4-08-10199\1

Väärteoasi nr. 4-08-10199 MÄÄRUS 03.11.2008.a. Harju Maakohtu kohtunik Piret Liivo menetledes Vassili Bušujev kaebust tuvastas: Vassili Bušujev on 22.10.2008.a. esitanud Harju Maakohtule kaebuse Põhja Politseiprefektuuri Korrakiseosakonna liiklusmenetlustalituse 26.09.2008.a. otsusele nr: 2230,08,002455 Esitatud kaebusest nähtub, et otsus väärtoeasjas on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 01.10.2008.a. ning sellekohane märge on tehtud ka väärteoprotokolli, kuid seaduses lubatud tähtaja jooksul ei ole ta väärteo toimepanemist vaidlustanud. Ühtlasi taotles Vassili Bušujev kohtult kabetähtaja ennistamist põhjendusel, et ta oli väärteoprotokolli koostamisest šokiseisundis ning unustas, et peab otsusele järgi minema Rahumäe tänavale Tallinnas. Kohus asub seisukohale, et otsuse peale edasikaebamise tähtaeg on mööda lastud ning kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus. VTMS § 114 lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega sätestab kehtiv seadus üheselt ja selgesõnaliselt, et kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks saamise päevast. Kohtuvälise menetleja kohustust menetlusalusele isikule otsus kätte toimetada seadus ei sätesta. Kohtuvälise menetleja otsus käesolevas väärteoasjas oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 01.10.2008.a. nimetatud kuupäev on märgitud ka menetlusaluse isiku Vassili Bušujev suhtes 02.09.2008.a. koostatud väärteoprotokollis nr AB 952901, mille ärakirja kättesaamist on menetlusalune isik kinnitanud oma allkirjaga. Samuti on väärteoprotokollil menetlusalune isik Vassili Bušujev oma allkirjaga kinnitanud, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega vastavalt VTMS §-le 19. Seega oli kaebaja tutvunud ka VTMS § 19 lg 1 p-s 7 sätestatuga ja pidi teadma, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja lahend VTMS sätestatud korras. Samuti on väärteoprotokollis märgitud, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Puuduvad tõendid selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus ei olnud menetlusalusele isikule kohtuvälise menetleja juures alates 01.10.2008.a. kättesaadav või menetlusosalisele oleks tehtud takistusi kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja viimane päev käesolevas väärteoasjas oli 16.10.2008.a Vassili Bušujev esitas kaebuse Harju Maakohtule 22.10.2008.a, seega peale kaebetähtaja möödumist. Vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas 3-1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). Kaebusest ei nähtu, et Vassili Bušujev’il niisugused takistused esinenud oleksid. Kaebaja viitab küll asjaolule, et oli šokiseisundis. On aga üldteada, et kõige tavalisem reageering ebameeldivale sündmusele on šokk. Selles seisundis on kõik reaktsioonid võimalikud ja loomulikud. Šokk on psüühika enesekaitse liiga tugeva löögi vastu. Teoreetiliselt on see seletatav kui teadvuse eri tasandite vastuolu: inimene teab, mis on juhtunud, kuid ei soovi seda uskuda. Psüühiline kriis on protsess, mille käigus inimene kohaneb muutunud olukorraga. Esimene reageering on tavaliselt šokk, mille eesmärk on pehmendada juhtunu jõudmist teadvusesse. Šokk kestab mõnest sekundist mõne päevani ning kindlasti ei tegemist vaimutegevuse ajutise rikkega. Kaebaja on ise ka viidanud, et ei viibinud kaebuse esitamise tähtaja jooksul paar nädalat Eestis, seega on jutt šokis viibimisest kuni kaebuse esitamise tähtajani alusetu. Kaebaja ise jätnud kasutamata võimaluse kohtuvälise menetleja otsust seaduses ettenähtud korras ja tähtajal vaidlustada, mistõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsuste peale kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja Vassili Bušujev kaebus VTMS § 118 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 114;§ 118 kohus: Määras: Jätta Vassili Bušujev (isikukood 38710240214) kaebus väärteoasjas nr. 4-08-10199 läbi vaatamata. Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Piret Liivo Kohtunik