← Eesti

1-08-2986\5

Obsah (4)§ 64§ 65§ 68§ 76

1-08-2986 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung Kohtuasja nr 1-08-2986 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungis

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõisteti 12 aastat vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja arvati Põlva Maakohtu 24.09.2002.a otsuse järgi ärakantud karistus 4 kuud ja 18 päeva vangistust liitkaristusest maha ja kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 11 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

2 Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2003.a kohtuotsusega tühistati Põlva Maakohtu 11.02.2003.a kohtuotsus osaliselt, mõistetud liitkaristuste ja lõpliku ärakandmisele kuuluva karistuse osas. Süüdi tunnistati I. Tsvetkov KrK § 100 järgi ja mõisteti talle karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti I. Tsvetkovile Kr

K § 139 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 8 aastat vangistust.

§ 65lg 1 alusel loeti I. Tsvetkovile Põlva Maakohtu 24.09.2002.a kohtuotsusega Kr

K § 139 lg 2 p 2, 3 järgi mõistetud lõplik karistus - 5 kuud ja 28 päeva vangistust kaetuks Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2003.a otsusega mõistetud raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus oli 22.08.2002.a ja lõpp on 21.08.2010.a. I. Tsvetkovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta ega ole osalenud sotsiaalprogrammides. Vangistuse jooksul on 1-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanedes puuduvad elu- ja töökoht ning lähedased inimesed Eestis. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Tsvetkovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud kinnipidamiskohas. Tal puuduvad elu- ja töökoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Kuna enne vangistust olid isikul tõsised probleemid alkoholi tarvitamisega, siis vabanemisel xxx, ei tõota antud elamispind muutusi alkoholi liigtarvitamise osas, samuti tuleb seal tasuda elamispinna eest 1500 krooni kuus. Igor Tsvetkov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta I. Tsvetkovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on I. Tsvetkov korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Tal ei ole vabanemisel kindlat töö-, kui ka elukohta, samuti lähedaste toetust. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses I. Tsvetkovi töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ja tema elustiiliga on kõrge. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Tsvetkov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Tsvetkovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on I. Tsvetkov korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Tal ei ole vabanemisel kindlat töö- ega ka elukohta, samuti lähedaste toetust. Uue kuriteo toimepanemise risk seoses I. Tsvetkovi töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ja tema elustiiliga on kõrge. Kuna enne vangistust olid isikul tõsised probleemid alkoholi 3 tarvitamisega, siis vabanemisel SRK-sse, ei tõota antud elamispind muutusi alkoholi liigtarvitamise osas. Arvestades I. Tsvetkovi poolt toimepandud kuritegude raskust, arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.