Obsah (9)
§ 2§ 10§ 70§ 48§ 74§ 132§ 29§ 150§ 1234-08-3262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Pärnu Maakohus 17.09.2008.a. Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tn kohtumaja 4-08-3262 Kohtunik Igor Pütsep Ko
§ 2, § 10 lg.4, § 38 lg.1, § 69, § 70 lg.4, § 87, § 109-111, § 132 p.1, § 134, § 150, § 155 lg.1 p.1, § 156 lg.1,3, Kar
S § 2 lg.2, § 12, § 15 lg.3, § 18, § 27, § 32 lg.1, § 47 lg.1, § 56, KrMS § 63 lg.1, § 180 lg.1,
- menetleja ametnik ja patrullitalituse Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud Anu Toomemägi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kohtumenetluse pool teatama kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. 1
(9)4-08-3262 Asjaolud ja menetluse käik 31.01.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabel Janek Akkatus`e poolt väärteoprotokoll nr AB925695 selle kohta, et 31.01.2008.a kella 12:08 ajal Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 85. km juhtis A. Toomemägi mootorsõidukit (Mercedes-Benz C200 Kompressor, r/n xxxxxx) kiirusega 133±8km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi. 20.03.2008.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2700,08,000764 on A. Toomemägi`le määratud kohtuvälise menetleja, so Lääne Politseiprefektuuri, poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Kaebuse sisu 08.04.2008.a laekus Pärnu Maakohtule A. Toomemägi` poolt esitatud kaebus väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebaja ennast süüdi ei tunnista ning leiab, et otsuses toodud ning kaebajale süükspandav rikkumine ei ole kohtuvälise menetleja poolt tõendatud. Lisaks eeltoodule, on väärteoasja menetluse käigus oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust. Kaebaja on seisukohal, et sõidukiiruse ületamise fakt kaebaja poolt otsuses märgitud ulatuses ei ole tõendatud, mida tõendab ka protokolli tehtud märge, et sõidukiiruse ületamist ei filmitud. Kaebaja kinnitab, et otsusele eelnenud väärteoprotokollis on õiged ainult kaebaja isikuandmed ning kaebaja käsutuses olnud sõiduki andmed. Protokollis kirjeldatud rikkumist kaebaja ei tunnista, kuivõrd ei ole liikluses lubatud sõidukiirust ületanud. Antud kuupäeval sõitis kaebaja koos oma viieaastase tütrega Pärnust Tallinna suunal suurima kiirusega kuni 90km/h. Kuivõrd kaebaja käsutuses olnud sõiduautol oli automaatne kiiruse hoidja, oli see kaebajal ka sisse lülitatud. Kaebaja mäletab hästi ka seda, et nii Tallinn-Pärnu suunal kui ka Pärnu-Tallinn suunal oli sel päeval palju liiklejaid ning järjepidevalt sooritati möödasõite ka kaebaja poolt juhitud sõidukist. Mingil ajahetkel nägi kaebaja auto küljepeeglist, et kaebaja poolt juhitud sõidukile järgneb suure kiirusega tumedates värvides sõiduauto, mis alustas möödasõitu. Ehkki algselt tundus, et sõidukijuht soovib alustada möödasõitu, sõidukijuht siiski seda ei sooritanud. Möödasõidu sooritamise asemel sõitis nimetatud sõiduk kaebaja poolt juhitud sõiduautoga samas tempos kaebaja poolt juhitud sõiduki kõrvalreas (vastassuunavöönd). Kaebaja vaatas korraks ka vasakule ning nägi autos istuvat kahte kollase helkurvestiga, milledel olid politseiembleemid, isikut, kes selle asemel, et sooritada lõpuni varemalustatud möödasõitu, läbi auto akna kätega vehkisid. Kuivõrd teel oli ainult kaks sõidurada ning vastassuunavööndist lähenes Pärnu suunas suur veok, pidas kaebaja tekkinud liiklusohtliku olukorra tõttu sõiduki kinni. Kaebaja sõiduautoga kõrvuti sõitnud sõiduk peatus kaebaja poolt juhitud sõiduauto taga. Tumedast sõidukist väljus politseivormiriides isik, kes küsis ennast tutvustamata, et kuhu kaebajal nii kiire on, peale mida sama isik küsis ka kaebaja poolt juhitud auto dokumente. Olles selgelt ehmunud taolisest liiklusohtlikust olukorrast ning isiku käitumisest, esitas kaebaja politseivormis isikule ka dokumendid (autopassi, kindlustuse dokumendid ja juhiloa), peale mida kutsus kaebajalt dokumendid võtnud isik kaebaja musta autosse, kus istus teine politseivormis isik juhiroolis. Kaebajale öeldi autos ainult seda, et kaebaja poolt juhitud auto sõidukiirust on mõõdetud vastutulevast autost natuke maad tagasi ja et kaebaja kiiruseks mõni aeg tagasi oli mõõteseadise peal näidatud 133 km/h. Kuivõrd kaebaja oli kindel, et sõitis nii enne kaebaja poolt peatumist 90 km/h, väljaarvatud asulasisesed teed ning ka hetkel, mil kaebaja poolt juhitud sõiduautoga kõrvuti hakkas sõitma politseisõiduk, kiirusega 90 km/h, vaidles kaebaja kiiruse ületamise süüdistusele vastu (kiiruse ületamine välistatud kiirusemõõdiku sisselülitamise tõttu). Kaebaja palus kohapeal, et 2
(9)4-08-3262 talle seletataks kus ja mil moel on kaebajale näidatud kiirusenäit mõõdetud ning millest tulenevalt süüdistatakse just kaebajat selle kiirusenäidikul märgitud kiirusega sõitmisel. Kumbki politseivormis isik kaebajale ühtegi muud tõendit väljaarvatud Stalkeri mustvalge ekraan, kus ühes nurgas oli 133 ja teises nurgas 70, ei suutnud esitada, millest tulenevalt oleks tõendatud, et konkreetne kiirus mõõdeti kaebaja käsutuses olnud sõiduki liikumiselt. Konkreetse mõõteseadeldise ekraanil ei kajastunud kiiruse mõõtmise päev, kellaaeg, km - kus seda mõõdetud ega ka auto nr, milliselt see on mõõdetud. Kaebaja küsimusele, kus on see koht, kus konkreetne kiiruseületamine fikseeriti, jäid politseivormis olnud isikud vastuse võlgu, ehkki protokollis on märgitud selleks kohaks Tallinn- Pärnu-Ikla mnt 85.km. Kaebaja selgitas politseivormis olnud isikutele, et ei ole kiirust ületanud ning palus et teostataks tema käsutuses olnud auto kompuutrinäidu vaatlus (konkreetne kompuutrinäit kajastab kellaaega alates stardist kuni peatumiseni, sõidukiirust ning kütusekulu). Kaebaja soovis vaatluse abil kohapeal tõendada, et tema väide sellest, et on alates stardist (Pärnu) koguaeg sõitnud kuni 90 km/h sõidukiirusega, vastab tõele, kuivõrd muid tõendeid kaebajal oma väidete tõendamiseks ei olnud esitada. Kaebaja esitatud taotlust politseivormides olnud isikud eraldi protokollima ei hakanud. Kaebajale koostatud väärteoprotokolli koopia pöördele kirjutati üksnes Jaanus Peitre` emaili aadress, kuhu kaebaja saab vajadusel kõik pretensioonid tehtud menetlustoimingute kohta esitada. Kuivõrd kaebajale näidatud Stalkeril oli üksnes kaks numbrit, mis aga kaebaja hinnangul ei saanud kuidagi tõendada kaebajale süükspandavat kiiruse ületamise fakti, palus kaebaja politseivormis olnud isikutel teha Stalkerist väljatrükk. Kaebajale vastati, et taolisi väljatrükke ei ole kuskil võimalik teha ning Stalkeri näit kustutatakse kohe peale protokolli koostamist. Eeltoodust tulenevalt palus kaebaja hetkeolukorra fikseerimise eesmärgil teha Stalkeri ekraanist foto ning lisada see protokolli juurde. Nähtuvalt kaebajale antud ärakirjade kohaselt, on protokollile fotod ka lisatud. Kaebaja leiab, et kuivõrd väärteootsuses on tõendid nimetatud üldiselt ning ei ole eraldi välja toodud, milline sõna, tegu või tuvastatud fakt kohtuvälise menetleja järeldusi kinnitaksid, jääb arusaamatuks, millest tulenevalt leidis kohtuväline menetleja, et konkreetne koosseisupärane tegu on kaebaja poolt toimepandud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusalune isik ennast süüdi ei tunnista ning vaidleb temale esitatud süüdistusele vastu. Kaebaja on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ära märkinud kogu asjade käigu ajalises järjestuses ning muuhulgas ka selle, et politseivormis isikud ennast ei tutvustanud ning ka selle, et ühtegi tõendit kiirusemõõtmise aparaadi taatlemise kohta ei esitatud. Lisaks eeltoodule nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist, et kiirusemõõteseadmel ei ole võimalik kiiruse mõõtmise kellaaega näha. Kuivõrd menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub üksnes kaebaja poolt politseivormis isikutele dokumentide esitamise ning väidetava sõiduki piirkiiruse ületamise fakti vaidlus, ei saa antud ülekuulamise protokolli nimetada tõendiks, mida saaks käsitleda kui väärteo toimepanemist tõendavat tõendit. Samas on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll tõendiks selle kohta, et väärteomenetluse käigus rikuti Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi
) § 10 lg 4. Kaebaja leiab, et otsuse tegemisel on rikutud oluliselt menetlusnorme, so esiteks kohtuvälise menetleja ametniku poolt
§ 10lg 4 eiramine.
Kaebaja arvates ei saa otsuses viidatu: "See et tegemist oli politseiametnikega, ei saanud tekitada menetlusaluses isikus kahtlust sest politseiametnikud olid vormis ja seda on kinnitanud menetlusalune isik ka vastulauses", ei saa asendada kohtuvälise menetleja ametniku
§ 10lg-s 4 sätestatud kohustusi.
Nimelt ei ole
§ 10
lg 4 pelgalt deklaratiivne säte vaid selles sisaldub konkreetne kohtuvälise menetleja ametniku kohustus, mille mittejärgimisel eiratakse väärteomenetlusõigust. 3
(9)4-08-3262 Samuti leiab kaebaja, et menetleja poolt on rikutud väärteomenetlusõigust olulise tõendi kogumata jätmisega, so kohtuväline menetleja ei teostanud kaebaja poolt palutud piirkiirusehoidja vaatlust, millele on A. Toomemägi viidanud ka väärteoprotokollis. Seega on menetleja hetkel, kui kaebajal oli võimalik tõendada oma süütust, jätnud võimaliku kaebaja kasuks rääkiva tõendi ilma mõistliku põhjenduseta kogumata. Kaebaja võimalikku süütust tõendava tõendi kogumata jätmine ei ole mingil juhul põhjendatud ka siis, kui kohtuvälise menetleja ametnik leidis, et antud tõend võib olla ebaobjektiivne, sest just selleks eksisteeribki menetluses tõendite kaalumise õigus ja kohustus. Riigikohus on oma lahendites korduvalt juhtinud tähelepanu, et menetlejal on kohustus koguda lisaks menetlusaluse isiku süüd tõendavatele tõenditele ka menetlusaluse isikut mittesüüstavaid tõendeid. Kaebaja leiab, et väärteootsuse tegemisel on menetleja seadusevastaselt pikendanud otsuse tegemise tähtaega.
§ 70
lg 4 sätestatu kohaselt peab kohtuvälise menetleja lahend olema menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav 30 päeva möödudes väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Kaebaja sai väärteoprotokolli nr AB925695 kätte 31.01.2008.a. Seega pidi lahend olema kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.03.2008.a, kuid lahendile järgi minnes ilmnes, et selle tegemise tähtaega on kahekümne päeva võrra, so kuni 23.03.2008.a, pikendatud. Õigusliku alusena, millele tuginedes on väärteoasja menetluses menetlustähtaja pikendamise 26.02.2008.a määrus koostatud, on viidatud
§-le 48. Kuivõrd antud 26.02.2008.a määruses on viidatud ainsa õigusliku alusena, millest juhindudes määrus on koostatud,
§ 48
, millises aga ilmselgelt ei sisaldu õigust pikendada kohtuvälise menetleja lahendi tegemise tähtaega, on otsuse tegemise tähtaja pikendamisel rikutud oluliselt materiaalõigusnorme ja seda liiatigi olukorras, kus kohtuväline menetleja ametnik on oma 08.02.2008.a määruses ning kohtuvälise menetleja juht oma määruses nr LNE8.3-16.13.3/2874 sõnaselgelt kinnitanud, et kõik vajalikud menetlustoimingud on tehtud ning lahend kohtuvälise menetleja juures vastavalt
§ 70
lg 4 märgitud tähtajal saadav, millest koopia saadetakse menetlusosalisele viimase taotlusel ka elektrooniliselt. Eeltoodust tulenevalt saab teha järelduse, et mitte ühtegi väärteoasjas lahendi tegemist takistavat asjaolu seaduses ettenähtud tähtajal ei esinenud. 26.02.2008.a määruses ei ole antud menetlusalusele isikule ka täiendavat tähtaega vastulause koostamiseks, vaatamata kaitseõiguse rikkumisele, mille esinemist möönas ka juhtivinspektor Jaanus Peitre oma selgitustes 06.03.2008.a nr LNE.8.3-16.13.3/2874, kus viimane märkis, et lahendi tegemise tähtaega on pikendatud kuni 23.03.2008.a seonduvalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 8 lg 1 p 2 rikkumise tõttu. Seega on kaebaja seisukohal, et 26.02.2008.a määrus on koostatud ilma õigusliku aluseta, sest väärteomenetluse seadustikus ei ole ette nähtud kõrvalekaldeid protokolli märgitud 30 päevasest tähtajast, mille kulgemine algab protokollist koopia menetlusalusele isikule tutvustamisest. Kuivõrd seisuga 03.03.2008.a ei olnud kohtuvälise menetleja ametnik tutvustanud menetlusosalisele uut protokolli, minetas kohtuvälise menetleja ametnik väärteomenetluse seadusest tuleneva võimaluse otsuse tegemise tähtaja pikendamiseks ning hilisemal ajal ka, so 20.03.2004.a, kaevatava otsuse tegemiseks.
§ 74
lg 1 p 8 sätestatu kohaselt peab otsuse olema märgitud vastulauses esitatu mittearvestamise põhjendus. Kaevatava otsuse koopiast, mis on koostatud 20.03.2008.a ning kaebajale väljastatud 23.03.2008.a Rapla politseijaoskonnast, on teises lauses märgitud: "Vastulauses esitatu jäetakse otsuse tegemisel arvestamata, kuna
§ 10lg 4 kohustab esitama oma pädevust tõendava tunnistuse.
". Tegemist on kaebaja jaoks ning arvatavalt ka kohtu jaoks täiesti arusaamatu põhjendusega, kuivõrd
§ 10
lg 4 ei saa olla aluseks vastulauses esitatu arvestamata jätmisel ei eraldiseisvalt mingis osas ega ka otsuses tervikuna. Kohtuväline menetleja kohustatud väärteoprotokollis ära näitama, millest tulenevalt leidis menetleja, et väärtegu on toime pandud ning millises vormis on täidetud subjektiivne koosseis (RK otsus 3-1-1-3-08 p 8 ning 3-1-1-84-07 p 8). Antud kriteerium ei ole vaidlusaluse otsusele eelnenud protokolli ning sellele järgnenud hilisema väljaspool seaduses nähtud tähtaega tehtud otsuse puhul täidetud, kuna kohtuväline menetleja ei ole ei protokollis ega ka vaidlusaluses otsuses eraldi välja toonud, millest tulenevalt saab väita, et kaebajale etteheidetava teo puhul ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Otsuses on ära toodud karistuspoliitika üldpreventsiooni toetav kõlav lööklause, mis ei haaku aga mingil moel antud asjaga. 4
(9)4-08-3262 Lisaks eeltoodule ei vasta vaidlusalune otsus
§ 74
lg 2 sätestatule, kuivõrd kaebajale väljastatud ärakirjal (täpselt samasugusele ilma allkirjata otsusele andis kaebaja 23.03.2008.a allkirja ka Rapla politseijaoskonnas, kuhu teda juhatati Pärnu politseijaoskonnast) puudub otsuse teinud menetleja ametniku allkiri. Eeltoodust tulenevalt ning tuginedes
§ 132
p 2 ja 3 palub kaebaja lõpetada asjas väärteomenetlus
§ 29lg 1 p l sätestatust tulenevalt koosseisu puudumise tõttu.
Juhul, kui kohus leiab, et puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks
§ 29lg 1 p 1 alusel, palub A.
Toomemägi tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus
§ 150
lg 1 p 7 alusel, kuivõrd otsus ei ole nõuetekohaselt põhistatud ja/või
§ 70
lg 4 sätestatud otsuse tegemise tähtaja ületamise tõttu ja/või
§ 150
lg 1 p 5 sätestatud olulise menetlusnormi rikkumise tõttu, kuivõrd menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar I. Haav oma 14.05.2008.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Toomemägi` kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et esimesena tõendab väärteo toimepanemist kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll ning mõõteseadme tablool oleva lugemi foto. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud. Lääne PP erialast kompetentsust kiiruse mõõtmisel tõendab Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud tõend nr E
- Mõõtevahendina on mõõtemetoodika MM 01-2005 ning kasutusjuhendi alusel kasutatud Stalker II MDR nr AS004122 ning selle taatlust tõendab tunnistus nr TTRSS-07/
- Foto mõõtevahendi lugemist oli kohapeal tehtud menetlusaluse isiku taotlusel ning seal on fikseeritud kaks numbrit. Üks - 133 tähistab mõõdetava sõidukiirust kilomeeter tundides ja teine 70 mõõtja sõidukiirust. Menetlusaluse isiku sõnul kasutas ta püsikiiruse hoidjat, mis oli fikseeritud kiirusele 90 km/h. Püsikiiruse hoidja puhul ei ole tegemist mõõtevahendiga Mõõteseaduse mõttes ning see ei välista kiiruse vähendamist ega suurendamist sõidu ajal. Seetõttu ei ole kohtuväline menetleja menetlusaluse isiku ütlusi selles osas süüst vabastava asjaoluna arvestanud. Teiseks on menetleja tõendina süü kinnitamisel arvestatud tunnistaja R.A`i ütlusi. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse lubatud suurima sõidukiiruse ületamises, on R. A süüteo toimepanemist ning menetlustoimingute tegemist pealt näinud isikuks ja oskab selle kohta anda ütlusi. R. A on politseitöötaja, kuid ta ei ole antud väärteoasjas teinud ühtki menetlustoimingut, mistõttu on tema ütlused tõendina lubatavad (RK lahend nr 3-1-1-69-05). Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks (RK lahend nr 3-1-1-33-06). Eelnevast lähtuvalt leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluse käigus ei ole tõendite kogumisel väärteomenetlusõigust rikutud. Vastavalt
§ 10
lg 4 kohustab kohtuvälist menetlejat esitama menetlusalusele isikule ja teostele menetlusosalistele ning kohtule oma pädevust tõendava tunnistuse.
kommenteeritud väljaandes on nimetatud ametniku tunnistuse eesmärgiks võimaldada kodanikul aru saada, kellega on tal tegemist. On ka nimetatud, et probleem puudutab eelkõige isikuid kes ei ole nn vormikandjad. Menetlusalune isik on nii oma ütlustes kui ka kaebuses kinnitanud, et politseiametnikud oli vormis, seega sai ta selgelt aru kellega on tegemist. Et kinnitada väärteomenetlust läbiviinud ametniku J. Akkatus`e pädevust väärteomenetlust läbi viia, võib kohtuistungil ametnik oma tunnistuse ette näidata. Kohtuväline menetleja tunnistab, et pädevust 5
(9)4-08-3262 tõendav tunnistus jäi menetlusalusele isikule ette näitamata, kuid leiab, et tegemist ei ole rikkumisega, mis oleks kaasa toonud asjas ebaõige otsuse.
§ 70
lg 4 kohaselt väärteoprotokolli kätteandmisel märgib kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli tähtpäeva, millal väärteoasjas tehtav lahend on menetlusalusele isikule kättesaadav kohtuvälise menetleja juures. Selline aeg ei tohi olla pikem kui 30 päeva väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest alates. Samas juhul, kui tõendusteavet täiendatakse või muudetakse väärteoprotokolli, on menetlusaluse isiku sellest teadasaamisest alates uus vastulause esitamise 15 päevane tähtaeg ning ka lahendi kättesaadavuse aeg. Antud juhul soovis kohtuväline menetleja heastada oma viga väärteotoimiku materjalide edastamata jätmise osas ning sellega ka anda uus aeg vastulause esitamiseks ja sellega pikenes ka lahendi tegemise aeg. Lahendi kättesaadavuse aeg on määrav kaebuse esitamise tähtaja arvutamisel. Antud juhul ei ole tähtaega ületatud ning sellega on tagatud menetlusaluse isiku õigused kohtuvälise menetleja lahendit vaidlustada. Samas oli lahendi tegemise aja pikendamine tingitud ka menetlusaluse isiku esitatud mitmete taotluste ja kaebuse vastamise ning omakorda nendele vastustele kaebeõiguse tagamiseks. Oli ju otsustamata, kes võib väärteoasjas otsuse teha. 17.03.2008.a koostas Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kohtunik Anne Randjärv kohtumääruse tulenevalt menetlusaluse isiku kaebusest Lääne PP korrakaitseosakonna politseidirektori Joosep Kaasiku määrusele, millega rahuldati A. Toomemägi` taotlus ning suunati väärteoasi nr 2700,08,000764 menetlemiseks elukoha järgi, so Pärnusse. Kohtumäärusest oli ka teadlik menetlusalune isik, seega puudus temal vajadus minna otsuse järgi Rapla politseijaoskonda, milline ei olnud enam väärteoasja kohtuväline menetleja. Otsus väärteoasjas koostati 20.03.2008.a Pärnus ning ootas allakirjutatuna menetlusalusele isikule väljastamist. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes
§ 132p 1 palub kohtuväline menetleja jätta A.
Toomemägi` kaebus rahuldamata ja 20.03.2008.a menetleja poolt tehtud otsus muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi esitatud kaebuse juurde ning palus tema suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Pärnu Maakohtu seisukoht
§ 123
kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.
§s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Toomemägi` kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. A. Toomemägi` suhtes 31.01.2008.a Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna vanemkonstaabli J. Akkatus`e poolt koostatud väärteoprotokolli kohaselt juhtis ta 31.01.2008.a kella 12:08 ajal Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 85. kilomeetril mootorsõidukit MercedesBenz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 133±8km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, millega rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav 6
(9)4-08-3262 LS § 7422 lg 2 järgi. Protokollis fikseeritu kohaselt on nimetatud asjaolud tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, kiirusemõõte seadme kasutamise protokolliga ja fototabeliga. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ei saanud ta kiirust ületada, kuna tema sõidukil on püsikiiruse hoidja, mis oli sõidu ajal fikseeritud 90 km tunnikiirusele. Kiirusemõõteseadmel ei olnud fikseeritud tema sõiduki numbrimärki ega muud mõõdetud kiirust just tema sõidukiga siduvat teavet. Seega ei ole tõendatud, et politsei poolt mõõdetud sõidukiirus pärineb just tema juhitud sõidukilt. Tunnistaja R. Ahtijainen oli A. Toomemägi` teo fikseerinud politseipatrulli koosseisu kuuluv politseiametnik. Tema ülekuulamise protokolli kohaselt teostasid nad 31.01.2008.a kella 12.00 paiku eravärvides alarmsõidukiga liiklusjärelevalvet Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel. Nad sõitsid nimetatud maantee
- kilomeetril suunaga Pärnu linna poole, kiirusega 70 km tunnis, kui neile sõitis vastu sõiduk Mercedes-Benz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, mille sõidukiiruseks mõõtis J. Akkatus kiirusemõõteseadmega Stalker 133±8km/h. Suurim lubatud sõidukiirus oli sellel teelõigul 90 km/h, millest tulenevalt ületas menetlusalune isik suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Patrullauto ja menetlusaluse isiku sõiduki vahel ei olnud kiiruse mõõtmise hetkel ühtegi teist sõidukit. Patrull pööras enda sõiduki ümber, sõitis menetlusaluse isiku sõidukile järele ning peatas kiirustanud sõiduki. Sõidukit juhtis menetlusalune isik. Kiirusemõõte seadme kasutamise protokolliga on fikseeritud, et 31.01.2008.a kella 12.00 ajal mõõdeti Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- kilomeetril menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, kiiruseks 133±8km/h. Suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Seadet oli viimati testitud samal päeval kell 10.00, mille käigus tuvastati selle töökorras olek. Kohtule esitatud 31.01.2008.a koostatud fototabelil on esitatud kiirusemõõtja näit. Selle kohaselt on kiirust mõõtnud politseipatrulli sõidukiiruseks fikseeritud 70 km tunnis ja kiirust ületanud sõiduki kiiruseks 133 km tunnis. Kiirust ületanud sõidukina on fotografeeritud Mercedes-Benz C200 Kompressor. Kohtu hinnangul on Tunnistaja R. Ahtijainen`i, kiirusemõõte seadme kasutamise protokolliga ja 31.01.2008.a koostatud fototabeliga tõendatud, et 31.01.2008.a kella 12.00 paiku mõõdeti kiirusemõõteseadmega Stalker Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt
- kilomeetril menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, kiiruseks 133±8km/h. Lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Tunnistaja J. Akkatus`e ütluste kohaselt ei olnud kiiruse mõõtmise hetkel patrullauto ja menetlusaluse isiku sõiduki vahel ühtegi teist sõidukit, millest tulenevalt ei saanud politseipatrull mõõta ekslikult mõne teise sõiduki kiirust. Kohtule ei ole menetluse käigus esitatud ega muul viisil teatavaks saanud ühtegi asjaolu, mis annaks alust põhjendatud kahtlusele, et väärteoasja menetlenud politseiametnikud oleksid isiklikult huvitatud menetlusaluse isiku karistamisest väärteokorras või et neil esineks muu asjaolu, mis takistaks nende objektiivsust asja lahendamisel. Sõidukiiruse mõõtmine kiirusemõõteseadmega Stalker on lubatav Liiklusjärelevalve teostamise korra (Vabariigi Valitsuse 20.02.2001 määrus nr 67) § 19 lg 1 alusel. Kasutatud kiirusemõõteseade vastas sama korra § 20 lg 1 sätestatud nõuetele. Mõõteseadme kasutamise protokollis fikseeritud mõõtetulemusega on tõendatud, et selline kiirus on kiirus on tõepoolest mõõdetud. Mõõdetud kiiruse omistab menetlusaluse isiku juhitud sõidukile eelkõige tunnistaja R. Ahtijainen`i ütlused, aga ka mõõteseadme kasutamise protokollis esitatu, mis on kohtu hinnangul loogilises seoses nii 7
(9)4-08-3262 omavahel kui teiste väärteomenetluses tuvastatud asjaoludega (väärteo toimepanemise aeg, koht ja tehiolud). Kiiruse mõõtmise ajal (31.01.2008.a kella 12.00 paiku) kiiruse mõõtmise kohas (Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 85. kilomeetril) mootorsõiduki Mercedes-Benz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, juhtimist ei eita ka menetlusalune isik. Kohtu hinnangul on ainetu menetlusaluse isiku vastuväide, mille kohaselt ei saanud ta kiirust ületada, kuna tema sõidukil on püsikiiruse hoidja, mis oli sõidu ajal fikseeritud 90 km tunnikiirusele. Esiteks on esitatud väide paljasõnaline ning teiseks ei ole sõiduki püsikiiruse hoidja käsitletav meteoroloogiliselt usaldusväärse mõõteseadmena ning isegi selle kasutamine ei välista lubatud sõidukiiruse ületamise võimalikkust. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohtuotsus peab tuginema tõendite hindamisest tulenevale veendumusele tõendamiseseme asjaolude esinemises. See veendumus kujuneb tõendite vaba hindamise tulemusel (vt RKKK otsused nr 3-1-1-121-97 ja 3-1-1-4-99). Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides teda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (3-1-1-19-05). Kohus ei pea oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks
§ 150
mõttes seda, et menetlusaluse isiku sõiduki peatanud politseiametnik ei esitanud talle koheselt oma pädevust tõendavat tunnistust. Kohus nõustub menetlusaluse isikuga selles, et
§ 10
lg 4 sellise kohustuse menetlejale paneb, kuid oludes kus menetlusalusel isikul oli vormiriietust kandava politseiametniku näol võimalik aru saada kellega on tal tegemist, on ka enne pädevustunnistuse esitamist tehtud menetlustoimingutega kogutud tõendid kohtu hinnangul lubatavad. Kohtu hinnangul oleks sellisel viisil kogutud tõend lubamatu üksnes siis, kui hilisema menetluse käigus selguks, et väärteoasja menetlenud politseiametnikul menetlustoimingu tegemise ajal siiski vastav pädevus puudus. Käesolevas menetluses on tuvastatud politseiametnikul vastava pädevuse olemasolu. Kohus ei pea oluliseks väärteomenetlusõiguse rikkumiseks
§ 150
mõttes seda, et väärteoasjas ei tehtud kohtuvälise menetleja poolt otsust 30 päeva jooksul väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest nagu
§ 70lg 4 ette näeb.
Kohtu hinnangul ei ole
§ 70
lg 4 sätestatust võimalik välja lugeda, et pärast nimetatud 30 päevase tähtaja möödumist ei ole väärteoasjas enam võimalik otsust teha, st. et väärteoasi sisuliseks aeguks 30 päeva jooksul väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule kätteandmisest. Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 81 lg 3 kohaselt aegub väärtegu kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest. Seega on võimalik väärteoasjas otsus teha ja karistus määrata kahe aasta jooksul alates väärteo toimepanemisest. Antud juhul pikendas kohtuväline menetleja otsuse tegemise tähtaega põhjusel, et menetlusalune isik oli esitanud menetluses täiendavaid taotluseid ja kaebuse kohtuvälise menetleja juhile, mille lahendamine
§ 70lg 4 tähtaja jooksul ei olnud võimalik.
Seega oli väärteoasjas otsuse tegemise pikendamine menetlusaluse isiku huvides, kuivõrd selle eesmärgiks oli oodata ära menetluses tehtud kaebuste lahendused ja alles seejärel teha väärteoasjas lõppotsus. Kohtu hinnangul oli see kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p 2 kaitseõiguse tagamise põhimõttega. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja lugenud põhjendatult tuvastatuks, et menetlusalune isik juhtis ta 31.01.2008.a kella 12:08 ajal Raplamaal Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 85. kilomeetril mootorsõidukit Mercedes-Benz C200 Kompressor, registreerimismärgiga xxxxxx, kiirusega 133±8km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h, millega rikkus LE § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 2 järgi. LE § 124 p 2 kohaselt kehtib asulavälisel teel eelduslikult suurim lubatud sõidukiirus 90 kilomeetrit tunnis. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis 8
(9)4-08-3262 rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Väärteo toimepanemiseks piisab KarS § 15 lg 3 kohaselt ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 3 kohaselt piisab seega teo karistatavuseks sellest, kui isik ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Antud juhul oleks kohtu hinnangul pidanud menetlusalune isik tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema, et tema sõiduki kiirus võib ületada asulavälisel teel lubatud suurimat sõidukiirust. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid menetluses ei tuvastatud. Samuti ei tuvastatud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuivõrd kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, asub kohus seisukohale, et õiguskorra huvisid on võimalik kaitsta ja menetlusalust isikut edaspidi mõjutama hoiduma süütegude toimepanemisest rahatrahviga 35 trahviühikut, so. 2100 krooni. Kohtu hinnangul vastab selline karistus ka menetlusaluse isiku süüle tema poolt toimepandud väärteos. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteoasjas ei esine
§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse, teo on pannud toime menetlusalune isik, tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud, karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega ja väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele
§-s 30 sätestatud alustel. Tulenevalt eelnevast ning juhindudes
§ 132
p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna vanemkomissar I. Haav`a poolt 20.03.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2700,08,000764 ei kuulu tühistamisele ning A. Toomemägi` kaebus ei kuulu rahuldamisele. Igor Pütsep Kohtunik 9
(9)