Kaebuse esitamisega maakohtusse vaidlustatakse Enn Peil`i väärteokorras kinnipidamine 20.09.2008.a. kella 12.00-st kuni 22.09.2008.a. kella 11.00ni. Sama vaidluse ese esines ka kohtuvälisele menetlejale saadetud kaebuses. Menetlusalune isik peeti kohtuvälise menetleja poolt väärteokorras kinni
lg 1 p 3 alusel, kuna menetleja arvates võis ta jätkuvalt toime panna väärtegusid. Kaitsja vaidlustas kinnipidamise õiguspärasuse leides, et rakendatud meede ei olnud vajalik ega kohane, kuna väärtegude jätkuv toimepanemine oli tõkestatud muude vahenditega. Nimetatud muudeks vahenditeks oli Enn Peil`i suhtes juhtimiselt kõrvaldamise otsuse koostamine ning temal juhtimise seaduslik keelamine kuni juhtimist välistava põhjuse äralangemiseni. Samuti paigutati Enn Peil`i juhitud sõiduk tasulisse valvega hoiukohta vältimaks selle uuesti kasutamist. Kohtuväline menetleja leidis vaidlustatud määruses, et nimetatud toimingud ei andnud piisavat garantiid väärtegude jätkuva toimepanemise vältimiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja sellekohane seisukoht on väär. Enn Peil`i kinnipidamisega on rikutud menetlusaluse isiku vabadusõigust ning riigivõimu proportsionaalse ning eesmärgipärase rakendamise põhimõtet. EV Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Kohtuväline menetleja ei ole oma seisukohti põhjendanud ning antud seisukoht ei ole ka sisuliselt aktsepteeritav järgnevatel põhjustel: Menetlusaluselt isikult oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud ning selles osas puudub vaidlus. Juhtimisõigust ei olnud menetlusalusel isikul ka siis, kui kinnipidamine tema suhtes lõpetati 22.09.2008.a. Seega formaalselt säilis oht, et menetlusalune isik võib asuda sõidukit juhtima ehk jätkuvalt panna toime väärtegusid ka peale menetlusaluse isiku kinnipidamiselt vabastamist. Seega ei välistanud kinnipidamine põhimõtteliselt väärteo jätkuvat toimepanemist peale kinnipidamist ning vajadus kasutada menetlusaluse isiku suhtes vabaduse võtmist eesmärgil välistada sõiduki juhtimine 48 tunni jooksul, on kaitse arvates ebatarvilik ja ebaproportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. Samuti oli sõiduk, millega menetlusalune isik väärteo toime pani, kohtuvälise menetleja poolt teisaldatud ning selles osas puudub vaidlus (teisaldamist on tunnistanud kohtuväline menetleja vaidlustatud määruses). Sellega oli välistatud menetlusaluse isiku võimalus sõidukit kasutada ning seeläbi toime panna uusi väärtegusid. Kaebusega taotletakse Enn Peil`i õiguste rikkumise tunnistamist. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused.
lg 1 kohaselt kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 kohaselt kaebuse võib esitada menetlusosaline kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest ning kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas. Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. 3 Kohtunik maakohtusse saabunud kaebuse koos väärteoasja nr 2590,08,008909 materjalidega läbi vaadanud ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kaebus on esitatud tähtaegselt menetluskorda ja vorminõudeid järgides.
kohaselt maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kaebust lahendades võib maakohtunik rahuldada kaebuse täielikult ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist. Kaebusega maakohtusse vaidlustatakse Enn Peil`i väärteokorras kinnipidamine 20.09.2008.a. kella 12.00-st kuni 22.09.2008.a. kella 11.00-ni. Sama vaidluse ese esines ka kohtuvälisele menetlejale saadetud kaebuses, mille jättis Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu 09.10.2008.a. määrusega rahuldamata. Kohtuvälise menetleja määrusest nähtuvalt alustati 20.09.2008 Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas Enn Peil`i suhtes väärteomenetlust nr 2590,08,008909 LS § 7419 lg 1 ja § 741 lg 2 tunnustel selle kohta, et tema 20.09.2008.a. kella 11.58 paiku Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas Tallinn-Narva maantee 99 kilomeetril Sõmeru suunas juhtis mootorsõidukit alkoholijoobe seisundis omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli peatatud, rikkudes seega LE § 76 p 1 ja § 70 p 1 nõudeid. Enn Peil`i suhtes koostati muuhulgas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning tema kasutuses olnud sõiduk teisaldati valvega hoiukohta. Kohtuväline menetleja leidis, et nimetatud toimingud ei anna piisavat garantiid väärtegude jätkuva toimepanemise välistamiseks ning alkoholijoobes Enn Peil peeti
Lisaks leitakse kohtuvälise menetleja määruses, et Enn Peil on eelnevalt korduvalt toime pannud samaliigilisi liiklusalaseid väärtegusid. Kohtuväline menetleja ei pea isiku kinnipidamist ebaseaduslikuks eelpool nimetatud põhjustel. Kohtunik leiab, et kohtuvälise menetleja sellised põhjendused ei ole piisavad, et lugeda isiku kinnipidamist seaduspäraseks. Kohtuväline menetleja ei ole millegagi ära tõendanud, et isik ilma kinnipidamiseta oleks jätkuvalt toime pannud väärtegusid. Tuvastatud on, et Enn Peil´i suhtes koostati sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ning tema kasutuses olnud sõiduk teisaldati valvega hoiukohta. Seega isiku kinnipidamine ei olnud kohane, kuna väärtegude jätkuv toimepanemine oli tõkestatud juba eelpool nimetatud toimingutega. EV Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühsikonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Vabadusõiguse, kui ühe oluliseima põhiõiguse riive puhul tuleb eriti hoolsalt kaaluda õiguste riive vajadust, riive proportsionaalsust saavutatava eesmärgi suhtes ning õiguste piiramise kohaldamata jätmisest tuleneda võivate kahjulike mõjude suurust. Vaidlusalusel juhul kohaldati menetlusaluse isiku suhtes vabadusõiguse piiramist eesmärgiga vältida tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemist. 20.09.2008.a. menetlusalusele isikule koostatud väärteoprotokolli kohaselt arvati talle süüks mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ning seda ajal, mil temalt oli juhtimisõigus karistusena ära võetud. On mõistetav, et kohtuvälise menetleja soov tõkestada menetlusaluse isiku poolt väärtegude jätkuvat toimepanekut sai piirneda eelkõige väärteoprotokollis fikseeritud väärtegudega. Seda eelkõige põhjusel, et isikult vabaduse võtmine ei saa muutuda abstraktseks väärtegude vältimise meetmeks konkretiseerimata väärtegude suhtes. Seetõttu tuleb
lg 1 punkti 3 tähenduses vaadelda konkreetset, juba toime pandud väärtegu ning anda hinnang, kas isikust paistab oht, et ta võiks nimetatud väärteo toimepanemist jätkata. See oht peab olema reaalne ning vältimatu, kusjuures alternatiivsed tõkendid ei pruugi ohtu välistada. Kohtunik leiab, et rakendatud meede (isiku kinnipidamine) ei olnud vajalik ega kohane, kuna väärtegude jätkuv toimepanemine oli tõkestatud muude vahenditega (isiku sõiduki juhtimiselt kõrvaldamine ja tema kasutuses olnud sõiduki teisaldamine valvega hoiukohta). Enn Peil`i 4 kinnipidamisega on rikutud menetlusaluse isiku vabadusõigust ning riigivõimu proportsionaalse ning eesmärgipärase rakendamise põhimõtet. Kohtuväline menetleja ei ole oma seisukohti põhjendanud ning antud seisukoht ei ole ka sisuliselt aktsepteeritav. Menetlusaluselt isikult oli mootorsõiduki juhtimise õigus karistusena ära võetud ning selles osas puudub vaidlus. Juhtimisõigust ei olnud menetlusalusel isikul ka siis, kui kinnipidamine tema suhtes 22.09.2008.a. lõpetati. Seega formaalselt säilis oht, et menetlusalune isik võib asuda sõidukit juhtima ehk jätkuvalt panna toime väärtegusid ka peale menetlusaluse isiku kinnipidamiselt vabastamist. Seega ei välistanud kinnipidamine põhimõtteliselt väärteo jätkuvat toimepanemist peale kinnipidamist ning vajadus kasutada menetlusaluse isiku suhtes vabaduse võtmist eesmärgil välistada sõiduki juhtimine 48 tunni jooksul, oli ebatarvilik ja ebaproportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. Samuti oli sõiduk, millega menetlusalune isik väärteo toime pani, kohtuvälise menetleja poolt teisaldatud ning selles osas puudub vaidlus (teisaldamist on tunnistanud kohtuväline menetleja vaidlustatud määruses). Sellega oli välistatud menetlusaluse isiku võimalus sõidukit kasutada ning seeläbi toime panna uusi väärtegusid. Seega välistas sõiduki teisaldamine täielikult ja piisavalt edasise liiklusalaste väärtegude toimepanemise menetlusaluse isiku poolt. Sel põhjusel on menetlusaluse isiku kinnipidamine
lg 1 p 3 alusel vaadeldav ebaproportsionaalse meetmena soovitud eesmärgi suhtes, moonutades vabadusõiguse, kui ühe oluliseima põhiõiguse olemust seeläbi, et selle väärtust on olulisel määral devalveeritud. Lisaks märgib kohus, et kinnipidamist võib lugeda proportsionaalseks meetmeks siis, kui väärteo jätkuv toimepanemine on tõenäoline ning selle ärahoidmiseks ei ole võimalik kasutada muid, leebemaid vahendeid. Kohtunik leiab ka seda, et kohtuvälise menetleja argument määruses selle kohta, et Enn Peil on eelnevalt toime pannud samaliigilisi liiklusalaseid väärtegusid korduvalt, ei ole piisavaks põhjenduseks, kuna nähtuvalt Karistusregistri väljavõttest on Enn Peil`i poolt küll varem toime pandud liiklusalaseid väärtegusid, kuid nimetatud väärteod ei ole kvalifitseeritavad samaliigilistena, mille alusel on isikut antud juhul kinni peetud. Eeltoodust tulenevalt jõudis kohtunik järeldusele, et Enn Peil`i kaebus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna vanemkomissar Alar Karu 09.10.2008.a. määrusele väärteoasjas nr 2590,08,008909 tuleb rahuldada ning
lg 3 p 2 alusel tunnistada Enn Peil`i õiguste rikkumist väärteokorras kinnipidamisel 20.09.2008.a. kella 12.00-st kuni 22.09.2008.a. kella 11.00-ni.
lg 5 kohaselt maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale.
p 12 sätestab, et määruskaebust ei saa esitada kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel käesoleva seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. Kohus juhindus
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Kohtunik H. Väinaste
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.