1-08-14439\4

(08230107028)Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Kriminaalasi Prokuröri abi Süüdistatav Tõkend Kaitsja Tarmo Aarma süüdistuses KarS § 169 järgi. Robert Saareke Tarmo Aarma elukoht: xxx, isikukood: 37910270359: kodakondsus- EV kodanik; haridus: keskeriharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld. Milvi Söörd RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Tarmo Aarma KarS § 169 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista Tarmo Aarma ´le 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui Tarmo Aarma ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75 kohtu lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1) elama määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 74 lg.2 p.4 alusel kohustada Tarmo Aarma´t otsima endale töökoht 3 (kolme) kuu jooksul, s.o. hiljemalt

1. veebruariks 2009.a. Määrata Tarmo Aarma Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Tarmo Aarma ´lt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri
2. Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa Tarmo Aarma´t süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Harju Maakohtu 06.10.2006.a. otsusega nr 2-06-17795 maksma alaealise tütre OA(sünd.xxx.a.) ülalpidamiseks alates 30.08.2005.a. igakuiselt JG´i kasuks 2300 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tarmo Aarma on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates aprillist 2007.a. jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani Tarmo Aarma toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tarmo Aarma süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – kannatanu JG ütlused, et tema endine elukaaslane ei maksa elatisraha tütre OA ülalpidamiseks. Tarmo Aarma´lt mõisteti alimendid välja Harju Maakohtu otsusega 6.oktoobril 2006.a., tsiviilasja number 2-06-17795 alusel, kuumaksega 2 300 krooni. Viimane elatisraha laekumine toimus 19.märtsil
3. Vaatamata kohtutäituri abi Silva Kulagina korduvatele nõudmistele ja meeldetuletustele hilisemaid makseid ei ole toimunud. Seisuga 01.juuni 2008 on Tarmo Aarma võlgnevus elatisraha maksmisel 32 200 krooni. On sügava nägemispuudega, 2 materiaalselt vähekindlustatud üksikema ning elatisraha mittesaamine raskendab majanduslikku toimetulekut märkimisväärselt. Tarmo Aarma ei toeta ega aita neid materiaalselt ega ka ühelgi teisel moel (t.lk.40-45); ärakiri Harju Maakohtu 06.10.2006.a. otsusest nr 2-06-17795, millest nähtub, et Harju Maakohus mõistis 06.10.2006.a.Tarmo Aarmalt JG´i kasuks igakuiselt elatusraha 2 300 krooni kuni 30.08.2005.a. sündinud tütar OA täisealisuseni saamiseks(t.lk.4-6); kohtutäitur Elin Vilippus õiend, millest nähtub, et kohtutäituri arvestuse kohaselt on elatusraha võlgnevus 03.04.2008.a.sisuga 29 900 krooni. Võlgnik on teadlik oma elatusraha maksmise kohustusest ning sellest, et tema suhtes on elatusraha sissenõudmiseks alustatud täitemenetlust (t.lk.3); sotsiaalkindlustusameti vastus päringule, et pensionikindlustuse registri andmetel Tarmo Aarma´le ei ole määratud ega makstud töövõimetuspensioni (t.lk. 33); tööturuameti vastus päringule, et 01.10.2002 aastast alates ei ole Tarmo Aarma olnud registreeritud Tööturuametis töötuna ega tööotsijana (t.lk.31); kahtlustatava Tarmo Aarma ütlused, et viibis 06.10.2006.a. kohtuistungil. On kursis, et peab maksma JG´i kasuks, oma tütre O ülalpidamiseks elatisraha summas 2 300 krooni kuus. Enne 2007 aasta aprilli võlgnevust ei olnud, maksis alimente. Võttis võlgu, et maksta alimentide võlgnevust, mis tekkis ajavahemikul oktoober 2006 kuni märts 2007.a. Peale seda oli vaja aga tagastada võlg. Alates 2007 aastast ei ole töötanud, tegi juhutöid. Töötasu summad olid 4000-5000 krooni. Sellest rahast alimente maksta ei olnud võimalik, kuna tagastas võlga. On elukaaslase ülalpidamisel ning ei tööta juba 2007 aasta juunist. Ei ole tahtlikult tütre O õigusi rikkunud. Ei ole maksnud elatusraha, kuna seda ei võimalda teha tema majanduslikud kulud. Ei suhtle tütrega, kuna JG iga on suhted halvad. On otsinud tööd, kuid tööbörsile ei ole pöördunud põhjusel, et ei näe probleemi töö leidmisel, vaid töö tegemisel. Kui töötab, siis tunneb ennast halvasti, on pikaajalised probleemid oma psüühilise tervisega. Alates 2001 on arvel psühhiaatria haiglas. Kahetseb, et ei täida täiel määral kohustusi, püüab jõudu mööda neid täita. Ei ole raha elatusraha võlga maksta, kui raha leiab, siis maksab. Püüab maksta 32 200 krooni (t.lk.46-49) ning toimiku teiste materjalidega. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav Tarmo Aarma on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. on Tarmo Aarma varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Tarmo Aarma karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Tarmo Aarma´t edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Tarmo Aarma´t ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna Tarmo Aarma ei oma töökohta ning temale rahalise karistuse mõistmine võib panna tema alaealise lapse raskesse olukorda, samuti tuleb arvestades tasumata elatusraha summat, siis ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid Tarmo Aarma suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Arvestades Tarmo Aarma varalist seisundit, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Kohtunik 3