana Abulhaiirova keeldus igasuguste selgituste andmisest. Revident püüdis selgitada Korralduse eesmärki ning põhjusi, miks on vaja Korraldus täita, kuid Svetlana Abulhaiirova keeldus Korralduse täitmisest ning selgituste andmisest. Revident püüdis esitada järgnevat küsimust, kuid vaatamata sellele teatas maksukohustuslane, et keeldub igasuguste selgituste andmisest. Igasuguste selgituste andmisest keeldumist kinnitab ka tunnistaja Ita Froši kirjeldus OÜ Diffusio ning juhatuse liikme Svetlana Abulhaiirova varasema käitumise kohta maksumenetluses. OÜ Diffusio esindamisest on varasemalt loobunud kaks lepingulist esindajat, kuna Svetlana Abulhaiirova keeldus revidendiga koostöö tegemisest, jättis korraldused täitmata ning dokumendid esitamata, soovis esitada aluselult kaebusi, mis jäid rahuldamata jne. Kuigi Svetlana Abulhaiirova taotles maksukontrolli läbiviimist OÜ Diffusio ruumides, ei olnud kontrolli läbiviimine seal võimalik, sest maksukohustuslane ei esitanud nõutud dokumente või viivitas dokumentide esitamisega. OÜ Diffusio juhataja Svetlana Abulhaiirova ei vasta telefonikõnedele, e-mailid aadressidelt ”emta.ee” lõpuga jäävad vastuseta ning maksuhaldurit ei lasta äriühingu ruumidesse. Nimetud asjaolud jällegi kinnitavad, et OÜ Diffusio ning Svetlana Abulhaiirova on valinud taktika, millega soovitakse takistada maksumenetlust, mitte esitada vajalikke dokumente ning mitte anda selgitusi OÜ Diffusio kohta. Tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses hinnates tuleb lugeda tõendatuks, et Svetlana Abulhaiirova keeldus igasuguste selgituste andmisest. Seetõttu on alusetu ka väide, et selgitusi ei olnud võimalik anda, kuna esitati vaid üks küsimus. Revident püüdis esitada järgnevat küsimust, kuid OÜ Diffusio esindaja teatas, et keelduvad igasuguste selgituste andmisest. Isegi juhul, kui maksukohustusalane ei keeldunud selgituste andmisest vaid ta ei saanud selgitusi anda, kuna revident ei esitanud järgmist küsimust, jäi maksukohustuslase poolt Korraldus täitmata. Maksukohustuslasele oli Korraldusest tulenevalt teada mõned konkreetsemad ning mõned vähem konkreetsemad punktid, mille kohta maksuhaldur soovis teavet saada. Seadus ei sätesta põhimõtteid, kuidas maksukohustuslane peab teavet andma. St ei ole sätestatud põhimõtted, et maksukohustuslane annab teavet vaid küsimusele vastamise korras. Maksukohustuslane võib teavet anda ka kirjalikus või suulises vormis vabalt esitatud jutu või seisukohtade näol. Maksukohustuslane võib anda selgitusi omakäeliselt ning seetõttu ei ole selgituste andmisel kohustatud ootama maksuhalduri poolt esitatud küsimust. Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et Korraldusega nõutud teavet ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt leiab PMTK, et Svetlana Abulhaiirova jättis Korralduse täitmata.
3. Kaebaja leiab, et maksuhalduri senise praktika kohaselt kasutatakse maksumenetluses antud selgitusi kui väärteo toimepanemist tõendavat tõendit. Seetõttu tekkis kaebajal õigus selgituste andmisest keeldumiseks. Maksuhalduri praktika tõendamiseks taotles kaebaja Tiiu Luigele, Marko Vahtrale ja OÜ-le Amintor tehtud väärteootsuste välja nõudmist. PMTK nõustub, et isikul tekib maksumenetluses teatud juhtudel õigus keelduda selgituste andmisest. Samas rõhutab maksuhaldur, et vastav õigus tekib vaid juhul, kui selgituste sisu oleks teda süüstav. Kui selgitused ei ole isikut süüstavad, siis lasub tal maksumenetluses

viiendast peatükist tulenevalt kaasaaitamiskohustus. Seega õigus keelduda selgituste andmisest sõltub nende sisust. Käesoleva vastuse punktis 2 toodud põhjustel puudus menetlusalusel isikul õigus selgituste andmisest terviklikult keelduda. St Korraldusega nõuti mh selgitusi, mis ei saanud olla isikut süüstavad. Seetõttu Korralduse täitmisel osas, mis ei tähendanuks enese süüditunnistamist õiguserikkumises, ja selgituste andmisel ei oleks need kasutatavad väärteomenetluses isiku süüd kinnitava tõendina. Käesolevas väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse järgi heideti menetlusalusele isikule ette korralduse täitmata jätmist osas, mille täitmata jätmiseks puudus tal süütuse presumptsioonist tulenev õiguslik alus. Seega on asjassepuutumatu väide, et isiku poolt andmata jäetud selgitusi oleks saadud kasutatud isiku vastu, kuivõrd isiku vastu ei ole võimalik kasutada selgitusi, mis ei ole teda süüstavad. 9 Eeltoodust tulenevalt puudub ka vajadus väljastada kaebaja poolt nõutud väärteotsusi. Samuti puudub selleks õiguslik alus.

§ 154lg 1 näeb ette vastutuse maksuhalduri korralduse täitmatajätmise eest.

PMTK leiab, et

§ 154lg-s 1 sätestatud väärteo koosseis, õigusvastasus ning süü on tõendatud.

PMTK on seisukohal, et käesolevas väärteoasjas on kogutud tõendid, mis võimaldasid menetleja ametnikul lahendada kõik VTMS §-s 108 loetletud küsimused. Eeltoodust tulenevalt puudub alus Otsuse tühistamiseks. Lisades ka kohtukõne teesid Svetlana Abulhaiirova väärteoasjas nr 4-06-3189, kus 1. MTA leiab, et kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja on MTA arvates esitanud selgelt ühepoolse versiooni vaikimisõiguse õigustamiseks. Kaebaja keeldus pärast maksuhalduri ametniku poolt esitatud küsimusele vastamast igasugustele maksuametniku poolt esitatavatele küsimustele ning see asjaolu on tõendatud Ita Froši ning AEütlustega. MTA leiab, et Kaebaja keeldumine “igasugustele küsimustele vastamast” konkreetses olukorras, kus oli maksuhalduri ametniku poolt esitatud esimene küsimus, oli õigusvastane.

§ 56

lõike 1 kohaselt maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

§ 56

lõike 3 kohaselt maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-39-05 märkinud, et maksumenetluses lasub maksukohustuslasel kaasaaitamiskohustus (maksukorralduse seaduse 5. peatükk). Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust (

§ 56lg 1).

Samuti peab maksukohustuslane kaasaaitamiskohustuse tõttu muu hulgas säilitama maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente üldreeglina vähemalt seitsme aasta jooksul (

§ 58

). Maksukorralduse seaduse § 62 lg 1 esimese lause kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-39-04 samuti märkinud, et maksuhalduri kohustusega järgida uurimispõhimõtet seondub maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus.

§ 56

lg-d 1 ja 2 panevad maksukohustuslasele kohustuse teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud, pidada maksuarvestust, esitada ja säilitada tõendeid. Tartu Ringkonnakohus on jõustunud lahendis nr 2-3-73/2005 (OÜ Tubli Pesukaru kassatsiooni ei võtnud Riigikohus 01.06.2005. a menetlusse) leidnud, et kui äriühingu esindaja keeldub korraldust täitmast olukorras, kus on teadmata, milliseid konkreetseid küsimusi talle esitada soovitakse ja milliseid dokumente esitada kohustatakse, rikub isik

§ 56sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust.

EIÕK on 03.05.

1. a lahendis J.B. vs. Šveits leidnud, et kaebaja trahvimine dokumentide esitamata jätmise eest kujutas endast enese mittesüüstamise privileegi rikkumist. Seda seetõttu, et kaebaja ei saanud välistada, et temalt nõutavate dokumentide põhjal maksustamata lisasissetuleku ilmnemisel võidakse talle esitada süüdistus maksukuriteos. Samas juhtis kohus tähelepanu sellele, et antud seisukoht ei puuduta olukorda, kus riik kohustab maksumaksjat teavet andma puhtalt korrektse maksustamise kindlustamiseks. Eeltoodu juures on oluline, et Eesti kohtupraktika kohaselt maksukohustuslase poolt maksumenetluses antavat teavet ei saa isiku tahte vastaselt süüteomenetluses tema süüstamisel kasutada (vt Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-57-07 p 16). 10 Ka õiguskirjanduses on leitud, et isikult haldusmenetluses kaasaaitamiskohustusele tuginedes (karistusähvardusel) saadud teavet ei saa süüteomenetluses isiku või tema lähedase süüdi tunnistamisel tõendina kasutada
2. Seetõttu maksumenetluses korralduse alusel info nõudmine ja selle andmine ei tähenda mittesüüstamise privileegi rikkumist. Euroopa Kohus on 26.09.
3. a lahendis nr C-59/02 vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustusega seoses leidnud, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on tuginedes ühenduse õiguse üldpõhimõtetele, mille olemusliku osa moodustavad põhiõigused ja mida silmas pidades tuleb kõiki ühenduse õigusakte tõlgendada, tunnustatud ettevõtja õigust mitte alluda sunnile võtta omaks rikkumises osalemine. Selle õiguse kaitsmine eeldab küsimuse ulatuse vaidlustamise puhul seda, et tuleb kontrollida, kas küsimuse adressaadi vastus võrduks tegelikkuses rikkumise üles tunnistamisega selliselt, et see riivaks kaitseõigust. Euroopa Kohus on 29.06.
4. a lahendis nr C-301/04 P vaikimisõiguse ja kaasaaitamiskohustuse kaasuses leidnud, et määrus nr 17 ei tunnusta ettevõtja, kelle suhtes teostatakse selle määrusel alusel uurimist, mingit õigust uurimise teostamisest kõrvale hoida; vastav ettevõtja on vastupidi kohustatud aktiivselt koostööd tegema, mis tähendab, et ta annab komisjoni valdusesse kogu uurimise esemesse puutuva informatsiooni. Küsimuses, kas see kohustus laieneb ka informatsiooninõuetele, mille alusel võib tuvastada informatsiooni esitava ettevõtja konkurentsieeskirjade rikkumise, on Euroopa Kohus nimetatud kohtuotsuse punktis 34 leidnud, et määruse nr 17 artikli 11 lõigete 2 ja 5 tõhususe säilitamiseks võib komisjon kohustada ettevõtjat talle esitama kogu vajalik teave asjaolude kohta, mis talle teada võivad olla ja edastama komisjonile tema nõudmisel ja vastavalt vajadusele ettevõtja valduses olevad asjakohased dokumendid, isegi kui nende alusel on tuvastatav selle või mõne muu ettevõtja konkurentsivastane tegevus. Tuleb lisada, et Euroopa Kohus on eespool viidatud kohtuotsuses Limburgse Vinyl Maatschappij jt v. komisjon punktides 274–276 täheldanud, et pärast eespool viidatud kohtuotsuse Orkem v. komisjon vastuvõtmist on Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikas, millega ühenduse kohus peab põhiõiguste tõlgendamisel arvestama, toimunud uusi arenguid. Euroopa Kohus on aga ka samas märkinud, et need arengud ei ole sellised, mis seaksid kahtluse alla nimetatud kohtuotsuses Orkem v. komisjon määratletud põhimõtted. Lisaks eelnevale on Euroopa Kohus viimati viidatud lahendis märkinud, et koostöö kohustuse tõttu ei ole ettevõtjal lubatud jätta vastamata dokumentide esitamise nõuetele põhjusel, et seda tehes oleks ta sunnitud tunnistama iseenda vastu. Euroopa Inimõiguste Kohus on 08.04.2004 otsuses asjas nr 38544/97 leidnud, et juhul, kui puudub käimasolev või kavandatav kriminaalmenetlus isiku suhtes, ei pruugi olla tegu enese mittesüüstamise privileegi rikkumisega (p 45). Õigus keelduda teabe andmisest ei ole absoluutne ja iseenesest ei ole väljaspool süüteomenetlust keelatud ka vaikimisest järelduste tegemine (p 46). Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-06 leidnud, et olukorras, kus mõne sätte rakenduspraktika on mujal välja kujunenud, saab arvestada ka teiste riikide seadusi ja praktikat. Ka õiguskirjanduses on leitud, et nemo tenetur printsiibi rikkumiseks ei loeta seda, kui kahtlustatav pidi varem maksumenetluses andma ütlusi või esitama dokumente
5. Eeltoodud lahendite põhjal MTA järeldab: • maksukohustuslasel on kohustus teatada maksuhaldurile kõik talle teadaolevad maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud • olukorras, kus on teadmata, milliseid konkreetseid küsimusi talle esitada soovitakse ja milliseid dokumente esitada kohustatakse, rikub isik

§ 56sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust, 3 Sarv, J.

Mõningatest haldus (kohtu) menetluse ja süüteomenetluse paralleelsusega seotud probleemidest. Juridica 2005, nr V. LK 308-320. 4 Gollwitzer, W.

§ 154lõikele 1.

Kaebaja poolne põhjendamatu igasuguste selgituste andmise keeldumine tooks kaasa olukorra, kus ka korrektse maksustamise, sealhulgas maksukohustust vähendavate asjaolude väljaselgitamise kindlustamiseks esitatud küsimusele vaikimisõigusele viidates vastamata jätmisel muutuks

§-s 56 sätestatud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse reegel ning maksuhalduri poolt korralduses esitatud selgituste andmise nõue sisutühjaks.

§ 154

lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu eesmärgiks on kindlustada avaliku võimu, s.t maksumenetluse teostamise tõhusus. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-86-98 pidanud vajalikuks viidata põhiseaduse §-s 19 sätestatud põhimõttele, millest tulenevalt on igaüks kohustatud oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust. Kaebaja tõlgendus kahjustab ebamõistlikul määral kaasaaitamiskohustuse efektiivsust ning maksumenetluse teostamise tõhusust. Tõlgendamise meetodiõpetuse kohaselt tuleb ebamõistlikke tagajärgi kaasa toovad Kaebaja tõlgenduslahendused ebasobivatena kõrvale jätta. 2. Samuti peab MTA vajalikuks märkida, et

§ 64

lg 3 kohaselt ei pidanud maksuhaldur Kaebajat teavitama selgituste andmise keeldumise õigusest, kuna selgituste andmise keeldumise õigusest peab teavitama üksnes

§ 64lg 1 p-s 5 sätestatud isikuid.

Ka Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-47-07 asunud samale seisukohale. Kaebaja ei kuulu

§ 64lg 1 p-s 5 loetletud isikute hulka.

Ka maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskirjas (Riigikogu 9. koosseisu menetletud eelnõu 886 SE) on märgitud, et muude isikute puhul eeldatakse, et nad on keeldumisõigusest teadlikud. • Maksui- ja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi lisas vaidluste käigus ka seda, et isikul on maksumenetluses kaasaaitamiskohustus. Riigikohus on 3 – 1 – 1 – 69 – 06 lahendis ära sisutanud, et mida tuleb blanketse koosseisu all mõista, milles viidatakse õigusaktist välja jäävatele normidele.

§ 154

koosseis – korralduse täitmata jätmine, mis asub maksukorralduse seaduses, on viidatud konkreetsele teole, mida isik tegemata jättis (seega ei ole koosseis blanketne). Tegemist alternatiiv faktilise koosseisuga. Riigikohus 3 – 1 – 1 – 82 – 07 lahendis on leidnud, et avaliku korra teokooseis ei ole blanketne. Seega menetleja ei pea konkreetsel juhul viitama menetlusaluse isiku poolt rikutud normile. Menetlusalust isikut süüdistatakse tegevusetuses, protokollis on märgitud, mida kaebajale on ette heidetud. On ette heidetud korralduse täitmata jätmist. piisab, kui protokollis on välja toodud korralduse täitmata jätmine. Riigikohus 3 – 1 – 1 – 3 – 08 lahendis on selgitanud väärteoprotokolli menetlusdokumendina olemust, kus on selgitatud, et seal ei otsustata isiku karistusõiguslikku karistamist, vaid väärteotsuses on võimalik motivatsioonimahtu suurendada. Antud juhul on jäädud väärteoprotokolli piiridesse. 12 Juriidilise isiku vastutus on tuletatud, praegusel juhul korralduse täitmata jätmisega on olnud seotud juhatuse liige, kes esindab äriühingut suhetes kolmandate isikutega.

§ 8

lg.1 ütleb, et seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava rahaliste kohustuste täitmise, seega saab vastutusele võtta nii juhatuse liikme kui ka äriühingu. Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et kaebaja Svetlana Abulhaiirova ja viimase esindaja kaitsja Vahur Kivistiku kaebus, milles paluti Väärteomenetluse seadustiku § 132 p.3 alusel tühistada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse juhtivinspektor Airi Leonidovi väärteoasjas nr 6-6/394 tehtud otsus 14.07.2006. a nr 6-6/394-3 rahatrahvi määramise kohta ning juhindudes VTMS § 29 lg.1 p.1 lõpetada väärteo asjas nr. 4-06-3189 (nr 6-6/394) Maksukorralduse seaduse (

) § 154 lg. 1 ettenähtud väärteo toimepanemises menetlus teos väärteo tunnuste puudumise tõttu on põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Ka nõustub kohus täielikult Svetlana Abulhaiirova esindaja kaitsja Vahur Kivistiku seisukohtadega käesolevas väärteoasjas ning nimelt: isik ei pea täitma kaasaaitamiskohustust maksumenetluses, kui see võiks tähendada kaasabi osutamist tema süü tuvastamisele väärteos. Kaasaaitamiskohustuse mittetäitmine ei saa kaasa tuua karistust ega muid negatiivseid õigusjärelmeid. Seejuures ei ole oluline, kas kaasaaitamiskohustust rikkunud isik on tunnistatud formaalselt kahtlustatavaks või süüdistatavaks või kas konkreetse juhtumis osas on üldse süüteomenetlust alustatud.5 Riigikohtu Kriminaalkollegiumi 01.06.2005 otsuses nr 3-1-1-39-05 on asutud seisukohale: „Õigus tugineda enese mittesüüstamise privileegile ei sõltu isiku formaalsest menetluslikust seisundist ega ka sellest, kas asjaolude suhtes, mille kohta isikult tõendeid nõutakse, on kriminaalmenetlust alustatud.” Samale seisukohale jõudis Euroopa Inimõiguste Kohus asjas J.B. vs Šveits. Kohus leidis, et kaebaja trahvimine dokumentide/teabe esitamata jätmise eest kujutas endast enese mittesüüstamise privileegi rikkumist. Seda seetõttu, et kaebaja ei saanud välistada, et temalt nõutavate dokumentide/teabe põhjal ei esitata talle süüdistust õigusrikkumises.6 Ka oli kaebajale esitatud korralduse kaudu teada küsimuste ring, millele maksuhaldur soovis saada vastuseid. Kaebajale olid samuti teada maksuhalduri tööversioonid, mille kohaselt OÜ Diffusio tegevus maksuseaduste rikkumisel moodustab erinevad

§ 152

-154 järgi kvalifitseeritavad väärteod, mille toimepanemise eest vastutavad nii äriühing kui selle juhatuse liige. Kõrvutades maksuhalduri tööversioone maksuseaduste rikkumisest ja väärtegude toimepanemisest, järeldas Svetalana Abulhaiirova, et küsimused on esitatud otseselt seonduvalt maksuhalduri süüstavate tööversioonidega ning nendele vastamine võib tähendada enesesüüstamist. Tõepoolest lähtudes Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsusest nr 3-1-1-25-02, mille kohaselt ei saa süütuse presumptsioonist tulenevat õiguse teket pidada suvaotsuseks ja seetõttu peaks ütluste andmisest keeldumise põhjendatus olema kontrollitav. Kuid samas Riigikohtu otsuses on lisaks eeltoodule öeldud järgmist: „Kahtlemata ei saa selle õiguse (nemo tenetur se ipsum accusare põhimõtte) teket lugeda ülekuulatava suvaotsuseks ja seetõttu peaks ütluste andmisest keeldumise põhjendatus olema ka põhimõtteliselt kontrollitav. Kehtivas menetlusõiguses sellist kontrollmehhanismi ei sisaldu. Ütluste andmisest keeldumise õiguse piiramine kõnealuse mehhanismi puudumise motiivil oleks aga vastuolus PS § 11 teises lõikes sisalduva nõudega, et põhiõiguse piiramine ei tohi moonutada piiratava põhiõiguse olemust. Kõnealuse põhiõiguse olemuse moonutamisega oleks ilmselt tegemist ka siis, kui nõuda, et ütluste andmisest võiks 5 J. Sarv. Mõningatest haldus(kohtu)menetluse ja süüteomenetluse paralleelsusega seotud probleemidest. – Juridica nr 5, 2005, lk 308-320. 6 CASE OF J.B. v. SWITZERLAND. Arvutivõrk. Kättesaadav http://cmiskp.echr.coe.int/tkp197/view.asp?item=2&portal=hbkm&action=html&highlight=SWITZERLAND%20% 7C%20j.b&sessionid=7916699&skin=hudoc-en, 27.07.2006. 13 keelduda vaid see isik, kelle puhul ütluste andmine peaks absoluutse kindlusega tähendama tema süüditunnistamist.” Kuna menetlusalusele isikule jäi arusaamatuks, millest lähtuvalt otsustas kohtuväline menetleja, et ütluste andmisest keeldumine oli tema suvaotsus ega olnud kontrollitav ning kuivõrd taoline kontrollimehhanism kehtivas menetlusõiguses puudub, oleks kohtuväline menetleja pidanud oma seisukohta väärteootsuses põhjalikult käsitlema. Ka ei selgitanud kohtuvälise menetleja ametnik antud juhul IF menetlusalusele isikule Svetalana Abulhaiirovale, et

§ 64

lg.1 p-st 6 tulenevalt võib isik keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest, kui see tähendaks tema või tema lähedase isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. (Seda kinnitasid kohtuistungil nii kaebaja Svetalana Abulhaiirova kui ka tunnistaja Ita Froš). Tuginedes eeltoodule on üheselt järeldatav, et menetlusaluse isiku trahvimine ütluste andmisest keeldumise tõttu eeltoodud asjaoludel rikub nemo tenetur se ipsum accusare põhimõtet, mistõttu kuulub trahviotsus tühistamisele. Kuna antud juhul oli kohustatud isikuks OÜ Diffusio, kes pidi selgitusi andma, aga karistatud on füüsilist isikut (juhatuse liiget), selle väidetava kohustuse täitmata jätmise eest, siis kohus leiab, et antud juhul (väärteo toimepanemise tõendatuse korral) oleks karistama pidanud juriidilist isikut, aga mitte füüsilist isikut (juhatuse liiget). Kohus juhindub VTMS § 29 lg.1 p.1, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik. 14