4-08-9480\1

4-08-9480 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november
2. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-9480 (2373,08,008636; 2373,08,010144) Kohtunik Märt Toming Sekretär Eda Loor Väärteoasi Liiklusseaduse § 741 lg 2 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Tauno Toom (ik: 38603020232, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON
3. Tauno Toom süüdi tunnistada LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 12 (kaksteist) päeva.
4. Tauno Toomile määratud arest 12 (kaksteist) päeva kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 29.01.
5. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav selle tegemisest, so alates 25.11.
6. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 03.09.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1086785 selles, et samal päeval kella 02.40 ajal Vasara 1 maja juures Keila linnas suunaga Vasara 3 maja poole peatati sõiduauto Xxxregistreerimismärgiga xxx, mida juhtis Tauno Toom, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes eelnevalt oli juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. 1 Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et juhtis sõidukit kuna pidi sõbrale külla minema. 13.10.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1087049 selles, et samal päeval kella 17.55 ajal Uus 11 maja juures Keila linnas suunaga Uus 12 maja poole peatati sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx, mida juhtis Tauno Toom, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ja kes eelnevalt oli juhtimiselt kõrvaldatud, millega rikkus menetlusalune isik LE § 70 p 1 sätteid, pannes toime LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteo. Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et juhtis sõidukit, sest sai isa käest auto et minna Keilasse poodi süüa ostma. Kuna ei leidnud ühtegi lubadega juhti, siis pidi ise rooli istuma. Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi oli kohtukutse allkirja vastu kätte saanud 05.11.
7. Seega on menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast ning ta ei ole taotlenud väärteoasja arutamise edasilükkamist. Taolistel asjaoludel asub kohus seiuskohale, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohaolekuta. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud nii menetlusaluse isiku ütluste kui ka väärteoasja kirjalike materjalidega, millistest nähtub, et menetlusalusel isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Menetlusalust isikut on samalaadsete väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega ja ühel korral ka arestiga, kuid see ei ole mõju avaldanud. Seetõttu tuleks menetlusalusele isikule määrata pikemaajalisem arest. Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja väärteoasja kirjalikke materjale, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud täies ulatuses. Menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus. Menetlusalust isikut on korduvalt kinni peetud samalaadse liiklusalaste rikkumise toimepanemise tõttu ning teda on mootorsõiduki jihtimiselt kõrvaldatud ja ta on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast iga kinnipidamist on teda uuesti kinni peetud samalaadse rikkumise eest ning teda on taas kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt. Samas jätkab ta järjekindlalt mootorsõiduki juhtimist isikuna, kellel puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd menetlusalune isik on teadlik sellest, et tal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus ja teda on korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ja ta järjekindlalt jätkab mootorsõiduki juhtimist, on menetluslune isik temale LS § 741 lg 2 järgi inkrimineeritud teo toime pannud ja kohtuvälisel menetlusel on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud LS § 741 lg 2 ettenähtud väärteona, so mootorsõiduki juhtimisena vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juthitmiselt kõrvaldatud. Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimase kahe aasta jooksul põhiliselt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega enam kui 140 000 krooni ulatuses, millest on tasutud tühine osa, samuti on talle määratud arest 10 päeva ulatuses. Määratud rahatrahvidele ja lühiajalisele arestile vaatamata jätkab menetlusalune isik järjekindlalt väärtegude toimepanemist ning teda ei sunni oma käitumist muutma ka järjestikused kinnipidamised väärtegude toimepanemisel. Seega ei avaldanud senised rahatrahvid sellist mõju, millise tõttu oleks menetlusalune isik loobunud väärtegude toimepanemisest edaspidi. Tasumata trahvid näitavad seda, et menetlusalusel isikul puudub piisab sissetulek ja soov trahve tasuda, mistõttu asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud ning menetlusalusele isikule tuleb määrata karistuseks arest. Arvestades seda, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud ja uue väärteo pani ta toime kuu aja möödumisel aresti määramisest, leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb 2 kohaldada pikemaajalist aresti, mis peaks välistama menetlusaluse isiku poolt uute samalaadsete väärtegude toimepanemise vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest. Märt Toming kohtunik 3