(10220082377039)karistati Tarmo Mikiveri LS § 7435 lg 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni selles, et menetlusalune isik 30.07.2008 kell 11.10 Lootsi 13 juures juhtides autot, eiras märgi „sissesõidu keeld“ nõuet, rikkudes sellega LE § 5 ja lisa 2 nõudeid ja pannes toime LS § 7435 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles selgitas, et täitis oma tööülesandeid, varustades laevu, mille jaoks oli olemas sadamaluba, mis annab õiguse siseneda sadama territooriumile. Sisenes kaubaveoks olevale territooriumile Lootsi tänavalt otse ooteplatsile, kuniks autod laevalt väljuvad, et kaup laevale toimetada. Lootsi tänava ja sadama territooriumi vahel on sissesõitu keelav liiklusmärk koos lisatahvliga: „Tähelepanu! Piirikontrollitsoon – sisenemine piirivalve loata keelatud“ Sisenemisel ei pidanud teda kinni politsei, vaid sadama julgestus, kes võttis temalt selle sisenemisega sadamaloa ja käskis politseil talle trahvi teha. Politsei sisenes samale territooriumile sama värava kaudu eelnevalt samamoodi eirates sissesõitu keelavat liiklusmärki, samamoodi tööülesannete täitmiseks ainsa vahega, et temal oli selleks luba olemas. On nõus sellega, et temalt võeti sadamaluba ebaõigest kohast sisenemisega, rikkudes sadama eeskirju, kuid ta ei saa nõustuda politsei poolt temale tehtud trahviga, kuna luba sadama territooriumile sisenemiseks oli tal olemas ja autos nähtaval kohal. Seetõttu taotleb määratud trahvi tühistamist kuna ei ole rikkunud liikluseeskirja, mille sai kätte karistusena juba sadamaloast ilmajäämisega. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et seal on küll sisenemist keelav märk, kuid listahvel piirab selle mõjuala. Varem oli tal ka piirivalve luba, kuid pärast Schengeniga liitumist ei ole seda enam vaja. Piirikontrolli tsoonis A ja B terminaali juures piirivalve kontrollis kas ei ole keelatud kaupa. Lisainfot selle kohta ei ole, et ei tohi sõita. Piirivalve ja sadam töötavad ühel territooriumil. Sadama eeskiri ütleb, et kaugelt tagant tuleb sisse sõita, samuti peaks sealt sõitma politsei. Võiks piirduda hoiatusega. Tunnistaja Urmas Mätlik seletas, et Tallinna Sadama AS territooriumil oli politseioperatsioon D terminaali väravate juures, kus on väljuvate sõidukite värav. Värava juures on sissesõitu keelav märk ja sissesõit on kas Tallinna Sadama või piirivalve loa, täpselt ei mäleta, embkumb. Nägi, et isik sõitis sisse, kuid oli hõivatud politseioperatsiooni käigus tehtavate toimingutega. Ülekuulamise protokollis menetlusalune isik tunnistas süüd. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus tühistamata. Kohus, kuulanud ära kaebaja selgitused, tunnistaja ütlused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette liiklusmärgi „sissesõidu keeld“ eiramist. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis on menetlusalune isik märkinud, et sõitis sadama territooriumile valest kohast sisse kaubaveoks. Esitatud kaebuses aga asub menetlusalune isik seisukohale, et ta täitis oma tööülesandeid ja tal oli sadama territooriumile sisenemiseks vastav luba. Seega on ülekuulamisel antud ütlused ja kaebuses esitatud väited omavahel vastuolus. Seejuures on kaebuses märgitud ka seda, et kohast, kust ta sisse sõitis, oli sissesõitu keelav liiklusmärk lisatahvliga, mis lubas sissesõitu piirikontrolltsooni vaid piirivalve loal. Kaebusele lisatud autoloa koopiast nähtuvalt on sõidukile registreerimismärgiga xxx väljastatud luba nr 2280 ja loa kohaselt on Sadama julgeoleku osakond lubanud siseneda Vanasadama ja Paldiski Sadama keelualale. Samas ei nähtu sellelt loalt ühtegi märget, et loa oleks väljastanud piirivalve, mis teadupärast ei ole sadama julgeoleku osakonna struktuuriüksuseks. Samuti puudub loal märge selle kohta, et loa 2 kasutaja võib rikkuda sissesõidu keeldu. Ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli seletust kirjutades on menetlusalune isik aru saanud sellest, et rikkus sissesõidu keeldu. Kohtuistungil seletas kaebuse esitanud isik ka seda, et muidu tuleb sadama territooriumile sisse sõita kaugemalt tagant kaudu, kuid tema ei rikkunud mitte liikluseeskirja, vaid sadama eeskirja. Kohus järeldab taolistest väidetest seda, et menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sadama julgeoleku osakonna väljastatud loaga saab ta sõita sadama territooriumile teist kaudu ja ta on varem teist kaudu ka sadama territooriumile sõitnud. Küll jääb kohtule arusaamatuks väide selle kohta, et menetlusalune isik rikkus sadama eeskirja, mitte liikluseeskirja. Ometigi peaks mootorsõiduki juht, kellel on juhtimisõigus, aru saama sellest, et liikluseeskiri ja selle nõuded ei ole kehtestatud AS Tallinna Sadama poolt, vaid Vabariigi Valitsuse määrusega ning liikluseeaskiri kehtib sellises redaktsioonis alates 2001 aasta veebruarist. Menetlusalune isik on küll aru saanud sellest, et vaidlusaluses kohas oli sissesõitu keelav märk, kuid lisainfo olevat puudulik. Kohus leiab, et juhul, kui isik ei saa aru sellest, et sisse võib sõita vaid piirivalve loal, mis on üheseltmõistetavalt lisatahvlik kirjas ja ei oska lugeda ka sõidukile nähtavalt kohale paigutatud loale kirjutatud informatsiooni, siis on selline juht liikluses ohtlik, kuivõrd ta ei saa senini aru ei liikluskorraldusvahenditel olevast lisainformatsioonist ega keelust. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus on ilmselgelt põhjendamatu ning puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks või esitatud kaebuse rahuldamiseks. Kohtuistungil leidis kaebuse esitaja, et äärmisel juhul võiks teda karistada hoiatusega. Kohus asub seisukohale, et kohus ei saa oma otsusega kaebust lahendades kergendada määratud karistust selliselt, et saaks piirduda suulise hoiatuse või hoiatustrahviga, kuivõrd vastavalt VTMS § 53 sätetele on selline õigus antud vaid kohtuvälisele menetlejale ja kohtul puudub seaduslik õigus hoiatamismenetlust kohaldada. Mis puudutab menetlusalusele isikule määratud karistust, so rahatrahvi 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni, siis karistus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning kuivõrd puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud, siis puudub ka igasugune alus nii leebe karistuse kergandamiseks. Märt Toming kohtunik 3