) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 2670,08,014075 tehtud otsus muutmata ja M. Nuut` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega. Pärnu Maakohtu seisukoht
lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. 2
kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses asjas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks
-s sätestatud alustel. Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjusel, et kaebaja juhtimisõiguse äravõtmisega oleks ohus tema töökoht, samuti perekondlikel põhjustel. LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. M. Nuut` on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni maksimummäär ning samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et M. Nuut` kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kohus asus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus – rahatrahv 50 trahviühikut, so 3000 krooni ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks, on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid, muuhulgas LS § 7422 lg 2 alusel, millistest kaks on Karistusregistri andmetel kehtivad. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada M. Nuut`i seadusekuulekalt käituma. Arvestades eelnevat nõustub kohus kohtuvälise menetleja ülaltoodud seisukohaga, et üksnes rahatrahvi kohaldamine ei avaldaks antud juhul kaebuse esitajale mõju hoidumaks uute õiguserikkumiste toimepanemisest, mistõttu on vajalik kohaldada ka lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. Lisaks märgib kohus, et kohtuväline menetleja on juhtimisõiguse äravõtmisel piirdunud ka miinimummääraga. Seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada M. Nuut` edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, leiab kohus, et M. Nuut` kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt Karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-le 56. Kõnealuse kaebuse läbivaatamise käigus ei tuvastanud ka kohus KarS §-s 57 sätestatuid asjaolusid, mis oleksid aluseks kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse kergendamisel. Seega puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks – sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks. Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7422 lg 2 mõttes, arvestamata siinjuures isiku tööülesandeid, ametikohta, perekondlikke põhjuseid vm. Kohus on seisukohal, et kaebaja kui mootorsõiduki juht pidi olema teadlik kehtivast seadusandlusest, so et toime pannes LS § 3
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel J. Saharenko` poolt 02.10.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,014075 ei kuulu tühistamisele ning M. Nuut` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Anu Tammeniit Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.