4-08-8510\3

Väärteoasi nr.4-08 - 8510 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär 18.11.2008.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Alari Möldre Thea Tikenbergi Vaidlustatud lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 08.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 022483 tehtud otsuse osalise tühistamise nõudes Kaebuse esitanud isik Sandra Davõdov, isikukood: 4840605336, elukoht: xxx kaebuse esitaja: Sandra Davõdov, kohtuvälise menetleja – Põhja PP Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse – esindaja vanemkonstaabel Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud LÕPPOSA Sandra Davõdov’i kaebus rahuldada ning nimelt tühistada Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 08.08.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 022483 Sandra Davõdov `ilt Liiklusseaduse § 74’19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise osas 4 kuuks, muus osas jätta Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 08.08.2008.a. otsus väärteoasjas nr. 2302, 08, 022483 muutmata. Kohaldades KarS § 66 lg.2 sätteid määrata rahatrahv tasumisele osade kaupa, igakuiselt summas 2000.-EEK-i, 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pangas või arvele 221023778606 Hansapangas, kohustuslik on märkida viitenumber 10220085280576 ning selgitus: Sandra Davõdov, 4-08-8510, rahatrahv. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissari Oleg LODEIKIN-i 08.08.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 022483 tehti kindlaks, et Sandra Davõdov juhtis 20.07.2008.a. kella 00.20 ajal Tallinna linnas Paldiski mnt/Astangu tn mootorsõidukit alkoholijoobes. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ning kahetseb juhtunut. Menetlusalune isik rikkus seega Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’19 lg. 1 järgi. Menetlusalune isik on vastulauses märkinud, et kahetseb toimepandut. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et antud väärteoasjas karistust kergendavat asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust ei esine. Sõiduki juhtimine joobeseisundis on tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks ongi peale alkoholi tarvitamist mootorsõidukit juhtida. Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku enese tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et sõiduki juhtimine joobeseisundis on tahtlikult toime pandud tegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada lisakaristust. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et menetlusalune isik on alaealise lapsega kodune ning perekonna majanduslik olukord on raske. Tulenevalt eeltoodust kohtuväline menetleja võimaldab määratud rahatrahvid tasuda ositi. Võttes arvesse eeltoodut ning ja lähtudes KarS § 56 lõikest 1 ja § 66 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja LS § 74’19 lg 1 alusel Sandra Davõdov’ile karistuseks rahatrahvi 200 trahviühiku ulatuses, s.o 12000 krooni ja LS § 74’19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. KAEBUSE SISU Sandra Davõdov esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles taotleb 08.08.2008.a. väärteoasjas nr. 2302, 08, 022483 tehtud otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Sandra Davõdov põhistab oma kaebust sellega, et otsuses märgitult ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kuigi kaebuse esitaja poolt on vastualuses avaldatud kahetsust, ei pea kohtuväline menetleja seda karistust kergendavaks asjaoluks, kuivõrd kohtuväline menetleja leiab, et kaebuse esitaja tahtlik käitumine ning liikluseeskirja nõuetesse ja teistesse liiklejatesse ükskõikne ja üleolev suhtumine välistab puhtsüdamliku kahetsuse olemasolu mootorsõiduki juhtimisel joobeseisundis. Kaebuse esitaja ei eita, et pani toime LS § 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut. Samas on kaebuse esitaja seisukohal, et kuigi kohtuväline menetleja on viidanud KarS § 56 lg 1, ei ole seda sätet siiski karistuse määramisel arvestatud. Õigesti on tuvastatud, et kaebuse esitaja on alaealise lapsega kodune. Samas on jäetud arvestamata, et kaebuse esitaja lapsel (C D , sünd. xxx.a) on Tallinna Pensioniameti Tallinna arstliku ekspertiisi komisjoni otsusega tuvastatud raske puue (lisa 2) ning laps kui kaasasündinud kuulmishäirega laps vajab igapäevast kõrvalabi abivahendite kasutamisel, suhtlemisel ja juhendamist arengu edendamiseks. Seetõttu on C D koostatud isiklik rehabilitatsiooniplaan (lisa 3), mille järgi ta peab igapäevaselt käima eriarstide vastuvõtul. Kaebuse esitajalt juhtimisõiguse äravõtmine raskendab oluliselt lapsele määratud rehabilitatsiooniplaanist kinnipidamist, kuivõrd kaebuse esitajal ainukesena on võimalik toimetada laps igapäevaselt vajalike eriarstide juurde. 2 Seega kaasnevad juhtimisõiguse äravõtmisega rasked tagajärjed eelkõige lapse, mitte kaebuse esitaja suhtes. Kaebuse esitaja on nõus, et peab saama karistatud, kuid leiab, et antud juhul on karistus liiga range. Kui kohus leiab, et kaebuse esitaja süü on lisakaristuse vääriline, palub ta alternatiivselt lisakaristuse kergendamist. KarS § 56 lg 1 kohaselt peab kohtuväline menetleja karistuse määramisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, seejuures põhjendama karistuse suurust ja lisakaristuse vajalikkust, tuleb arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest. Kaebuse esitaja nõustub otsuses antud põhjendustega, kuid leiab, et need ei järgi KarS § 56 lg 1 ega arvesta süüdlase isikut. S.t karistuse, sh lisaksristuse mõistmisel tulnuks kõiki asjaolusid arvesse võttes kaaluda, kas kaebuse esitajat võiks distsiplineerida edaspidi seaduskuulekalt käituma vaid rahatrahv või peaks sellele ilmtingimata lisanduma ka lisakaristus. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 2, § 133, § 134, § 135 lg. 6. Kohtunik: 3