Muus osas jätta otsus muutmata. 2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega vähendada Kalev Kullerkupp’ule
’19 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest määratud põhi- ja lisakaristust ning mõista talle nimetatud väärteo eest karistuseks rahatrahv 165 trahviühiku ulatuses, so 9900.00 (üheksa tuhat üheksasada) krooni ja
’19 lg 2 alusel võtta lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks. 3. Kalev Kullerkupp’u kaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse võib advokaadi vahendusel kassatsiooni korras vaidlustada Riigikohtus. Kassatsioon esitatakse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsuse ärakiri on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav. VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 03.06.2008.a tegi Lääne Politseiprefektuuri Paide politseijaoskonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Üllar Kütt otsuse väärteoasjas nr 2510.08.002598, millega karistas Kalev Kullerkupp’u liiklusseaduse (
) § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, so 12 000 krooni ja lisakaristusena
’19 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks ning
Karistused määrati menetlusalusele isikule selle eest, et viimane 11.05.2008.a kell 18.05 Järvamaal Albu vallas TartuJõgeva-Aravete tee 106.kilomeetril juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes; juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 27 km/h võrra, sõites kiirusega 121 +/4 km/h. Eelkirjeldatud tegevustega rikkus Kalev Kullerkupp liikluseeskirja §-de 76 p 1 ja 124 p 2 nõudeid ning pani toime
§-de 74’19 lg 1 ja 74’22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod. KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Kalev Kullerkupp vaidlustas eelmärgitud otsuse. K.Kullerkupp tunnistas, et pani toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teod, kahetseb toimepandut ning ei vaidlusta talle
’22 lg 2 alusel määratud karistust.
’19 lg 1 alusel määratud põhi- ja lisakaristust pidas kaebaja liialt karmiks, palus selles osas otsus tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada
Kaebuse motiivide kohaselt on kaebaja ennast algusest peale väärtegude toimepanemises süüdi tunnistanud ning kahetseb tehtut. Neid asjaolusid palus kaebaja arvestada karistust kergendavate asjaoludena. Ta ei olnud mootorsõidukit juhtides teadlik, et on alkoholijoobes. Eelmisel õhtul viibis ta pulmas, kus tarvitas alkoholi ning magama läks vastu hommikut. Kuid kuna alkoholi tarvitamisest oli möödas üle 12 tunni, oli ta veendunud, et on kaine. Juhtimisõiguse äravõtmisel kaotab ta võimaluse saada tööd autojuhina. Raskesse olukorda satuvad ka tema ülalpidamisel olevad lapsed. Väärteoasi nr 4-08-6183 KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD Kohtuväline menetleja avaldas eelmenetluses, et kaebajale karistuse määramisel on arvestatud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumisega, samuti asjaoludega, et menetlusalune isik ei avaldanud kahetsust, et ta pani üheaegselt toime kaks rasket liiklusalast rikkumist ning et tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest. Süü omaksvõtt ei ole karistust kergendav asjaolu, kuna menetlusaluse isiku süü on tõendatud ka ilma temapoolse omaksvõtuta. Menetlusalune isik tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ja läks magama alles enne hommikut. Seega pidi ta ette nägema, et alkoholi mõju ei pruugi olla veel kadunud. Asjaolu, et menetlusalune isik vajab juhtimisõigust väidetava töö saamiseks, pole samuti karistust kergendav asjaolu. Kaebuse esitaja pidi enne rikkumise teoimepanemist arvestama, et sõiduki joobeseisundis juhtimise eest võidakse temalt juhtimisõigus ära võtta. Perekondlikke asjaolusid ta kohtuvälises menetluses ei esitanud. Kohtuistungil oli kohtuvälise menetleja esindaja jätkuvalt seisukohal, et sõiduki joobes juhtimine on väga ühiskonnaohtlik ja riigi poolt rangelt karistatav süütegu, mistõttu lisakaristust tuleb kohaldada. Samas leidis esindaja, et kuna kohtumenetluses menetlusalune isik oma tegu kahetses, tuleb seda arvestada kergendava asjaoluna ning seetõttu teha mööndusi karistuste ulatuse osas. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. 11.05.2008.a väärteoprotokollile kantud omakäelistes ütlustes kinnitas menetlusalune isik „Kiirustasin liiga ….“ (tl 17). Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 11.05.2008.a kell 18.05 Tartu-Jõgeva-Aravete tee 106.km-l menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks 121 km/h, lubatud suurim sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h ning kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/- 4 km/h (tl 19). Eeluuritud tõendid kinnitavad, et otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega, mis ületas nimetatud teelõigul lubatud sõidukiiruse mitte vähem kui 27 km/h võrra. Seega pani menetlusalune isik toime vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo LE § 124 p 2 nõue rikkumist puudutavas osas, seega
Asjaolu, et nimetatud väärteo toimepanemist ja selle eest määratud karistust kaebaja ei vaidlustanud, annab tunnistust, et ta tunnistab oma süüd selle väärteo toimepanemises ja hindab selle eest määratud karistust põhjendatuks. Kohus on seisukohal, et nimetatud väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning selle teo eest karistuse määramisel ei ole rikutud karistuse kohaldamise põhimõtteid. Nimetatud osas jääb vaidlustatud otsus muutmata. 2. LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. 11.05.2008.a väärteoprotokollile kantud omakäelistes ütlustes kinnitas menetlusalune isik „…. sõitsin jääknähtudega ehk joobes“ (tl 17). Kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et juhtis vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit ja oli alkoholijoobes. Enne juhtima asumist ta ei kontrollinud, kas on kaine. Arvas vaid, et pole enam joobes. Alkoholijoobe tuvastamise protokolli kohaselt tuvastati menetlusalusel isikul 11.05.2008.a kell 18.05 indikaatorvahendiga uurimise tagajärjel alkoholijoove. Lisaks viitasid joobele tugev alkoholilõhn suust, punetav nägu ja häiritud kõne. Menetlusalune isik nõustus uuringu tulemusega ja loobus võimalusest määrata alkoholisisaldus veres (tl 18). Eeluuritud tõendid kogumis kinnitavad, et vaidlustatud otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. Sellega rikkus menetlusalune isik LE § 76 p 1 nõudeid ja pani toime
2.1. Kaebuses väitis menetlusalune isik, et ei juhtinud sõidukit teadlikult alkoholijoobes olevana. Ta küll tarvitas eelmisel õhtul alkoholi ja läks magama vastu hommikut, kuid kuna sellest oli möödas üle 12 tunni, oli ta veendunud, et on kaine. Kohtuistungil seletas menetlusalune isik, et tarbis eelmisel õhtul päris palju alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise alles vastu hommikut. Ta ärkas enne lõunat, sõi ja arvas, et pole enam joobes. Sõitma hakkas peale kella kolme. Ta teadis, et joobes olles ei tohi sõidukit juhtima asuda, kuid ei kontrollinud, kas on joobes või mitte. Menetlusaluse isiku ütlused kinnitavad veenvalt, et olles eelmisel õhtul tarvitanud „päris palju“ alkoholi ja olles teadlik joobes juhtimise lubamatusest, asus ta ometi mootorsõidukit juhtima ilma, et oleks eelnevalt kindlaks teinud, kas tal alkoholijoove esineb või mitte. Seega vastupidiselt väidetule, ei veendunud menetlusalune isik enne mootorsõiduki juhtimisele asumist, kas ta on kaine. Asudes mootorsõidukit juhtima veendumata, et ta on kaine, pidi menetlusalune isik möönma, et ta võib olla ka alkoholijoobes. See asjaolu annab tunnistust, et menetlusalune isik pani
’19 lg 1 kohaselt mootorsõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
’19 lg 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Vaidlustatud otsusega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut
’19 järgi kvalifitseeritava väärteo eest põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, st 12 000 krooni, lisaks kohaldanud ka lisakaristust, st võtnud ära juhtimisõiguse 5 kuuks. Otsuse kohaselt arvestas kohtuväline menetleja sellist karistust määrates, et asjas puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud ning õiguskord liikluses vajab ranget kaitset. 2.1. Kuigi kohtuväline menetleja väitis eelmenetluses, et karistuse määramisel väärteo eest
’19 lg 1 järgi arvestati, et menetlusalune isik pani üheaegselt toime kaks rasket liiklusalast rikkumist ning et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusnõuete rikkumise eest, ei ole nende asjaolude arvestamine otsuses märgitud. Otsuses märkimata asjaolusid ei olnud kohtuväline menetleja aga õigustatud karistuse määramisel arvestama. 2.2. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et joobes juhtimise näol on tegemist äärmiselt ühiskonnaohtliku õiguseririkkumisega, mille eest riik teiste ühiskonnaliikmete turvalisuse tagamiseks õiguserikkujat rangelt karistab. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et menetlusalune isik pani väärteo
’19 lg 1 järgi toime tahtlikult, on igati põhjendatud ja liiklusalase õiguskorra kaitsmise huvidega kooskõlas, et kaebajat karistati lisaks põhikaristusele ka lisakaristusega. 2.3. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Nii kaebuses kui kohtumenetluses avaldas menetlusalune isik korduvalt, et kahetseb toimepandut. Menetlusaluse isiku seletuste kohaselt on tema kahetsus siiras ning ta avaldas kahetsust koheselt ka kinnipidamisel politseile, kuid seda kirja ei pandud. Kohtuvälise menetleja esindaja oli seisukohal, et kuna menetlusaluse isiku kahetsust ei ole kergendava asjaoluna kohtuvälises menetluses arvestatud ning arvestades, et kohus arutab väärteoasja uuesti täies ulatuses, on kaebaja kahetsust võimalik arvestada kohtumenetluses. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ja leiab, et menetlusaluse isiku kahetsust tuleb karistuse mõistmisel arvestada karistust kergendava asjaoluna. Juba ainuüksi eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud otsusega väärteo eest
Lisaks leiab kohus, et eelmärgitud väärteo eest määratud põhikaristus 2/3 ulatuses sanktsiooni maksimaalmäärast ja lisakaristus esmakordsel kohaldamisel üle poole pikkusega sanktsiooni maksimaalmäärast on ka iseenesest rikkumise asjaolusid ja karistamise üldtunnustatud põhimõtteid arvestades ebamõistlikult ranged. 2.4. Hinnates menetlusealuse isiku poolt
’19 lg 1 järgi toime pandud väärteo objektiivseid ja subjektiivseid asjaolusid koosmõjus karistust raskendavate asjaolude puudumise ja karistustust kergendava asjaolu (puhtsüdamlik kahetsus) esinemisega, samuti arvestades, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat karistust liiklusalaste rikkumiste eest, millede eest määratud karistused väikesed karistused (pooles sanktsioonimääras ja alla selle), ei ole mõjutanud menetlusalust isikut lõpetama liiklusalaseid rikkumisi, leiab kohus, et mõistlik ja proportsionaalne on mõista kaebajale põhikaristus sanktsiooni keskmisest määrast veidi kõrgemas ulatuses ja lisakaristus esmakordsel kohaldamisel minimaalmääras, st pikkusega 3 kuud. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus vaidlustatud otsuse osaliselt
’19 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo eest määratud karistuse osas ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega kergendab menetlusalusele isiku põhi- ja lisakaristust. 3. Kaebaja väited, et ta vajab juhtimisõigust autojuhina töö saamiseks ning et juhtimisõiguse kaotamine paneb raskesse olukorda tema ülalpidamisel olevad lapsed, võivad iseenesest olla küll õiged, kuid pole käsitatavad karistust kergendava asjaoluna, mis õigustaks lisakaristuse kohaldamata jätmist. Mõlemad esiletoodud asjaolud olid menetlusalusele isikule teada enne, kui ta alkoholijoobes olevana asus mootorsõidukit juhtima, kuid ta jättis need arvestamata. Seega – kui menetlusalune isik lisakaristuse tõttu ei saa tööd autojuhina ja/või satuvad tema ülalpidamisel olevad isikud raskesse olukorda, siis vastutus tekkinud olukorra eest lasub ainult ja ainult menetlusalusel isikul endal. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.