1-08-14959\3

Toimik nr.1-08-14959 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. novembril 2008.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-08-14959 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokurör Kaitsja Kohtuasi Anu Toluk Irina Žurina Viru Vangla esitatud materjalid Mikhail Ivanov´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu Mikhail Ivanov (isikukood: 38811103735; viibib Viru Vanglas) RESOLUTSIOON Jätta Mikhail Ivanov tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Mikhail Ivanov’i vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui 12 (kaksteist) kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumisest. Välja mõista Mikhail Ivanov ´ilt riigituludesse 330.40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „Mikhail Ivanov, 1-08-14959, kohtukulud”. Määrus saata teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile ja Mikhail Ivanov´ile. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 12.11.2008.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Mikhail Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 1 Mikhail Ivanov mõisteti süüdi Viru Maakohtu 04.04.2008.a kohtuotsusega KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi ning karistati KrMS § 238 kohaldamisega 5 kuu 10 päevase vangistusega. KarS §65 alusel karistus oli suurendatud Narva Linnakohtu 06.05.2005a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 11 kuud ja 10 päeva vangistust. Karistuse aja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg vähendades ärakandmisele kuuluva vangistuse 5 päeva võrra. Karistuse kandmise algus oli 26.09.2007.a ja lõpp on 30.08.2010.a. Mikhail Ivanovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel kavatseb asuda elama vanaema juurde aadressil xxxx. Enne vangistust töötas 3 kuud, eriala ei oma. Vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kinnipeetava sõnul alkoholi ta tarvitas vähe ja harva. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust Mikhail Ivanovi tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla, kuna eluruumi, kuhu kinnipeetav soovis elama asuda (Narva Vihma 10) ei ole võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed sest eluruumi omanik on selle vastu. Mikhail Ivanov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega. Prokuröri hinnangul on Mikhail Ivanovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Ei ole võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed sest eluruumi omanik on selle vastu. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Mikhail Ivanovi on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest ta praegu kannab karistust, omab ka 1 distsiplinaarkaristust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Kaitsja palub vabastada kinnipeetav elektroonilise valvega enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Mikhail Ivanovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Mikhail Ivanov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Mikhail Ivanovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Mikhail Ivanovi varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kohus lähtub asjaolust, et Mikhail Ivanovil puudub vabaduses elukoht, kuhu oleks võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadmed, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks. 2 Kohus arvestab ka seda, et Mikhail Ivanov on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et Mikhail Ivanovil on eelnevalt 3-l korral kriminaalkorras karistatud, seal hulgas ka tingimisi karistuse täitmisele mittepööramisega, kuid vaatamata sellele jätkas kuritegude toimepanemist ja uue kuriteo pani toime katseajal. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Peale seda arvestab kohus ka kriminaalhooldusametniku seisukohta ja seda, et olles kriminaalhooldusel rikkus Mikhail Ivanovil talle pandud kohustust – mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusregistri andmetest on näha, et kinnipeetaval oli probleeme seoses narkootiliste ainete tarvitamisega (3 korda karistatud NAPS § 15´1 järgi), mis võib negatiivselt mõjutada tema käitumist peale vabanemist. Seega võib järeldada, et Mikhail Ivanovi puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades Mikhail Ivanovi poolt toimepandud kuritegu korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
3. Jüri Sakkart Kohtunik 3