4-08-8751\3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.november 2008.a Paides Väärteoasja number 4-08-8751 Kohtunik Sirje Lahesoo Väärteoasi Udo Kars’i kaebus Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.08.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2510.08.003992 Menetlusalune isik (kaebaja) Udo Kars, isikukood 36005274927, elukoht xxxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuur, asukoht Pikk 18 Pärnu Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt Kohtuistungi aeg ja koht 10.novembril 2008.a kirjalikus menetluses Paides RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna 27.08.2008.a otsus väärteoasjas nr 2510.08.003992 .
2. Udo Kars’i kaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kättetoimetatud. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 27.08.2008.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.08.003992, millega karistas Udo Kars’i liiklusseaduse (LS) § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 180 trahviühiku ulatuses, so 10 800 krooni ja lisakaristusena LS § 74’19 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Karistus määrati menetlusalusele isikule selle eest, et viimane 28.07.2008.a kell 05.57 Järvamaal Paide vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 89.kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes. Sellega rikkus Udo Kars liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 74’19 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Udo Kars vaidlustas eelmärgitud otsuse lisakaristuse osas. Menetlusalune isik kinnitas, et juhtis otsuses märgitud kohas mootorsõidukit teadmata, et on alkoholijoobes. Eelmisel õhtul olid tal külalised, tehti sauna, grilliti ja manustati saksa õlut. Magama läks menetlusalune isik umbes kella 1 ajal, ärkama pidi hommikul 4.
3. Menetlusalune isik leidis, et uneaega jäi lihtsalt väheseks, ta ei puhanud korralikult välja. Kaebuse motiivide kohaselt töötab menetlusalune isik M K paketitehases, töökohta jõudmiseks kasutab ta isiklikku sõiduautot ja lahkub hommikuti kodust kell 5, et kella 6-ks tööle jõuda. Ta elab peaaegu asustamata kohas xxxxxxxxxx ning sel kellaajal, kui tema tööle läheb, ei käi ükski rong ega buss. xxxxx on 11 km. Ta on juhtunu pärast täielikus depressioonis, kuna juhtimisõiguse kaotamisel kaotab ta ka töö ja siis ei oska enam midagi peale hakata. Ta on teo hukka mõistnud, kahetseb toimepandut sügavalt ega soovi midagi sellist enam kunagi üle elada. Ta pole viinasõber ega joodik ning tal pole ka kehtivaid karistusi. Juhtunu jääb tema viimaseks õppetunniks. Eeltoodud põhjendustel palus kaebaja oma kaebus rahuldada ning teatas, et ei soovi kohtistungist osa võtta. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja palus U.Kars’i kaebus jätta rahuldamata ning avaldas, et asja võib lahendada kirjalikus menetluses. U.Kars on oma rikkumist tunnistanud. Tema tegevuses puuduvad karistust raskendavad asjaolud, karistust kergendava asjaoluna arvestatud kahetsust. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaolusid, et joobes juhtimisega sea- Väärteoasi nr 4-08-8751 dis kaebaja ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate turvalisuse. Eestis väljakujunenud karistuspraktika kohaselt võetakse mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikult lisakaristusena ära juhtimisõigus vähemalt kolmeks kuuks. Kaebajale on juhtimisõigus ära võetud seaduses sätestatud minimaalmääras. Kaebaja on kinnitanud, et tarvitas eelmisel õhtul alkoholi. Samas väidab ta, et ei teadnud sõidukit juhtides, et on alkoholijoobes. Sellised juhid, kes ei oska oma seisundit õigesti hinnata, on liikluses väga ohtlikud. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on väga ühiskonnaohtlik ja riigi poolt rangelt karistatav rikkumine. Hukkunute arv joobes juhtide põhjustatud liiklusõnnetustes kasvas 2007.a 21%. Asjaolu, et mootorsõidukit on tarvis tööle sõitmiseks ning ema ja ämma abistamiseks, oli kaebajale teada ka enne rikkumist. Samuti oli kaebajale teada, milline karistus võib järgneda tema poolt toimepandud rikkumisele. Need teadmised ei hoidnud aga kaebajat rikkumist toime panemast. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
4. Liikluseeskirja (LE) § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 28.07.2008.a väärteoprotokollile kantud ütlustes on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et juhtis sõidukit alkoholijoobes Tallinn-Tartu maanteel ning et eile käisid tal külalised, oli saunaõhtu ja joodi õlut. Kuna liiga hilja sai magama, ilmselt ei puhanud välja. Arvasin, et olen kaine (tl 16). Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul 28.07.2008.a kell 06.00 indikaatorvahendiga uurimise tagajärjel alkoholijoove. Menetlusalune isik nõustus uuringu tulemusega ja loobus võimalusest määrata alkoholisisaldus veres (tl 17). Eeluuritud tõendid kinnitavad, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles seejuures alkoholijoobes. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 1 nõudeid ja pani toime liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule määranud põhikaristuseks rahatrahvi 180 trahviühiku ulatuses, st 10 800 krooni ning lisakaristusena ära võtnud juhtimisõiguse kolmeks kuuks. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud toimepandud väärteo ühiskonnaohtlikkust, karistust kergendava asjaoluna kahetsust, samuti raskendavate asjaolude puudumist. Põhikaristuse valikut ja määra menetlusalune isik vaidlustanud ei ole. See asjaolu annab tunnistust, et menetlusalune isik on määratud põhikaristust pidanud toimepandud teo asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohus ei tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks põhikaristuse määramisel rikkunud karistuse kohaldamise põhimõtteid.
6. LS § 74’19 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on äärmiselt kõrge ühiskonnaohtlikkusega tegu, kujutades endast reaalset ohtu nii juhile endale, teistele isikutele kui ka varale. Seetõttu peab kohus juhtimisõiguse äravõtmist isikult, kes juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, igati õigeks ja põhjendatuks. Kaebaja väide, et ta vajab juhtimisõigust tööle sõitmiseks, võib küll olla õige, kuid see ei anna alust kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et see asjaolu oli ja pidi olema menetlusalusele isikule teada juba enne, kui ta asus mootorsõidukit juhtima veendumata, et ta on kaine. Menetlusaluse isiku väide, et ta ei teadnud, et on sõitma asudes veel alkoholijoobes, on asjakohatu. Juhi kohustus on enne sõiduki juhtimisele asumist veenduda, et ta on kaine. Kui menetlusalune isik seda ei teinud, võttis ta endale vastutuse sellega kaasnevate tagajärgede eest, sealhulgas ka juhtimisõiguse teatud ajaks kaotamise eest. Hinnates asjas uuritud tõendeid kogumis menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega leiab kohus, et toimepandud väärteo eest U.Kars’ile lisakaristuse määramine sanktsiooni minimaalmääras on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja U.Kars’i kaebus rahuldamata. Sirje Lahesoo Kohtunik 2