lg 2 p 2; 199 lg 2 p 4 – 25 lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 5.märtsist 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Andrei Golovatšjovi kaitsja adv. Oleg Nišajev ja ringkonnaprokurör Ljudmilla Tokar Prokurör Ljudmilla Tokar Süüdistatav Andrei Golovatšjov otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON (ankeetandmed Harju Maakohtu Adv. Oleg Nišajev Harju Maakohtu otsus 5.märtsist 2008.a. Andrei Golovatšjovi suhtes tühistada osaliselt ja nimelt: 1) osas, millega Andrei Golovatšjov mõisteti süüdi
lg 2 p.2 järgi suures koguses narkootilise aine valdamises ja vedamises ja lugeda need teod hõlmatuks suures koguses 2 Edasikaebamise kord narkootilise aine omandamisega
2) Andrei Golovatšjovile mõistetud karistuse ärakandmata osa alguse aja arvestamise osas alates 5.märtsist 2008.a. ja lugeda temale mõistetud liitkaristuse – 3 aastase vangistuse – kandmise aja alguseks 15.juuni 2006.a. 3) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata 4) Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: 19. veebruaril 2007. a. tunnistati A. Golovatšjov Harju Maakohtu otsusega kokkuleppemenetluses süüdi
lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastaks ja 6 kuuks;
lg 2 p 4 ja § 25 lg-te 1 ja 2 järgi vangistusega 2 kuuks ja
järgi vangistusega 3 kuuks.
lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kuid selleks ajaks kandmata 2-kuulise vangistuse võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti A. Golovatšjovile 3 aastat ja 8 kuud vangistust.
Süüdistatav A. Golovatšjov ja tema kaitsja Sergei Parutško esitasid apellatsioonid, milles palusid maakohtu otsuse tühistada KrMS § 245 lg 1 p-de 7 ja 8 rikkumise tõttu. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 p 2 järgi on jäetud märkimata puhta amfetamiini kogus temalt äravõetud pulbrilises aines. Tallinna Ringkonnakohtu
lg 2 p 2 ning § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg-te 1 ja 2 järgi, samuti talle
lg 1, § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas ning saadeti kriminaalasi selles osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. . Kokkuvõtvalt asus Riigikohtu kriminaalkolleegium seisukohale, et KrMS § 318 lg 3 p-s 4, § 248 lg 1 p-s 3 ja
§-s 5 sätestatut nende koostoimes arvestades oleks ringkonnakohus pidanud lahendama käesoleva kohtuotsuse p-des 9 ja 10 nimetatud materiaalõigusliku sisuga küsimused. Nende lahendamata jätmist ringkonnakohtu poolt aga tuleb käsitada KrMS IX peatüki 2. jaos sätestatu olulise rikkumisena, mis tingis käesoleva kriminaalasja saatmise Tallinna Ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega 23.oktoobrist 2007.a. tühistati Harju Maakohtu otsus 19.veebruarist 2007.a. Andrei Golovatšjovi suhtes osaliselt ja nimelt Andrei Golovatšjovi süüditunnistamises ja karistamises
lg 2 p 2 ja
lg 2 p 4- § 25 lg 1, 2 järgi,
lg 2, § 64 lg 1,
lg 5 ja
Kriminaalasi saadeti tühistatud ulatuses Harju Maakohtule alates kohtu alla andmise staadiumist. Tõkend- vahi all pidamine jäeti Andrei Golovatšjovi suhtes muutmata. Harju maakohus tagastas kriminaalasja prokurörile üldmenetluse läbiviimiseks ja 5.märtsi 2008.a. kohtuotsusega mõisteti Andrei Golovatšjov Harju Maakohtu otsusega süüdi üldmenetluse korras
prg. 184 lg 2 p.2 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega.
prg. 199 lg 2 p.4 – 25 lg 2 järgi mõisteti Andrei Golovatšjov õigeks seoses prokuröri poolt süüdistusest loobumisega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi ja arvestades, et Andrei Golovatšjov on Harju Maakohtu 19.02.2007.a otsusega süüdi tunnistatud
järgi ja karistatud vangistusega 3 kuud, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti Andrei Golovatšjovile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat.
lg 1 alusel loeti karistusest kantuks vahi all viibitud aeg alates 15.juunist 2006.a kuni 04.märtsini 2008.a s.o 1 aasta 8 kuud ja 19 päeva, seega ärakandmata karistuseks alates 05.märtsist 2008 on Andrei Golovatšjovil vangistus 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 11 (üksteist) päeva. Harju Maakohtu 19.02.2007.a otsusega Andrei Golovatšjovile mõistetud lisakaristus
kuulub täitmisele vastavalt
§-le 55 lg 1. Asitõendid- narkoained, sigaretipakid, minigrip kilekotid, süstal 2 nõelaga, kilesussid, paberist karp, WC paber ja lusikas– otsustati hävitada, sularaha summas 1372 krooni- konfiskeerida riigituludesse. Mobiiltelefonid Nokia 8210 ja 6510 – otsustati tagastada Andrei Golovatšjov’ile pärast kohtuotsuse jõustumist. Andrei Golovatšjovilt mõisteti riigituludesse menetluskuluna: • Sundraha summas 10 875 krooni; • Ekspertiisitasu summas 18 848 krooni ja 4 • Tasu õigusabi eest summas 6855, 80 krooni. Vaidlustatud kohtuotsusega mõisteti Andrei Golovatšjov süüdi selles, et tema olles 15.05.2003 Tallinna Linnakohtu poolt karistatud narkokuriteo ees, eeluurimisega tuvastamata ajal, kohal ja isikult omandas suures koguses (s.o. rohkem kui 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi) amfetamiini, mida vedas Tallinnas enda kasutuses olevas sõiduautoga BMW reg. Nr xxx xxx. 15.06.2006.a kell 20.05 xxxxxxxxx, xxxxxxxx xxx xx/xx hoone ees Andrei Golovatšjovi kahtlustatavana kinnipidamisel tema kasutuses olevast autost leiti ja võeti ära 2 minigrippi 12,09 g amfetamiini sisalduva pulbriga. 07.01.2008.a antud eksperdiarvamusest nähtub, et ekspertiisiks esitatud Andrei Golovatšjov’i kinnipidamisel ära võetud roosakasvalge pulber massiga 12,09 g sisaldab 2,57 g amfetamiini. Nimetatud tegevus on süüdistuse kohaselt kvalifitseeritud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisena isiku poolt kes on varem toime pannud
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud, kuna tema isikuna kes oli varem toime pannud
.peatüki 1.jaos sätestatud kuriteo, pani toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamise. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja adv. Oleg Nišajev taotleb esitatud apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega Andrei Golovatšjovi õigeksmõistmist. Apellant ei nõustu Harju Maakohtu eksliku seisukohaga, et Andrei Golovatšjovilt ära võetud 2,57 grammi amfetamiini on piisav narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Selline järeldus on vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
prg. 184 lg 2 p.2 järgi karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Apellatsioonikohtu istungil toestasid süüdistatav ja kaitsja adv. Oleg Nišajevi poolt esitatud apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu. Prokurör toetas enda poolt esitatud apellatsiooni, süüdistatav ja kaitsja vaidlesid sellele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonidega, tuli alljärgnevatele järeldustele: 1) Otsustamaks küsimust, kas A.Golovatšjovile inkrimineeritud puhta amfetamiini kogus e. 2,57 grammi puhast amfetamiini on suur kogus, mis annab aluse kvalifitseerida A.Golovatšjovi tegevust 184 lg 2 p.2 järgi, märgib kohtukolleegium järgmist. Vaidlus nimetatud küsimuses on tekkinud sellest, et oma otsuses nr.3-1-1-121-06 on Riigikohus asunud seisukohale, et 1,94 grammist puhtast amfetamiinist piisab narkootilise joobe tekitamiseks vaid kahele inimesele ( p.12 ) , kuid käesoleval juhul on A.Golovatšjovi käest kätte saadud puhta aine koguseks 2,57 grammi, millise kohus on lugenud suureks koguseks kuna ekspertarvamuse kohaselt piisab sellest joobe tekitamiseks 20-25 keskmisele narkomaanile. Tõesti, kui võrrelda kahes erinevas kohtuotsuses märgitud koguseid ja järeldusi, siis on sisuliselt tegemist 10-kordse vahega. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et A.Golovatšjovilt kätte saadud amfetamiini segu, milles oli puhast amfetamiini 2,57 grammi, on suur kogus e. sellest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le isikule. Sellekohase seisukoha põhjenduseks on maakohus toonud eksperdi poolt maakohtu istungil antud selgitused ekspertarvamusele. Eksperdi selgituse kohaselt, kui inimene tarvitab esimest korda, siis on joovet tekitavaks annuseks juba 5-15 mg puhast amfetamiini, aga kui inimene tarvitab pikema aja vältel, siis muutub ta tolerantsemaks. Üksikannus, mis tekitab narkootilist joovet nn „keskmisel narkomaanil“, on tavaliselt u 100 mg, kuid võib ka olla 130 mg. 2,57 grammist puhtast amfetamiinist võivad saada narkootiline joobe 20-25 isikut, kui võtta aluseks nö „keskmine narkomaan“. 10 grammist puhtast amfetamiinist saab narkojoobe 80-100 inimest, üldpopulatsiooni osas, need kes pole kunagi tarvitanud, isegi kuni 200 inimest. Ekspertiisiaktis on viidatud neljale allikale, kuid kasutatud on rohkem, andmed on üle kontrollitud ka neist allikatest, millele ei ole 6 viidatud. Doos 2000 mg, millest on ekspertiisiaktis juttu, on päevane annus, mitte ühekordne doos. Ühekordse maksimaalse doosi kohta on lugenud, et kuskil artiklis oli mainitud ühekordse maksimaalse amfetamiini doosina 500 mg puhast amfetamiini. Kohtukolleegium peab tsiteeritud eksperdi seisukohti põhjendatuteks ja usutavateks. Omamata elulisi kogemusi narkootilise joobe tekitamiseks vajaliku koguse küsimuses, peab kohtukolleegium vaidlusaluse küsimuse lahendamiseks siiski otsustama, kas anda eelistus vaidlustatud kohtuotsuses toodud ekspertarvamusele või viidatud Riigikohtu otsuses esitatud arvutustele. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu otsus on kohtukolleegiumile kohustuslikuks n.ö. kohtupraktika ühtlustamise seisukohast küsimuses, mis puudutab NPAS prg. 3-1 sisu tõlgendamist ja nimelt, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi hinnangul on aine koguse määratlemisel tähtsus vaid NPAS § 31 lg 3 esimesel lausel. Selle kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohtu otsuses toodud matemaatilised arvutused e. küsimus selles, kui suur kogus on vajalik ühele keskmisele narkomaanile narkootilise joobe tekitamiseks ja sellest tulenevalt siis kümnele keskmisele narkomaanile narkootilise joobe tekitamiseks, ei ole aga kohtukolleegiumile kohustuslikuks. Seda enam, et võrreldes käesolevas kriminaalasjas esitatud ekspertarvamusega tunduvad ka Riigikohtu otsuses toodud arvutused ebareaalsed olevat. Riigikohus on asunud seisukohale , et sisuliselt on ühele isikule piisavaks narkootilise joobe tekitamiseks vajalik kogus 1 gramm puhast amfetamiini. Käesolevas kriminaalasjas on aga ekspert andnud arvamuse, et üksikannus, mis tekitab narkootilist joovet nn „keskmisel narkomaanil“, on tavaliselt u 100 mg. Kohtukolleegium, arvestades varasemast kohtupraktikast saadud teadmisi narkootiliste ainete ja just amfetamiini ostumüügi koguste osas, märgib, et tavaliseks doosiks, millist diilerid edasi müüvad ja narkomaanid ostavad ja mis on juba n.ö. tarbimiseks kõlbliku kogusena pakendatud, on olnud ja on ka praegu 0,5 kuni 1 gramm seguainet. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellest tänavakaubanduses eksisteerivast illegaalsest amfetamiini ostu-müügi praktikast saab teha vaid ühese järelduse – ükski narkosõltlane ei hakka endale soetama kogust, millest ta endale vajalikku joovet ei saa. Seejuures on teada, et n.ö. tänavalt amfetamiini ostmisega , s.o. kindlatest kohtadest ja kindlatelt isikutelt , tegelevad juba „staažikad“ narkomaanid e. sõltlased. Esmakasutaja ei lähe tavaliselt esimest korda narkootikumi proovimiseks tänavalt ostma. Amfetamiini kasutajad ei ole tavaliselt sedavõrd materiaalselt kindlustatud isikugrupp, kes hakkab ostma suhteliselt kõrge hinnaga müüdavat narkoainet koguses, millest ei teki joovetki. Sisuliselt on seda seisukohta toetanud ka Riigikohus oma otsuses 3-1-1-121-06 p.-13, kus on tunnistatud, et müügi fakt iseenesest tõendab seda, et müüdud koguse näol on tarvitaja mõttes tegemist joovet tekitava narkootilise ainega. Käesoleval juhul saadi A.Golovatšjovilt kätte 12,09 grammi segu, milles oli puhast ainet 2,57 grammi. Matemaatiliselt tähendab see seda, et puhast ainet oli segus 21,3% ( 2,57x100 : 12,09). Kui kasutada sama matemaatilist lähenemist ja arvestada asjaolu, et 12 grammi segu pakendatakse väljakujunenud doosideks 0,5 kuni 1 grammisteks pakikesteks (keskmiselt 0,75 gr), siis on võimalik saada 12 kuni 24 pakikest e. keskmiselt 18 pakikest, mis tähendab seda, et keskmiselt jätkub sellest kogusest 18-le isikule joobe tekitamiseks ja isegi minimaalselt 12-le e. siis üle 10-le isikule. Kui puhas aine e. 2,57grammi jagada 18-le , siis keskmiselt on ühes joovet tekitavas koguses 0,143 gr puhast amfetamiini e. 143 milligrammi puhast ainet. Selline puhtalt küll loogika ja matemaatika pinnalt esitatud arutlus, mille tulemused 7 on võrreldavad vastava ala spetsialisti poolt kirjandusest saadud n.ö. teaduslike andmetega, on kohtukolleegiumis tekitanud põhjendatult veendumuse, et Riigikohtu vaidlusaluses lahendis 3-1-1-121-06 esitatud järeldus, et keskmisele narkomaanile on narkootilise joobe tekitamiseks vajalik 1 gramm puhast amfetamiini, ei saa olla õige. 1 gramm puhast amfetamiini ühekordse joobe tekitamiseks „keskmisele narkomaanile“ on ebamõistlikult suur kogus ja selline järeldus jätab kohtukolleegiumi arvates vastuse andmata ka küsimusele „Miks siis ikkagi tavaliselt ostetakse ühekordselt koguseid, mis on 10 korda väiksemad?“. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks märkida A.Golovatšjovi tegevusele antud juriidilise hinnangu osas järgmist. Vaidlustatud kohtuotsusega on Andrei Golovatšjov mõistetud süüdi selles, et tema eeluurimisega tuvastamata ajal, kohal ja isikult omandas suures koguses (s.o. rohkem kui 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi) amfetamiini, mida vedas Tallinnas enda kasutuses olevas sõiduautos, kust temal kinnipidamisel leiti ja võeti ära 2 minigrippi 12,09 g amfetamiini sisalduva pulbriga. Nimetatud tegevus on süüdistuse kohaselt kvalifitseeritud suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise ja valdamisena. Seega süüdistatakse süüdistuse sisu järgi A.Golovatšjovi narkootilise aine omandamises ja vedamises, süüdistuse resolutiivosa kohaselt aga omandamises ja valdamises. Siinjuures viitab kohtukolleegium Riigikohtu ostsusele nr. 3-1-1-4-04, kus on sisuliselt tegemist analoogilise olukorraga – isik peeti ja leiti autost narkootilist ainet ning teda süüdistati erinevates narkootilise aine käitlemisviisides – omandamises, hoidmises, valdamises ja vedamises. Riigikohus aga asus seisukohale, et hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Seega isiku aktiivsele käitumisele, nt omandamisele, kaasnevad paratamatult ka teised, passiivse käitumise aktid. Omandatud asja (ainet) ostmise kohast näiteks oma elukohta toimetades paneb isik vältimatult toime asja (aine) valdamise ning vedamise, kuigi aktiivse käitumise seisukohalt soovis ta seda asja (ainet) pelgalt omandada. Konkreetse süüdistuse osas märkis Riigikohus, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist siiski ainult ühe teoga, mis seisnes narkootilise aine omandamises. Omandamisega kaasnes narkootilise aine valdus. Narkootilise aine paigutamisel autosse ja autoga liiklemisel kaasnes esimese osateoga ka narkootilise aine vedamine. Oluline on seejuures veelkord märkida, et tegu aktiivse käitumise mõttes on seotud vaid omandamisega - hoidmine ja vedamine olid sellega kaasnevad passiivsed käitumisaktid. Arvestades käesolevas kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid lähtub kohtukolleegium eeldusest, et A.Golovatšjovi tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele, mitte aga eraldi veel selle hoidmisele ja vedamisele ning asub seisukohale, et A.Golovatšjov pani talle süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime ühe teo - suures koguses narkootilise aine omandamise, millega kaasnes sama narkootilise aine valdamine ja 8 vedamine. Tuvastamist ei ole leidnud, millise eesmärgiga A.Golovatšjov vaidlusaluse narkootilise aine endale soetas. Iseseisvaks teoks
lg 1 mõttes oleks näiteks narkootilise aine omandamine vahendamise, samuti edasiandmise eesmärgil. Isiku käitumise subjektiivne külg ulatub sellisel juhul kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Midagi sellist kriminaalasjas aga tõendatud ei ole. Selline ainult formaalsete kriteeriumite alusel süüksarvatav käitumine viiks kriminaalõiguslikult lubamatu objektiivse vastutuseni (Riigikohtu otsus 3-1-1-4-04). Sisuliselt ei too kaasa eeltoodud seisukoht muutust A.Golovatšjovi tegevusele antud juriidilise kvalifikatsiooni osas. Tema käitumine on kvalifitseeritav
prg. 184 lg 2 p.2 järgi, kuid temale inkrimineeritud suures koguses narkootilise aine vedu ja valdus tuleb lugeda hõlmatuks suures koguses narkootilise aine omandamisega. 2. Prokuröri apellatsioonis vaidlustatud A.Golovatšjovile maakohtu poolt mõistetud karistuse osas märgib kohtukolleegium järgmist. A.Golovatšjovile oli 19.veebruaril 2007.a. kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud kuritegude kogumi eest 3 aastat ja 6 kuud vangistust, mis oli ka raskeima e.
prg. 184 lg 2 p.2 järgi mõistetud karistuseks. Mitme kohtuotsuse järgi mõisteti
prg. 65 lg 2 alusel liitkaristuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Nüüd taotleb prokurör
prg. 184 lg 2 p.2 järgi mõista A.Golovatšjovile karistuseks 4 aastat 6 kuud. Kõik prokuröri poolt apellatsioonis esitatud asjaolud, millega prokurör põhjendab A.Golovatšjovile rangema karistuse mõistmist kehtisid ka sel ajal, kui karistus mõisteti kokkuleppemenetluses. Sellest saab teha vaid ühe järelduse – rangema karistuse mõistmise tegelik põhjus on n.ö. nurjunud kokkuleppemenetlus. Seaduses ei ole küll selgesõnaliselt ettenähtud prokuratuuri volitusi kokkuleppemenetluse raames karistusmäära suhtes järeleandmiste tegemisel, kuid kohtupraktikas on väljakujunenud arusaam, et see kuriteo toimepannud isik, kes aitab kiiremini kaasa õigusrahu taastamisele ja loobub ulatuslikumalt oma õigustest, peab saama ka suurema hüvituse karistuse kergendamise vormis. Seepärast ei ole põhimõtteliselt prokurörile etteheidetav, et ta nõuab isikule, kes loobus varasemast kokkuleppemenetlusest üldmenetluses rangemat karistust, kui lepiti kokku kokkuleppemenetluses. Kohtukolleegium on seega seisukohal, et antud juhul, kui tegemist on uue menetlusega, ei kehti krMS prg. 341 lg 4 sätestatud piirangud. Samas ei saa kohtukolleegium märkimata jätta, et lähtudes õiglase kohtumenetluse põhimõtetest, tuleks siiski igal konkreetsel juhul arvestada ka asjaolusid, mis tingisid keeldumise kokkuleppemenetlusest. Kohtukolleegium on seisukohal, et antud juhul ei saa olla A.Golovatšjovile etteheidetav tema poolt varem tema suhtes kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamine , mis tõi kaasa kokkuleppest keeldumise. Siinjuures tuleb rõhutada, et nii süüdistatav, kui ka tema kaitsja nõustusid esialgselt ka kohtus kokkuleppemenetlusega ja kinnitasid süüdistatava tõelist tahet kokkuleppe sõlmimisel. Kokkuleppe kohaselt nõustus A.Golovatšjov sellega, et ta mõistetakse süüdi
prg. 184 lg 2 p.2 järgi ja
prg. 199 lg 2 p.4 ja 25 lg 1,2 järgi kogu temale esitatud süüdistuse mahus. Vastasel juhul ei olnuks kohtul võimalust 19.veebruaril 2007.a. teha kokkuleppemenetluses selles osas süüdimõistvat kohtuotsust. Asjaolu, mis tingis kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise süüdistatava kaitsja poolt, oli Riigikohtu 28.veebruari 2007.a. otsuses esitatud seisukoht, mis oluliselt muutis seni kehtinud kohtupraktikat narkootilise aine suure 9 koguse määramise osas. Kuna Riigikohtu seisukoht puudutas sisuliselt ka A.Golovatšjovi süüküsimust ja tema osas 19.veebruaril 2007.a. tehtud süüdimõistev kohtuotsus oli vastuolus Riigikohtu otsuses antud seaduse tõlgendusega, siis vaidlustas A.Golovatšjovi kaitsja ka kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse. Kohtukolleegium ei hakka siinjuures kordama Riigikohtu poolt käesolevas kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses esitatud seisukohti, millised on antud juhul edasikaebeõigust õigustavad. Seega, olukord, kus apellatsioonitähtaja jooksul muutub kohtupraktika Riigikohtu otsusest tulenevalt süüdistatava olukorra kergendamise suunas ja kus apellatsioonimenetluse ajal muutub ka seadus dekriminaliseerides osa kuritegusid, milles isik oli maakohtu poolt süüdi mõistetud (antud juhul 15.03.2007.a.
prg. 218 lg 1 ), ei ole võrdsustatav olukorraga, kus süüdistatav loobub seaduslikel alustel kohaldatud kokkuleppemenetlusest ja soovib näiteks menetluse venitamise eesmärgil hakata ennast aktiivselt kaitsma. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohtukolleegium õigeks mõista A.Golovatšjovile rangem karistus, kui temale oli mõistetud käesolevas kriminaalasjas kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Kohtukolleegium nõustub ka maakohtu poolt A.Golovatšjovile mõistetud 3-aastase vangistusmääraga, mis on sisuliselt 6 kuud kergem karistus, kui seda oli kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud karistus kuritegude kogumi eest
prg. 64 lg 1 alusel. Seejuures arvestab kohtukolleegium järgnevaid asjaolusid. Esiteks, tuleb kohtukolleegiumi arvates arvestada asjaolu, et eelmise e. kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega
prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse hulka kuulus ka kogumis
prg. 199 lg 2 p.4 ja 25 lg 1,2 järgi mõistetud 2 kuuline vangistus. Vaidlustatud kohtuotsusega on A.Golovatšjov nimetatud süüdistuses õigeks mõistetud. Sellega langes ära ka vajadus liitkaristuse mõistmiseks
prg. 65 lg 2 alusel kuna just nimetatud kuriteod olid toimepandud katseaja kestel. Teiseks, käesolevas kohtuotsuses on kohtukolleegium põhjendanud oma seisukohta A.Golovatšjovile inkrimineeritud narkootiliste ainete käitlemisviiside osas ja peab vajalikuks vähendada süüdistuse mahtu ning lugeda ta süüdimõistetuks võrreldes esitatud süüdistuse ja vaidlustatud kohtuotsuse sisuga vaid narkootilise aine omandamises. Asjaolu, et A.Golovatšjov on ka varem karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, on antud juhul ka ainukeseks kvalifitseerivaks tunnuseks, mis tingis tema vastutusele võtmise just
prg. 184 lg 2 järgi. Seega ei ole kohtukolleegiumi arvates asjakohane põhjendada temale rangema karistuse mõistmist konkreetse asjaoluga. A.Golovatšjov on viibinud vahi all ligi kaks aastat. Eeltoodud asjaoludel peab kohtukolleegium põhjendatuks maakohtu poolt A.Golovatšjovile
prg. 65 lg 1 alusel mõistetud 3-aastast vangistusmäära ning ei nõustu prokuröri poolt esitatud põhjendustega karistuse raskendamiseks. 3. Põhjendatult on A.Golovatšjovile mõistetud liitkaristus
prg. 65 lg 1 alusel. Samas ei nõustu kohtukolleegium maakohtu otsustusega, mille kohaselt on maakohus arvutanud eraldi ärakandmata karistuse 5.märtsi 2008.a. seisuga ja ajavahemiku 15.juunist 2006.a. kuni 4.märtsini 2008.a. arvestanud kantud karistuse hulka. Teatavasti tuleb
prg. 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse kandmise aja algust arvestada sama põhimõtte alusel nagu ka KrS prg. 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse puhul. Asjaolu, et isikule mõistetakse liitkaristus kahe kohtuotsuse järgi olukorras, kus see võinuks olla ühe kohtuotsusega, ei tohi tema olukorda halvendada. Kuna A.Golovatšjov on käesolevas kriminaalasjas alates 15.juunist 2006.a. viibinud pidevalt vahi all, siis tuleb temale mõistetud liitkaristuse s.o. 3 aastase vangistuse kandmise aja alguseks 10 lugeda 15.juuni 2006.a. Just mõistetud karistuse kandmise aja alguskuupäevast hakkab kulgema karistus, milline peab olema kantud selleks, et tekiks õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist. Maakohtu poolt kohaldatud arvutusmetoodika ei välista olukorda, kus A.Golovatšjovil tekib õigus hakata taotlema tingimisi ennetähtaegset karistusest vabastamist hiljem, kui olukorras, kus temale mõistetud liitkaristuse alguseks on loetud tema vahi alla võtmise kuupäev e. 15.juuni 2006.a. Kui A.Golovatšjovile mõistetud 3 aastase karistuse kandmise alguskuupäevaks lugeda nii nagu seda peab õigeks kohtukolleegium, saab temal näiteks 2/3 karistusajast kantuks 2 aasta möödumisel alates 15.juunist 2006.a., s.o. 14.juunil 2008.a. Kui aga lähtuda ärakandmata karistusest , s.o. 1 aasta 3 kuud ja 11 päeva ning seda hakata arvestama 5.märtsist 2008.a. nagu seda on teinud vaidlustatud kohtuotsuses maakohus, siis moodustab 2/3 kandmata karistusest 10 kuud ja 8 päeva ja see tähtaeg saab täis alles 12.jaanuaril 2009.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS prg. 337 lg 1 p.4, prg. 338 p.2, prg. 340 p.6 , prg. 342-345 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 5.märtsist 2008.a. Andrei Golovatšjovi suhtes osaliselt ja teeb uue otsuse. Julia Katškovskaja Paavo Randma Ulvi Loonurm
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.