Väärteoasi nr.4-08-8479 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 19.11.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Thea Tikenbergi Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 13.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2373, 08, 007022 tehtud otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise nõudes. Kaebuse esitanud isik Reigo Proos, isikukood: 37911300376; elukoht: xxx; töökoht: B OÜ kaebuse esitaja Reigo Proos ja viimase esindaja kaitsja Indrek Sirk, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja konstaabel Jaak Paju Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Reigo Proosi kaebus rahuldada ning tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 13.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2373, 08, 007022 tehtud otsus VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel täies mahus. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 13.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2373, 08, 007022 tehtud otsusega tuvastati, et Reigo Proos juhtis 23.07.2008.a. kella 10.25 ajal Keila Vallas Harjumaal Tallinn – Rannamõisa – Kloogaranna tee
- km teel asulasisisesel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 75 km/h võrra, sõites kiirusega 129 +- 4 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole vastulauset esitanud. Menetlusalune isik rikkus seega LE § 124 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 74’22 lg. 3 järgi. Menetlusalune isik on oma ütlustes märkinud, et kahetseb toimepandut. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteos karistust kergendavat asjaolu, puhtsüdamlikku kahetsust, ei esine. Lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi lubatud sõidukiirust ületada. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku enese tahtlik käitumine ning seadusandluse nõuetesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu lubatud sõidukiiruse ületamisel. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et juhi poolt nii suures ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamine on tahtlikult toime pandud enamohtlik väärtegu – juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Menetlusalune isik on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu (6 kehtivat karistust lubatud sõidukiiruse ületamise eest), millede eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute õigusrikkumiste toimepanemist. Seetõttu ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse eeltoodut ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Reigo Proos’ile karistuseks Liiklusseaduse § 74’22 lg. 3 alusel rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o 9000 krooni ja LS § 74’22 lg. 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. KAEBUSE SISU Reigo Proos esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles palub Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikini 13.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2373, 08, 007022 tehtud otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada. Kaebuse esitaja põhistab oma kaebust sellega, et : I Mõõtetulemus ei ole usaldusväärne 1.
- VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Muuhulgas kontrollib maakohus, kas kohtuvälise menetleja poolt sõidukiiruse mõõtmine on toimunud mõõteseaduse nõuetele vastavalt ning kas mõõtetulemus on usaldusväärne. 1.
- Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigusi. 1.
- Eelnevast tulenevalt tuleb muuhulgas tuvastada, kas mõõtja kasutas mõõtetäpsuse nõuetele vastavat mõõtevahendit. Riigikohtu Kriminaalkolleegium on 16.06.2008.a lahendis nr 3-1-1-11-08 väljendanud järgmist seisukohta: „Kriminaalkolleegiumi hinnangul on eeltoodu valguses ebaõige maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, nagu võiks kiirusemõõturi kasutamisel kehtestatud täpsusklassi nõudeid eirata, kui mõõturi esmase kasutuselevõtmise ajal oli sellel olemas kehtiv tüübikinnitustunnistus“. Kolleegium on sarnases küsimuses varem väljendanud seisukohta, et varasemaid õigussuhteid puudutavate ülemineku- ja rakendussätete puudumine tähendab seda, et uus õigusakt jõustub seaduses ettenähtud üldises korras, mõjutades ka õigusakti jõustumise hetkel kestvaid õigussuhteid (RK Kriminaalkolleegiumi 17.10.2005.a otsus nr 3-1-1-86-05 p 5). Seega peavad alates majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt MõõteS § 7 lg 3 alusel 12.12.2006.a antud 2 määruse nr 104 jõustumisest (23.12.2006) eranditult kõik liiklusjärelevalves kiiruse mõõtmiseks kasutatavad seadmed vastama muuhulgas selle määruse Lisa 1 p 8.2 nõuetele mitte üksnes laboritingimustes saadud mõõtetäpsuse, vaid ka reaalse kasutuse mõõtetäpsuse osas. Kuna käesoleval juhul ei vastanud kasutatud kiirusemõõtur kehtestatud viimatinimetatud osas lubatud veapiiri ja täpsusklassi nõuetele, ei olnud selle abil võimalik A. Paali juhitud mootorsõiduki kiirust nõuetekohaselt tuvastada. 1.
- Vanemkonstaabel A. Orav kasutas mõõtevahendit Stalker ATR nr SN
- Nimetatud seade on kasutusele võetud 08.03.1996.a tüübikinnistustunnistuse nr SA 3-4/3.38.96 alusel. Sama tüübikinnistustunnistuse alusel kasutusele võetud kiirusemõõturit kasutati ka Aulis Paali väärteoasjas (RK lahend 3-1-1-11-08). Kaebuse esitaja on seisukohal, et lubamatu on ka sellise kiirusemõõturi taatlemine, mis täpsusnõuete järgi ei suuda tagada käesoleval ajal kehtivaid nõudeid. Selle peaks välistama MõõteS § 11 lg
- Sellega teostatud mõõtmine ei ole usaldusväärne. 1.
- Kui mõõtetulemus ei ole usaldusväärne, on sellise mõõtevahendi näidu näol tegemist lubamatu tõendiga. Tõendi puudumisel ei ole väärtegu tõendatud ja menetlus väärteoasjas tuleb lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteotunnuste puudumise motiivil.
- Kergendava asjaolu arvestamata jätmine on ebaseaduslik 2.
- Menetlusalune isik on tõepoolest pannud varasemalt toime väärtegusid, kuid kohtuvälise menetleja ametniku põhistusest nähtub, nagu ei oleks lubatud sõidukiiruse ületamise korral võimalik mitte kunagi arvestada kahetsust kergendava asjaoluna. Nimetatu on vastuolus KarS § 56 lg 1 ja § 57 lg
- 2.
- Kohtuvälise menetleja kohustus on hinnata menetlusaluse isiku kahetsuse siirust. Riigikohus on märkinud järgmist: „Samas ei nõustu kriminaalkolleegium kassaatoriga selles, et põhimõtteliselt ei saakski üldse isiku puhul, kes on toime pannud juba kuuenda samalaadse rikkumise, rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Ka varem korduvalt samalaadseid väärtegusid toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb menetlejail iga sellise kahetsusavalduse siirust hinnata.“ Seega ei saa ainuüksi karistatava teo teokirjelduse või süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste põhjal jätta kahetsust arvestamata. Menetlusalune isik kahetseb siiralt oma eksimust ning palub seda arvestada kergendava asjaoluna, kui tema sõiduki kiiruse mõõtmine toimus mõõteseaduse nõuetele vastavalt ja on usaldusväärne. Kohus juhindub VTMS § 29 lg.1 p.1, § 132 p. 3, § 133, § 134, § 135 lg. 6 Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3 4