lg 2 p 1, 6; § 121; § 199 lg 1; § 424; § 215 lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu
lg 1 järgi ja karistati teda 2-aastase vangistusega; -
järgi ja karistati teda 1-aastase vangistusega; -
lg 1 järgi ja karistati teda 1-kuulise vangistusega; -
järgi ja karistati teda 6-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti Risto Kruusile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.06.-21.06.2004, s.o 2 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Kruusile 2 aastat 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 16.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu ja 27 päeva vangistust võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuses loeti 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Maakohus mõistis Risto Kruusi õigeks talle
Maakohus arutas R. Kruusile esitatud järgmisi süüdistusi: -
lg 2 p 1, 6 järgi esitatud süüdistust selles, et tema 19.06.2004 kella 16.30 paiku Tartus XXX asuvas S.N. korteris astus S.N. tahte vastaselt ja vägivallaga ähvardades temaga sugulisse vahekorda, võttes eelnevast S.N. seljast ära riided ning lükates oma S.N. tuppe ning liigutades seda edasi-tagasi. Seejärel keeras Risto Kruus S.N. kõhuli ja viimase tahte vastaselt lükkas oma kõvastunud peenise korduvalt S.N. , liigutades seda edasi-tagasi. -
järgi esitatud süüdistusi selles, et tema - 19.06.2004 kella 20.00 paiku Tartus XXX asuvas S.N. elukohas tiris K.G. juustest, tekitades K.G. sellega füüsilist valu. Seejärel, kui K.G. oli korterist väljumas, astus talle ette, liikudes ettesirutatud musta käepidemega 16,5 cm terapikkuse kööginoaga K.G. suunas ning öeldes: „siin majas need asjad nii ei käi“; - 06.07.2004 kella 19.00 paiku Tartus XXX asuvas S.N. korteris lõi S.N. rusikaga ühel korral vastu paremat õlga ning mitmel korral vastu paremat kehapoolt, põhjustades S.N. sellega füüsilist valu kaelas ning tekitades parema õlavarre hematoomi. -
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, viibides Harjumaal Padise vallas Keskuse 7-10 asuvas Sirje Naanole kuuluvas korteris, võttis 14.04.2004 ebaseadusliku omastamise eesmärgil salaja S.N. jope taskust S.N. kuuluva Ühispanga kaardi ning teades selle pin-koodi, võttis sellega S.N. pangakontolt välja sularaha kokku 9200 krooni ning pööras selle enda kasuks. 2 R. Kruus end loetletud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Kohtuotsuse motiivide kohaselt on R. Kruusi süüdistus
vägistamise episoodis kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Sama kuriteosündmusega seonduvalt on R. Kruusile esitatud süüdistus ka
füüsilise valu põhjustamises. Kannatanu S.N. on kohtuistungil andnud ütlusi nii enda vägistamise kui ka R. Kruusi poolt K.G. valu tekitamise kohta. S.N. ütlused on üksikasjalikud ja selged. S.N. keeldus suguühendusest, nuttis ja palus, et süüdistatav järele jätaks. Tema ütlused näitavad, et R. Kruus astus kannatanuga sugulisse vahekorda, sisestades oma peenise talle nii tuppe kui pärakusse. S.N. kartis R. Kruusi ja nuttis. Vahekord oli kannatanu tahte vastane ja ta püüdis seda vältida, kuid tal ei õnnestunud R. Kruusi käest lahti pääseda. Hirm mehe ees sundis teda juba samal päeval Padiselt Tartusse saabudes, kutsuma endale vastu sõbranna K.G. , kellega jäi ka kokkulepe, et ta helistab hiljem S.N. , et kontrollida, et kõik on korras. Kohtuistungil on kannatanuna üle kuulatud ka K.G. . K.G. ütlustest nähtub, et ta ei näinud pealt S.N. vägistamist, kuid tema ütlused selle päeva sündmuste kohta kattuvad täielikult S.N. ütlustega ning kinnitavad neid. Mõlemad naised on toimunut kirjeldanud sarnaselt. Loogilisi ja kindlaid ütlusi on K.G. andnud R. Kruusi poolt tema juustest tirimise kohta ja selle kohta, et süüdistatav tuli tema poole, käes kööginuga. Kannatanu ütlusi kinnitab täielikult S.N. tunnistus. S.N. ütlustest selgub, et ta ehmatas sellest, et R. Kruus tiris K.G. juustest ning läks noaga sõbranna juurde tuppa ning kutsus politsei. Kriminaalasja materjalidest, s.o patrullilehelt 19.06.2004 nähtub, et kl 20.04 tuli väljakutse, et Tartus XXX on toime pandud noaga rünnak. Väljakutse peale läksid kohale Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna patrulltalituse konstaablid Marko Vahtre ja Toomas Tori ning Lõuna Politseiprefektuuris praktikal olnud kadett Argo Arukas. Kriminaalasjas on tunnistajatena ütlusi andnud Argo Arukas ja Marko Vahtre, kelle ütlused on kooskõlas kannatanute S.N. ja K.G. tunnistustega ning tõendavad, et mõlemad naised olid süüdistatava käitumisest silmnähtavalt hirmunud. Kriminaalasjas on kohtuistungil tunnistajatena ütlusi andnud ka süüdistatava ema R.K. . R.K. ei olnud küll selle kuriteosündmuse tunnistajaks, kuid tema ütlused näitavad, et tema poja ja S.N. vahel olid probleemid. Samuti nähtub tunnistaja ütlustest, et pärast 19.06.2004 toimunut helistas talle S.N. ja ütles, et R. Kruus oli tema kallal jõudu kasutanud. Kriminaalasjas on kohus tõenditena avaldanud veel sündmuskoha, s.o Tartu XXX korteri vaatlusprotokolli; esemete (s.o kööginoa, millega R. Kruus ähvardas K.G. t) vabatahtliku üleandmise protokolli ja nimetatud noa vaatlusprotokolli. Noa vaatlusprotokollist nähtuvalt oli tegemist noaga, mille üldpikkus oli 29 cm, tera pikkus 16,5 cm ja tera laius kõige laiemast kohast 3 cm. R. Kruus ise eitab täielikult S.N. vägistamist ja K.G. juustest tirimist ning noaga ähvardamist. Ta tunnistab, et oli sel päeval pärast S.N. Padiselt naasmist naisega korduvalt vahekorras, kuid tema arvates oli see vabatahtlik. Ta ei mäleta, kas nad ka anaalses vahekorras olid. Sel päeval oli tal S.N. ga eelnevalt olnud ka lahkheli. Nimelt oli ta samal päeval saanud teada, et S.N. oli jätnud maksmata korteri 6 kuu üüriraha summas ca 6000 krooni. S.N. eitas seda ja väitis, et 3 kõik on makstud. Raha, millest S.N. pidi üüri maksma, oli nende mõlema oma, st see koosnes pangalaenust ja rahast, mille nad olid saanud tema ema käest. Ema käest saadud raha oli mõeldud korteri ostmiseks ja sissemakseteks. Nendevaheliste probleemide põhjuseks oli aga ka asjaolu, et S.N. käis väljas teiste meestega. Mingil hetkel sel päeval tuli nende poole K.G. . Ta ütles naisele, et temal on S.N. ga asju arutada ja tulgu K.G. hiljem tagasi. K.G. vastas aga, et ei lähe kuhugi. K.G. ta juustest ei tirinud. Samuti ei ähvardanud ta naist noaga. Ta küll käis köögis ja tuli tagasi tuppa nuga käes, kuid see ei olnud ähvardamiseks. Füüsiliselt puudutas ta K.G. vaid seljalt, öeldes, et mingu naine minema. Kohus leidis, et süüdistatava ütlused on paljasõnalised, antud enda süüst vabastamiseks ja ümber lükatud kannatanute ja tunnistajate eelkirjeldatud ütlustega kogumis. Kohus leidis, et R. Kruusi süüküsimuse otsustamisel ei oma tähendust asjaolu, millised lahkhelid süüdistatava ja S.N. vahel esinesid. R. Kruus on kohtuistungil viidanud ka sellele, et S.N. võis tema vastu süüdistuse esitada kättemaksuks seoses nende vahel üles kerkinud rahaliste probleemidega ning soovist ennetada võimalikke hagisid. Kohus ei pidanud R. Kruusi sellist süüdistust asjakohaseks. Kohtuistungil on tõendamist leidnud küll asjaolu, et R. Kruusi ema R.K. andis S.N. korteri ostmiseks vajaliku sissemakse tegemiseks raha ning oli S.N. poolt taotletava pangalaenu kaastaotlejaks (vt otsuses episoodis, mis käsitleb R. Kruusi süüdistust
poolset kättemaksu süüdistuse esitamise näol. R. Kruusile oli käesolevas kriminaalasjas süüdistus esitatud
lg 2 p 1, 6 järgi, s.o inimese tahte vastaselt temaga suguühendusse astumise eest vägivallaga või ära kasutades tema seisundit, milles ta ei olnud võimeline vastupanu osutama või toimunust aru saama, kui see on toime pandud noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes (lg 2 p 1) ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo (lg 2 p 6). Maakohus leidis, et R. Kruus tuleb süüdi tunnistada
S.N. on sündinud 03.11.1978 ning oli 19.06.2004 täisealine. Seega ei ole süüdistatav vägistamist toime pannud alaealise suhtes. Kohus tunnistas R. Kruusi õigeks süüdistuses S.N. vägistamises 06.12.2003 ning seega ei ole R. Kruus varem toime pannud
7ndas jaos sätestatud kuritegusid. Kohus leidis ka, et R. Kruusi süüdistus
valu põhjustamises on kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. K.G. , S.N. ja R. Kruusi enda ütlustest nähtub, et süüdistatav tahtis, et K.G. nende korterist lahkuks. R. Kruusi poolt K.G. juustest tirimine on tõendatud K.G. ja S.N. ütlustega. Asjaolu, et R. Kruus tuli K.G. poole, nuga käes, kinnitavad lisaks kannatanute ütlustele ka tunnistaja A.A. ütlused. Nimetatud tunnistused on üksteisega kooskõlas ja loogilised. Mõlema politseitöötaja tunnistused näitavad, et K.G. oli toimunu tõttu endast väljas ja tundis hirmu.
sätestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Seega täidab nimetatud koosseisu ka valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, kuid mis olemuslikult ei ole selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. Kehaline väärkohtlemine moodustab kommenteeritava koosseisu ainult juhul, kui see põhjustab tagajärjena valu, s.o füüsilist valutunnet. Kohus leidis, et R. Kruusi poolt K.G. juustest tirimine on käsitletav teise isiku kehalise väärkohtlemisena ning kannatanu ütlustega on tõendatud, et ta tundis valu. 4 Kohus leidis, et R. Kruusile
tervise kahjustamises ja talle valu põhjustamises 06.07.2004 on samuti kohtuistungil täielikult tõendamist leidnud. Kannatanu on kohtuistungil üksikasjalikult ja üheselt kirjeldanud 06.07.2004 asetleidnud kuriteosündmust. Tema ütluste kohaselt tuli R. Kruus tema poole oma asjade järele Tartus X tn korterisse peale kella 17.
näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. S.N. ütlustega on tõendatud, et süüdistatav peksis teda rusikatega, lüües teda parema külje pihta. Samuti olid tal peksmise järgselt paremal käel sinikad ja kael valutas. Kohus leidis, et korduvad rusikahoobid vastu külge võivad teatud tugevuse juures kahjustada inimese tervist. SA TÜ Kliinikumi tõendist nähtub, et S.N. l tuvastati parema õlavarre hematoom. Seega tabasid R. Kruusi löögid kannatanut peale külje ka mujale. S.N. ütlustest nähtub, et ta kartis süüdistatavat. Kohus leidis, et vaadates R. Kruusi varasemat käitumist, oli see hirm ka põhjendatud. Kohus on tõenditena avaldanud muuhulgas ka S.N. telefoni sim-kaardi sõnumite väljavõtte, millelt nähtuvad R. Kruusilt kannatanule saadetud sõnumid. S.N. telefon Motorola V150 oli tunnistatud ka asitõendiks ja teostatud oli ka telefoni vaatlus. Telefon tagastati S.N. vastutavale hoiule. Saadetud sõnumid on ähvardava sisuga ning saadetud 06.07.2004 kell 20:00, 20:48, 21:20, 21:55 ja 22:08. Ebatsensuurseid sõnu sisaldavaid sms-e on süüdistatav kannatanule saatnud ka hiljem. R. Kruus ise ei ole ähvardava sisuga sõnumite saatmist eitanud, öeldes, et võib-olla ta saatis need, aga võib-olla olid sõnumid saadetud tema sõprade poolt. Eeltoodud asjaoludel ning tõendeid kogumis hinnates, oli maakohus seisukohal, et R. Kruusi süü
Kuriteod (s.o kaks
Kruusi süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus oli seisukohal, et tõendatud on ka R. Kruusile
kuuluva Ühispanga pangakaardi võtmises ja sellega naise pangakontolt sularaha varastamises. S.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema elukaaslasel R. Kruusil vaja raha. Tööle minnes andis ta mehele oma Hansapanga kaardi, et mees saaks raha ise välja võtta; pin-koodi R. Kruus teadis. R. Kruus lubas tööpäeva lõpus tema töö juurde tulla, aga ei tulnud. Ta hakkas pabistama ja vaatas internetipangast, et mees oli tema Hansapanga arvelt võtnud 3000 krooni. Ta hakkas kartma, et äkki on süüdistatav ka tema Ühispanga pangakaarti kasutanud. Kuna tal seda kaarti kaasas ei olnud, helistas ta koju vennale, et see kontrolliks, kas pangakaart on jope taskus alles. Kaarti seal aga ei olnud. Kontrollimisel selgus, et samal päeval oligi tema Ühispangas asuvalt arvelt maha võetud 10 000 krooni. R. Kruusi ta kätte ei saanud, kuna mees telefoni ei võtnud. Hiljem ütles mees talle, et oli selle raha võtnud ja kasiinos maha mänginud, kuid lubas raha tagastada. Ühispanga kaart oli tema oma ja ta ei olnud R. Kruusil seda kasutada lubanud. Politseisse ta koheselt ei pöördunud, kuna see tundus talle mõttetu. Seda rahasummat ta tsiviilhagi korras tagasi ei nõua. Kohtuistungil ei ole kannatanu varguse aega mäletanud, hinnates selle
Asitõendiks tunnistatud kuldehted tagastati S.N. ja vabastati asitõendi staatusest. Viimasena toodud tõendid ei ole küll otseses seoses R. Kruusile käesolevas kriminaalasjas
Kruusi ja näitavad, et raha saamise eesmärgil on ta ka varem oma elukaaslase vara hõivanud.
lg 1 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kriminaalasjas leidis tõendamist, et S.N. kuuluva Ühispanga pangakaardi võttis R. Kruus ilma loata salaja ära S.N. jope taskust. Kohus leidis, et R. Kruus, kasutades tema poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud S.N. pangakaarti ja võttes tema arveldusarvelt pangaautomaatidest välja sularaha 10 000 krooni, pani toime varguse. Raha saamiseks teostas süüdistatav terve rea toiminguid – käis erinevate pangaautomaatide juures, sisestas võõra pangakaarti, sisestas korduvalt pin-koodi ja võttis ära automaadi poolt väljutamisavasse suunatud kupüürid. Seega kasutas R. Kruus rahatähtede üle oma valduse kehtestamiseks pangakaarti kui vahendit, millega kõrvaldatakse tõke võõra vara juurde pääsemiseks. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Varasemalt on R. Kruusi kriminaalkorras karistatud neljal korral: 1. Harju Maakohtu 30.11.1998 otsusega KrK § 250 lg 1 alusel arestiga 25 päeva; 2. Harju Maakohtu 01.06.1999 otsusega KrK § 250 lg 1 alusel arestiga 1 kuu; 3. Tallinna Linnakohtu 20.06.2000 otsusega KrK § 204 lg 3 alusel vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi 1 aasta pikkuse katseajaga koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 aastaks; 4. Harju Maakohtu 16.04.2004 otsusega
Väärteokorras on teda karistatud kolmel korral. R. Kruusi käitumises tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid. R. Kruus on seoses varasemate kuritegudega kahel korral viibinud ka katseajal koos kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmisega. Kriminaalhooldusametnik on R. Kruusi iseloomustanud positiivselt, märkides, et hooldusalune täitis kontrollnõudeid, sh registreerimiskohustust nõuetekohaselt, käitus viisakalt ja oli kaine. R. Kruusi poolt toimepandud kuriteod olid kõik teise astme kuriteod. Oma tegusid ta kahetsenud ei ole. Oma süüd tunnistab ta vaid talle
R. Kruusi on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh kahel korral tingimisi vangistusega, kuid karistus ei ole teda motiveerinud käituma seaduskuulekalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates oli kohus seisukohal, et R. Kruusi tuleb karistada reaalse vangistusega. R. Kruus oli kahtlustatavana kinni peetud 20.06.-21.06.2004 ja see aeg, 8 s.o 2 päeva, tuleb lugeda tema karistusaja hulka. Samuti tuleb talle mõistetavat karistust suurendada talle Harju Maakohtu 16.04.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust võrra. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu R. Kruusi kaitsja palub tühistada Tartu Maakohtu 1. oktoobri 2007 otsuse osas, mis käsitleb R. Kruusi süüdimõistmist ja karistamist
Kruus eeltoodud süüdistustes õigeks; samuti süüdistuses
Kruusi suhtes tehtud kohtuotsus R. Kruusile mõistetud karistuse osas ja mõista R. Kruusile
järgi karistuseks rahaline karistus keskmises määras, jättes Harju Maakohtu 16.04.2004 otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt: 1) ei ole tõendatud
Kohtuotsuse motiivide kohaselt, milles tsiteeritakse S.N. kohtuistungil antud ütlusi, jooksis S.N. 19.06.2004 hommikumantlis välja tänavale, küsis ühelt naiselt politseisse helistamiseks telefoni ja politsei tuli ülikiiresti. Kummatigi ei rääkinud S.N. samal päeval õhtul kell 21.15 alanud rohkem kui tund aega väldanud ülekuulamisel midagi sellest, et R. Kruus oleks samal päeval astunud temaga vägivaldsesse suguühendusse. S.N. ütluste kohaselt: „Mingil hetkel Risto käskis mul paljaks võtta, mina vastasin, et ei taha, kuid Risto ise võttis minu riided ära ja sundis mind temaga seksi tegema. Pärast läks ta magama.“ Hiljem tuli K.G. , kellega S.N. läks trepi peale juttu ajama. Nähes, et R. Kruus läheb magama, ei takistanud miski peale väidetavalt vägivaldset suguühet S.N. l põgeneda üritamast või politsei poole pöördumast. Kummatigi ta ei kavatsenudki politsei poole pöörduda, vaid võtta hoopis oma riided ja sõbranna K.G. juurde minna. Tl 6 I kd asuvas teatises kriminaalmenetluse alustamise kohta on 29.06.2007 tehtud avaldus selles, et R. Kruusi suhtes on algatatud menetlus
p 1 tunnustel selles, et 19.06.2004 kella 18.30 paiku Tartus XXX asuva korteris püüdis R. Kruus lüüa S.N. rusikaga näkku ja seejärel võttis ühe käega mõlemad kannatanu käed kinni ning teise käega haaras temal kõrist. Ka 21.06.2004 toimunud ülekuulamisel ei maini S.N. 19.06.2004 toimunud väidetavat vägistamist, vaid annab ütlusi kuldesemete kadumise kohta. Selle ülekuulamise järgselt on S.N. tunnistatud kannatanuks selles, et 19.06.2004 tarvitas R. Kruus tema suhtes füüsilist vägivalda. 06.07.2004 on järgmine S.N. kannatanuna ülekuulamine, algusega 09.45 (hommikul). Sellel ülekuulamisel annab S.N. ütlusi nende sündmuste kohta, mis toimusid kell 19.00 ja 20.00 paiku sama päeva õhtul. Jääb arusaamatuks, millal nimetatud ülekuulamine tegelikult toimus. Tähelepanuväärne on aga see, et nimetatud ülekuulamisel annab S.N. ütlusi selles, et „minu peksmisest rahulduse kätte saanult soovis ta (Risto) minuga suguühtesse astuda ja läks hoovipoolset välisust lukustama. Mina aga panin plehku tänavapoolsest uksest.“ Tähendab, soovi korral oli S.N. võimeline R. Kruusi käest põgenema ka siis, kui viimane ärkvel oli. Jääb arusaamatuks, miks S.N. ei olnud võimeline põgenema 19.06.2004, kui R. Kruus magas ja kui eelnevalt S.N. väidetavalt vägistati. Kohus saab otsuse tegemisel tugineda üksnes nendele tõenditele, mida on vahenditult uuritud kohtuistungil, kuid omades juurdepääsu kriminaaltoimikule ja kui asjas puuduvad muud tõendid peale kannatanu ütluste, peab kohus jõudma veendumusele kannatanu ütluste järjekindluses ja ühetaolisuses kogu kohtueelse uurimise vältel. S.N. on oma ütlustes äärmiselt ebajärjekindel. Nii asub tema 11.08.2004 toimunud ülekuulamisel, milline on I astme kohtu poolt otsuses viidatud tõend, korrigeerima oma eelmiste ülekuulamiste käigus 9 antud ütlusi. Nii viitab ta tl 17 I kd, et „21.06.2004 ülekuulamises on kirjas, et tülide ajal Risto tarvitab minu suhtes vägivalda ja on löönud mind meie kooselu jooksul vähemalt 10 korda. See 10 korda käis aga tülide, mitte löömiste kohta.“ Kohus tsiteerib 19.06.2004 toimunud väidetava vägistamisepisoodi kohta ka tunnistaja K.G. ütlusi selle kohta, et kui tema nimetatud kuupäeval 17.00-18.00 läks S.N. poole ja sisenes oma võtmega, oli R. Kruus voodis pikali ja S.N. , kes oli paljas, põlvitas mehe põlvede juures. Veidi edasi sisaldub ütlustes viide, et „S.N. oli hirmunud ja ütles, et R. Kruus tuli talle kallale“. Nimetatud ütlused tuleb tõendamispaketist välja jätta viitega KrMS § 68 lg-le 5, mille kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud juhul on vahetu tõendiallikas üle kuulatud korduvalt, kuid alles 4. ülekuulamisel meenub temale millegipärast väidetav vägistamine. Kohtu väide S.N. ütluste üksikasjalikkuse kohta ei ole asjakohane, kuna kannatanu suhtles kogu kohtuliku arutamise vältel vaheaegadel pidevalt sundimatult prokuröriga ning sellest eelkõige saab tuleneda ütluste üksikasjalikkus. See väide ilma võimalike meeldetuletusteta ei saa kuidagi paika pidada, kuna tegemist on 3 aasta taguste sündmustega; 2) R. Kruus kuulub süüdistuses
R. Kruusi ja tema ema ütlustest tulenevalt ei saanud S.N. l süüdistuses käsitletud ajal pangaarvel olla isiklikku raha 9200 krooni. S.N. väited selle kohta, et Ühispanga kaardi PIN-koodi oli R. Kruus ise paberitest välja uurinud, ei ole tähelepanuväärsed, kuna reeglina paberid selliste andmetega säilitamisele ei kuulu. Selle süüdistuse, nagu ka eeltoodud vägistamissüüdistuse puhul on tegemist elukaaslaste omavaheliste suhete pinnalt tekkinud vaenust tingitud ebatõeste ütlustega, kuna üks elukaaslane (S.N. ) püüab pidevalt R. Kruusi seada üldsuse ja kohtu silmis halvemasse valgusse kui nimetatud isik seda tegelikkuses väärib. Kohus on otsuse motiveerimisel seda teemat vältinud, viidates paljasõnaliselt, et kaitsja ja süüdistatava poolt esitatud tõendid S.N. ja R.K. i vaheliste varaliste suhete kohta ei ole antud kriminaalasjas R. Kuusi süüküsimuse otsustamisel asjakohased. R.K. i majale on S.N. poolt võetud laenu tagatisena seatud hüpoteek summas 430 000 krooni, kusjuures S.N. muutis laenulepingu objektiks olevat korterit juba siis, kui temale oli teada, et ta ei kavatse R. Kruusiga enam edasi elada. Vastupidi, S.N. soovis laenu (ja selle katteks seatud hüpoteegi) ümber vormistada hoopis teisele korterile, kasutades tagatiseks endiselt hüpoteeki, milline oli seatud R.K. i majale. R.K. i ütluste kohaselt on 28.07.2004 tehtud vastava laenulepingu lisa. See selgitab asjaolu, miks kuni 11.08.2004 toimunud ülekuulamiseni S.N. ei andnud kordagi ülekuulamistel ütlusi selle kohta, et R. Kruus on tema suhtes toime pannud raske kuriteo - vägistamise. Kahtemata eeldas S.N. , et juhul, kui R.K. saab teada enne uue laenu - ja pandilepingu sõlmimist, et tema on R.K. i poja suhtes selliseid ütlusi andnud, võib R.K. keelduda S.N. uue korteri tagatiseks oma majale hüpoteeki seadmast. Eeltoodust tulenevalt saab S.N. poolt eeluurimisel ja kohtuistungil R. Kruusi suhtes antud ütlusi käsitleda ebajärjekindlatena, ebaobjektiivsetena ja omakasulistel kaalutlustel antutena. Kohus ei ole otsuses analüüsinud subjektiivse külje olemasolu R. Kruusi käitumises. R. Kruusi ütluste kohaselt andis S.N. temale ühe pangakaardi, lubades sellele ülekande teha. Kuna lõunaks raha polnud laekunud, ei jäänud tal muud üle kui pidi Padisele sõitma, et S.N. jope taskust kaart võtta. R. Kruusile teadaolevalt olid nad S.N. ga elukaaslased ja nende vara oli ühine. Ta teadis S.N. mõlema pangakaardi PIN-koodi, kuna võttis pidevalt nendega raha välja. Eeltoodust tulenevalt ei teadnud R. Kruus, et minnes elukaaslase arvelt raha võtma, paneb ta toime varguse. 14.04.2004 ei olnud kohtuotsusest tulenevalt elukaaslaste R. Kruusi ja S.N. vahel mingeid arusaamatusi ning teineteisele polnud ka tehtud konkreetseid ettekirjutusi, millist elukaaslaste ühise vara osa keegi võib kasutada ja millist mitte. 10 Kohtu järeldused on meelevaldsed ja tehtud R. Kruusi suhtes tagantjärele ning ajendatud R. Kruusile esitatud süüdistuse mahust. Sel hetkel R. Kruus subjektiivsest küljest ei saanud eeldada, et ta paneb elukaaslase arvelt raha võttes toime varguse ja kohtul puudub alus eeldada, et R. Kruus pidi teadma, et tal ei ole selle vara suhtes õigusi. 3) ei ole tõendamist leidnud ka süüdistus
suhtes. R. Kruus kohtuistungil ja eeluurimisel antud ühetaolistes ütlustes eitab K.G. juustest tirimist. K.G. ütlustes väärib tähelepanu viide, et tema ei näinud S.N. kehal või näol peksmise jälgi, üldse tundus temale toas kõik korras olevat. S.N. poolt kohtuistungil antud ütlused on aga täies vastuolus süüdistuse versiooniga. Süüdistuse versiooni kohaselt oli ka tegevus noaga mõeldud eeskätt tegevuseks K.G. suhtes, kuid S.N. ütluste kohaselt oli K.G. juustest kinni võtmine tingitud K.G. soovimatusest korterist lahkuda, „R. Kruus ütles K.G. le, et teda ei ole sinna kutsutud“. Seega võttis S.N. väitel R. Kruus K.G. l juustest kinni eesmärgiga sundida viimast korterist lahkuma, kuna K.G. ei olnud seal teretulnud. Ka teo kirjeldus S.N. poolt ei ole loogiline: „ G. oli minu poole näoga ja Risto oli seljaga, kui ta sõbrannal juustest haaras“. Arusaamatu on, kuidas S.N. sai sellises olukorras K.G. näha, kui R. Kruus pidi K.G. oma seljaga S.N. eest ära varjama. Samas on S.N. andnud ütlusi selles, et R. Kruus võttis köögist noa ja läks tagatuppa, samal ajal kui K.G. oli eelnevalt läinud kööki. Seega, tulenevalt isegi kohtu arvates peamise tõendiallika – S.N. ütlustest, ei olnud noa võtmisel midagi ühist R. Kruusi käitumisega K.G. suhtes. Küsimusele, kuidas reageeris K.G. väidetavale juustest tirimisele, vastas K.G. : ei mäleta, vist ütlesin midagi, püüdsin lahti saada ja tirimine lõppes sellega, et R. Kruus lasi ise lahti. S.N. ütlustest võib järeldada, et R. Kruus lasi K.G. lahti, kui viimane häälitses, andis märku, et tal valus on. Tõendite kogum viitab vabatahtlikule loobumisele kuriteo toimepanemisest, mis seisnes soovimatuses K.G. füüsilist valu tekitada. Sedagi üksnes juhul, kui juhinduda nimetatud episoodis üksnes K.G. ja S.N. ütlustest. Eeltoodust tulenevalt kuulub R. Kruus K.G. suhtes inkrimineeritud süüdistuses õigeksmõistmisele kuriteosündmuse puudumise motiivil. Noaga ähvardamine ei omaks ka juhul, kui see oleks leidnud tõendamist midagi ühist süüdistuse kvalifikatsiooniga; 4) ei ole tõendamist leidnud ka süüdistus
suhtes. S.N. kohtuistungil antud ütluste kohaselt hakkas R. Kruus teda 06.07.2004 lihtsalt peksma ning löögid tabasid paremale poole külge. I kd tl 85 sisalduva traumakaardi väljavõtte kohaselt esines S.N. l 6.07.2004 paremal õlavarrel vähene hematoom. Uurija eeldas, et R. Kruusi süüdistamiseks on see piisav ega määranud kehavigastuste raskusastme ja tekkemehhanismi tuvastamist ekspertiisi vormis. Seega puudub võimalus tõsikindlalt väita, et vigastus on tekitatud R. Kruusi poolt, kuna vähene hematoom võib tekkida ka isiku ettevaatamatul liikumisel põrkumisest vastu uksepiita vms. R. Kruus eitab S.N. peksmist süüdistusest tähendatud kuupäeval. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus, olles eelnevalt tutvunud kriminaalasja materjalidega, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1. 11 Apellatsioonis taotletakse maakohtus uuritud tõendite põhjal tehtud järelduste ümberhindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist kõigis kuritegudes, välja arvatud süüdistuses
Vastupidiselt apellatsioonis nimetatud asjaoludele, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse põhiosas (1 kd tl 316-320) esitatud tõendite analüüs on veenev ja õiguslikud järeldused põhjalikult motiveeritud nii varavastase kui isikuvastaste kuritegude puhul. Ringkonnakohus ei tuvastanud ka kriminaalmenetlusnormide rikkumisi. Süüdistatav on vaidlustatud kuritegudes valinud kaitseversioonina süü eitamise taktika ja ka ringkonnakohtus jäi süüdistatav varemesitatud väidete juurde. Ta kinnitas endiselt, et pole S.N. talle süüks arvatud ajal ja viisil vägistanud. S.N. mobiiltelefonile pole ta mingeid ähvardussõnumeid saatnud ja leiab, et keegi võõras võis salaja tema telefoni kasutada ja seda teha. Süüdistuses
Samas peab võimalikuks, et ütles K.G. kätt õlale pannes „ mine ära, me tahame S.N. ga omavahel rääkida“. Mingit vägivalda ta K.G. suhtes seejuures ei tarvitanud. Rahavarguse süüdistuses leidis R. Kruus endiselt, et tegemist oli tema ja S.N. ühise rahaga, mis oli Ühispanga rahakaardil. Arve pangas oli S.N. nimel, kuid süüdistatava ema oli selle raha sinna arvele andnud, et nad saaksid oma elu korraldada. Kaitsja poolt ei esitatud apellatsioonis ega ringkonnakohtus seega selliseid uusi asjaolusid, mis seaks kahtluse alla maakohtu otsuses esitatud süüstavad järeldused. Kaitsja arvates seab
lg 1 järgi süüdistatava süü kahtluse alla asjaolu, et 06.12.2003 aasta vägistamise episoodis mõistis maakohus süüdistatava õigeks, 19.06.2004 aastal väidetavalt toimepandud vägistamises tunnistati aga süüdi. Ringkonnakohus ei näe siinkohal midagi kummastavat, sest maakohus on selle järelduseni jõudnud otsuse põhiosas käsitletud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt nende kogumis hinnates ( 1 kd tl 316). Mingis süüdistuses süü tuvastatuks lugemine või mitte kuulub tõendeid hindava-kaaluva kohtupidamise juurde ja ühes vägistamisepisoodis süü mittetuvastamine ei pea automaatse järelmina kinnitama süü puudumist ajaliselt hilisemas analoogses kuriteos, mille toimepanemine on kriminaalasjas usaldusväärselt tõendatud. Ringkonnakohus ei nõustu seega apellatsioonis väidetuga, et kannatanu ütlused 19.06.2004 toimunud vägistamise osas on mitteusaldusväärsed. Kaitseversioonina on kannatanu ütluste osas kahtluse alla seatud asjaolu, et kohtueelsel uurimisel oli S.N. esmalt toimunu osas sõnakehv ja hiljem kannatanu teadmised süvenesid. Maakohtus on S.N. andnud üksikasjalikke ütlusi süüdistatava süülise tegevuse kohta. Ringkonnakohus märgib, et vägistamise kui kuriteo menetlemine, sisaldab endas vajadust käsitleda delikaatselt naisisiku eraelulisi andmeid. Mõneti on arusaadav kannatanu püüd seoses kuriteoga tema jaoks ebameeldivat unustada. Samas aga on maakohtus prokurör võistleva menetluse aktiivse poolena põhjendatult kasutanud kannatanu detailset küsitlemist. Maakohus on vastuväiteid süüdistusele kontrollinud muuhulgas kannatanu S.N. põhjaliku küsitlemisega kohtulikul uurimisel ( 1 kd tl 188-193). Kannatanu on detailselt kirjeldanud kuidas 19.06.2004 R. Kruus käskis tal riidest lahti võtta ning kui ta keeldus seda tegemast siis asus süüdistatav teda ise lahti riietama. Keeldudes suguühendusest tõmbus kannatanu hirmunult tugitoolis kägarasse ning süüdistatav ütles seepeale kannatanule „sa kardad mind, kardad“. Riietanud kannatanu jõuga lahti, viskas ta S.N. voodile. Kannatanu mäletab, et süüdistatav oli temaga suguühenduses, sundis sugutit suhu võtma ja nõudis ka anaalseksi. Kannatanu palus nuttes seda mitte teha, kuid kuna süüdistatav oli kannatanust füüsiliselt tugevam, siis ta „väänas ja keeras“ kannatanut nagu ise tahtis. Kannatanul ei õnnestunud voodist välja ronida, sest süüdistatav hoidis teda kinni ( 1 kd tl 190). 12 Kui tuli S.N. sõbranna Krista G. siis S.N. rääkis talle välistrepil, mis oli toimunud ja nad mõtlesid kuidas toast kannatanu riided kätte saada. Vahepeal oli R. Kruus üles ärganud ja käsutas S.N. tagasi tuppa. Hiljem tagatoas haaras R. Kruus K.G. l patsist kinni ja tirides juustest ütles “ ma näitan sulle, kuidas sa lähed.“ Seejärel läks R. Kruus kööki, kust haaras noa ja kõndis tagasi tahatuppa. S.N. ehmatas seepeale ja jooksis hommikumantli väel paljajalu õue, kus palus juhuslikult naiselt mobiiltelefoni, et politseisse helistada. Politsei saabus kiiresti. Järgnevad päevad ööbis S.N. K.G. õe juures. Sama detailselt nagu 19.06.2004 vägistamise osas, on S.N. kirjeldanud süüdistatava poolset kannatanu peksmist mõni nädal hiljem 06.07.2004 toimunud kehalises väärkohtlemises – füüsilise valu tekitamises. Kannatanu on üksikasjalikult selgitanud kuidas pärast süüdistatava rusikalööke parema rindkere külje pihta õnnestus tal hetkelist süüdistatava eemaldumist kasutades teisest korteri uksest põgeneda ja politsei kutsuda. Vigastused fikseeriti traumapunktis. Kannatanu üksikasjalikud ütlused ja toimunu tehiolud kinnitavad tema ütluste usaldusväärsust ja lükkavad ümber süüdistatava eitavad ütlused toimepandust. Apellatsiooni kohaselt süüdistuses
l 06.07.2004 tuvastatud vigastused vaieldavad. Nii peab kaitsja vastupidiselt kannatanu ütlustele võimalikuks, et kannatanul esinenud hematoom õlavarrel „võidi saada kasvõi vastu esemeid põrkudes“. Tõsiseltvõetav ei ole ka süüdistatava enda pakutud kaitseversioon, mille kohaselt S.N. võis temal fikseeritud „sinikad“ saada oma töökohas firmas Monton. Asjaolu, et uurija pole nimetatud vigastuste osas ekspertiisi määranud ei pea veel kahtluse alla seadma kannatanu ütluste usaldusväärsust süüdistuses märgitud süüdistatava vägivaldse tegevuse osas. Samas on fikseeritud, et kannatanu pöördus 06.07.2004 õhtul SA TÜ Kliinikumi traumapunkti, kus vormistati vigastuste osas traumakaart. Süüdistatav ei osanud millegagi veenvalt põhjendada miks peaks S.N. tema vastu valeütlusi andma sellistes kuritegudes. R. Kruus peab üldsõnaliselt ja lihtsakoeliselt võimalikuks, et „temast taheti lihtsalt lahti saada“. Enamat selgitust taolisele üldsõnalisele väitele pole aga võimeline andma ja taoline väide pole ka kriminaalasjas uuritud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu K.G. on samuti maakohtus ( 1 kd tl 194-195) põhjalikult üle kuulatud 19.06.2004 süüdistatava poolt põhjustatud kehalises väärkohtlemises
järgi ning ringkonnakohtul puudub nagu maakohtulgi alus kahelda sellekohaste detailsete ütluste usaldusväärsuses ( 1 kd tl 316 pöördel). K.G. on samuti maakohtus andnud sisukohaseid ja põhjalikke ütlusi temale teadaolevatest R. Kruusi vägivallategudest. Ainetu on siinkohal apellatsioonis märgitu, mille kohaselt „tõendite kogum viitab vabatahtlikule loobumisele kuriteo toimepanemisest, mis seisnes soovimatuses K.G. füüsilist valu tekitada“. Tegemist ei olnud mitte vabatahtliku loobumisega kuriteo toimepanemisest süüdistatava poolt, vaid mingil hetkel pidi ta lihtsalt kannatanu K.G. vastutegutsemise tõttu valu tekitanud juustest tirimise lõpetama. Süüdistatav ei osanud ka selgitada K.G. süüstavate ütluste sisu K.G. peksmise faktis ning leiab lihtsustatult, et kuna ta on S.N. sõbranna, siis annab samuti valeütlusi. Süüdistuses
enne seda kui võttis kannatanu Ühispanga pangakaardi sularaha väljavõtmiseks. Süüdistatava lihtsustatud väide, et „ma ei olekski saanud temalt luba küsida, mul oli vaja raha ruttu välja võtta aga tema ei tohi tööl olles mobiiliga rääkida“, on ainetu. 13 Kannatanu on järjekindlalt kinnitanud ( 1 kd tl 319-320), et ta ei lubanud R. Kruusil nimetatud Ühispanga pangakaardilt raha kasutada. Asjaolu, et R. Kruus võttis ilma S.N. nõusolekuta salaja pangakaardi, omastas PIN koodi teabe ning võttis S.N. kontolt raha, ongi käsitletav vargusena. Maakohtus uuritud tõenditest ja järeldustest tulenevalt ei saa nõustuda kaitsjaga, et käesolevas varguses puudub süüdistatava käitumises subektiivne külg, kuna süüdistatava arvates oli tal S.N. pangakaardiga rahavõtmiseks õigus. Ühispanga pangakaardil oli S.N. ütluste kohaselt raha, mis oli võetud laenuna korteri ostuks ja raha sellel oli mõeldud nende korteri sisustamise jaoks. Kuid konto oli avatud tema nimel ja seda pangakaarti ei olnud ta kunagi andnud R. Kruusile kasutamiseks. Kannatanu kordas veel, et R. Kruus võis kasutada ainult tema Hansapanga kaarti, mille PIN-koodi ta ise oli süüdistatavale avaldanud. Maakohus leidis õigustatult, et S.N. pangaarvel olev raha on tema oma ning asjaolu, et ollakse elukaaslased, ei anna õigust R. Kruusile ilma loata selle raha kasutamiseks. Kannatanu ütlustest nähtus, et R. Kruusil ei olnud õigust kasutada Ühispangas tema arvel olevat raha ja tema kaardi PIN-koodi oli mees ise paberitest välja uurinud. Seega, kuivõrd S.N. ei olnud oma süüdistatavast elukaaslasele avaldanud pangakaardi koodi ega lubanud mehel sealt raha võtta, oli R. Kruusi poolt pangaautomaatidest väljavõetud rahasumma näol tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga. Seega ringkonnakohus leiab nagu maakohuski, et R. Kruusil ei olnud mingeid õigusi S.N. Ühispanga kontol oleva rahasumma kasutamiseks ja teeb viite ka Riigikohtu lahendile nr 3-11-60-04. Selleks, et saada raha, mida vastavalt Ühispangaga sõlmitud lepingule oli pangalt õigustatud nõudma vaid kannatanu, pidi süüdistatav teostama rea toiminguid. Need toimingud olid korduv pangaautomaatide juurde minek, võõra pangakaardi ning PIN-koodi sisestamine, automaadi poolt väljutamisavasse suunatud kupüüride äravõtmine. Väljutamisavas olev rahasumma kuulus kannatanule, olenemata sellest, kes pangakaardi ja PIN-koodi sisestas. Selle rahasumma äravõtmise hetkel lõppes valduse murdmine ja võõras raha võeti ära, so. pannakse toime varavastane kuritegu. Võttes ühel päeval ca kolme tunni jooksul erinevatest pangaautomaatidest viiel korral välja sularaha, tegutses süüdlane tahtlusega see raha varastada. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava taotlus
Maakohus on
Rahaline karistus süüdistuses
järgi oleks süüdistatavat iseloomustavate andmete ja toimepandud õigusrikkumiste taustal põhjendamatult leebe. Süüdistatava antud selgitus ringkonnakohtus „ joobes sõitmisi oli kolm, ei tea miks sellist lollust tegin“ ei sobitu samuti karistuse mõistmisel olukorda, mis tähendaks leebema karistusliigi kohaldamist. Süüdistatav ja kaitsja leidsid veel, et mõistetud lõplik karistus oli liiga karm. Samas jäetakse tähelepanuta, et R. Kruus oli mitmed kuriteod toime pannud katseajal ja seetõttu on pööratud täitmisele ka eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus. Tiit Lõhmus Mati Kartau 14 Aarne Sarjas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.