Obsah (6)

§ 120§ 64§ 65§ 68§ 76§263

Nr. 1-08-14416 Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise MÄÄRUS 21. novembril 2008. a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho prokurör Jane Pihus arutas avaliku

§ 120

ja § 121 järgi ja talle mõisteti

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 ja § 76 lg 6 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 07.02.2007.

a. kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud 18 päeva vangistust võrra ning Peep Sõnitsarile lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 2 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise aja alguseks 01.04.2008.

a. Peep Sõnitsari karistusaeg lõppeb selle täielikul ärakandmisel 18.06.2009. a.

§ 76

lg 1 p 2 alusel on kinnipeetav käesolevaks ajaks talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole, s.h üle 6 kuu. Peep Sõnitsar on varem kriminaalkorras karistatud veel kahel korral: - 20.04.

1. a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 143 lg 2 p 1, 2 ja § 203 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 2 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat; - 07.02.
2. a. Tartu Maakohtu otsusega

§263

p 1, 4; § 275; § 424 alusel vangistusega 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel loeti vangistuseks 5 kuud 28 päeva.

Lõplikuks karistuseks

§65

lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 10 päeva vangistust koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Harju Maakohus oma 13.12.

1. a. määrusega vabastas Peep Sõnitsari tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta; karistuse ärakandmata osaks jäi 4 kuud 19 päeva; Väärteokorras on teda karistatud samuti kahel korral. Tartu Vanglast koostatud Peep Sõnitsari iseloomustuse kohaselt on isikut distsiplinaarkorras karistatud vanglas viimati 22.08.
2. a. noomitusega, kuna tema kambrist leiti temale mittekuuluvaid esemeid. Distsiplinaarkorras karistati teda aga ka Murru Vanglas 13.08.
3. a. lühiajalise kokkusaamise keeluga edasilükkamisega katseajaga 3 kuuks, kuna ta suitsetas selleks mitteettenähtud kohas. Uue kuriteo toimepanemise risk on seotud päritolu perekonnaga mittesuhtlemisega ja nende toetuse puudumisest, impulsiivsusest, riskivast ning hoolimatust elustiilist ja vähesest oskusest oma probleeme määratleda. Positiivne on, et vanglas osaleb ta alates septembrist keevitaja kutseõppes, ta on emotsionaalselt stabiilne, psüühilisi probleeme ega suitsiidikalduvust ei täheldata. Samas on Peep Sõnitsaril raskusi probleemide määratlemisel ning ta kipub süüdistama teisi ja saatust, aga mitte nägema oma osa probleemide tekkimisel. Kriminaalhooldusametnik ei nõustu Peep Sõnitsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna hindab tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski kõrgeks. Riskiteguriteks siinjuures on toetava sotsiaalse võrgustiku puudumine, elu- ja töökoha puudumine, varasema ametliku töökogemuse ja vabaduses materiaalse kindlustatuse puudumine, kuritegude sooritamine oma isa vastu ja oma süü mittetunnistamine, varasemalt tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabanenult katseajal uute kuritegude sooritamine, probleemid alkoholi kuritarvitamisega ning selle eitamine. Peep Sõnitsar avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ta asuks esialgu elama oma sõbra juurde, kes teda ka materiaalselt aitaks. Oma lähedastest suhtleb ta enda sõnul ema ja vennaga. Vabanemisel isik mingit töökohta ei omaks. Ka enne vangistust ei ole Peep Sõnitsar töötanud, vaid elas invaliidsuspensionist ja ema ja sõbra toetusest. Oma alaealiste lastega ta praktiliselt ei suhtle ja materiaalselt ei toeta. Kohtunik on seisukohal, et Peep Sõnitsari tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine ei ole otstarbekas. Seda vaatamata asjaolule, et ta on vangistuses ära kandnud üle poole (s.h üle 6 kuu) talle mõistetud karistusest ning

§ 76

lg 1 p 2 järgi on olemas formaalne alus tema vangistusest vabastamiseks.

§ 76

lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Peep Sõnitsar on toime pannud kuriteod oma perekonnaliikme, s.o oma isa vastu, tarvitades tema kallal korduvalt vägivalda. Varem on teda kriminaalkorras kahel korral karistatud ja ka reaalset vanglakaristust on ta kandnud varemgi. Tema karistatuse õiendist nähtub, et olles Tartu Maakohtu 07.02.

1. a. otsusega talle mõistetud karistusest vabastatud tingimisi enne tähtaega 2007.a. lõpul, pani ta juba vähem kui kolme kuu pärast toime uue kuriteo. Sellega näitas Peep Sõnitsar üles negatiivset ja hoolimatut suhtumist kriminaalhooldusesse. Isiku korduvad karistused annavad alust arvata, et karistused ei ole talle seni positiivset mõju avaldanud. Ka vangistuse ajal on ta distsipliinirikkumisega näidanud, et ta ei ole valmis kehtestatud reeglitesse kohusetundlikult suhtuma. Hinnates Peep Sõnitsari elamistingimusi vabaduses, leiab kohus, et need ei ole õiguskuulekat eluviisi soodustavad. Isikul puudub elukoht, ei ole töökohta, puudub varasem ametliku töö tegemise kogemus, pereliikmetega ta praktiliselt ei suhtle ning neilt abi oodata ei ole. Tal on alkoholiprobleem, mida ei tunnista. Peep Sõnitsari poolt avaldatud plaanid tulevikuks võimaliku vabanemise korral on liiga pealiskaudsed, ebareaalsed ja ilustatud. Tal ei ole esitada ühtki kindlat tõendit oma tulevase elukoha ega võimalike toetajate kohta. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole Peep Sõnitsari vangistusest ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vangistuses. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata Peep Sõnitsar (IK 37401042720) temale Tartu Maakohtu 03.04.
2. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik