1-07-9528\7

(07231600047)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Sirje Tiisma, Anna Ivanova, Maret Sulakatko Kriminaalasi Marge Kase süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Reena Nieländer Süüdistatav M a r g e KASK - isikukood 47308290250, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: XXX; töötas viimati tõlkekorraldajana Tehnilise Tõlke Keskuses; varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Õigeks mõista M a r g e KASK süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi . Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel
2. AS AmCredit Eesti tsiviilhagi summas 29 051, 15 krooni jätta läbi vaatamata ning kannatanul on õigus esitada hagi tsiviilkohtupidamise korras
3. Menetluskulud jätta riigi kanda. 2 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS M. Kask`e süüdistatakse selles, et tema, töötades administratiivjuhina AS-s AmCredit Eesti (Roosikrantsi 11 Tallinnas), omastas ajavahemikul 01.06.2006.a. kuni 01.12.2006.a. ebaseaduslikult tema valdusse usaldatud AS-i AmCredit Eesti kassaraha summas 11 868, 45 krooni ja Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi kassaraha summas 17 182,70 krooni, kokku kassarahasid 29 051,15 krooni, mille pööras enda kasuks. Sellega pani M. Kask toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramise. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED Süüdistatav M. Kask end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning palus end õigeks mõista, sest ta ei ole seda raha endale võtnud, ei enda ega kolmanda isiku kasuks pööranud. - M.Kask oma ütlustes väidab, et talle usaldatud firmade raha ei hoidnud ta kassakarpidega šeifis, sest sinna poleks need mahtunud. Raha oli lisaks kassakarpidele erinevates ümbrikutes tema lauasahtlis, ta ei lukustanud oma kabinetiust, sest usaldas kõiki oma töökaaslasi. Ta tunneb end süüdi raha kaotsiminekus, mitte selle omastamises. Ka võtab ta omaks selle, et talle tehti märkus liialt suure kassajäägi kohta, kuid väga erinevate tööülesannete ja töömahu pideva suurenemise tõttu ei jõudnud ta raha panka tagasi viia. Komandeeringus olles ta haigestus ning tema haiguslehel viibimise ajal avati rahakarbid, raha sealt ei leitud ja tehti tema meelest ülekohtune järeldus, et ta on raha ise ära võtnud. Ta ei tea, kuhu jäid sahtlist rahaümbrikud, kes need võis ära võtta, sest kahtlustada ta kedagi ei oska. Süüdistatava kaitsja L. Viil palus M. Kase õigeks mõista süütõendite puudumise tõttu. Kaitsja leidis, et M. Kask on olnud küll lohakas tema valduses oleva rahaga ümberkäimisel, kuid asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pangast väljavõetud raha oleks M. Kask kulutanud enda peale või selle muul viisil omastanud. Tõendatud on üksnes raha kaotsiminek. Oma tööülesannete täitmiseks, igapäevaste majandus- ja esinduskulude katteks pidi M. Kask välja võtma AS-i AmCredit Eesti ja Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi rahasid. See oli õiguspärane tegevus ja vajalik oma töökohustuste täitmiseks. Sularaha suurus kassas ning sellega ümberkäimine ei olnud eeskirjade ja ametijuhenditega reguleeritud, tema tööülesanded ja -aeg olid suhteliselt piiritlemata. Sularaha tuli M. Kasel välja võtta ka väljaspool tööaega, vahel ka väljaspool Tallinna. Et M. Kask hoidis sularaha oma kabinetis, oli teada ka teistele töötajatele, kellele M. Kask raha välja maksis seoses taksosõiduga või muude kulutustega seoses. Kuna kabinettide uksi kontoris ei lukustatud, ei teinud seda ka M. Kask ja võimaldas sellega vaba juurdepääsu rahale ka teistele isikutele. Ei ole välistatud asjaolu, et raha võis omastada või varastada keegi teine isik. 3 M. Kask koostas igakuiselt raamatupidamisele vajalikud kuluaruanded, ta ei viivitanud aruannete esitamisega, ei varjanud ega moonutanud kassade seisu. Kassade avamine toimus ajal, kui M. Kask oli haigestunud, ta ei viibinud töökohal ega saanud asja kohta mingeid selgitusi anda. Prokurör R. Nieländer leidis, et M. Kask, kelle tööülesanneteks oli ka kassapidaja töö tegemine, kuluaruannete esitamine ja sularahakassa eest vastutamine ning kes põhjustas AS AmCredit Eesti ja Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi sularahakassadest puudujäägi summas 29 051,15 krooni, on toime pannud omastamise; ta tuleb süüdi tunnistada KarS § 201 lg 1 järgi ning teda karistada rahalise karistusega 100 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni, on 5 000 krooni. Kohtus uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud -Tunnistaja M K-K ütluste kohaselt oli M. Kask AS-s AmCredit Eesti administratiivjuht alates 2006.a. mai algusest; tema tööülesannete hulka kuulus ka personalitöö ning tema vastutusel oli ka kahe kassa pidamine (nii ettevõtlusfondi kui aktsiaseltsi kassad), mis talle üle anti 2006.a. juunikuu alguses. Kassas hoiti väikesi summasid ning kuu käive oli kuus ca 1000 krooni. Et kassade eest oli ainuvastutajaks M. Kask, oli kirjas tema tööjuhendis. Kassakarpideks olid võtmega suletavad metallkarbid ja võtmed olid M. Kase käes. Kassakarpe tuli hoida šeifis. M. Kase kabinet oli viiendal korrusel. Kabinettide uksed ei olnud tavaliselt lukustatud, sest võõrad reeglina üksinda nendesse ruumidesse ei pääsenud. 24.11.2006.a. palus tunnistaja kirjalikult M. Kasel kassade saldosid vähendada, aga 26.11.2006.a. jäi M. Kask haigeks 01.12.2006.a. toimunud juhtkonna koosolekul otsustati kassakarbid avada. Tunnistaja koos kolme kolleegiga läks M. Kase kabinetti. Kapid olid seal lukus, sahtel lahti. Sahtlist leiti kapivõtmed, sealt omakorda lukustatud metallkarbid. Kassakarpides oli raha ca 20 krooni ning kassade üleandmise-vastuvõtmise aktid, kus kirjas, millised summad oli M. Kask vastu võtnud 2006.a. juunikuu alguses. Koostati akt, kuhu kirjutas alla 4 isikut. Hea tava kohaselt oli varem kassakarpe hoitud šeifis. - AmCredit Eesti AS-i kassa inventuuri aktist (tl. 18) nähtub, et 01.12.2006.a. on neli isikut fikseerinud kassas oleva sularaha saldo kokku 23 krooni. Aktile on alla kirjutanud ka käeolevas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistajad M. K-K ja A. T. -Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi kassa inventuuri aktist (tl.26) nähtub, et 01.12.2006.a. on neli isikut fikseerinud kassas oleva sularaha saldo 9 krooni. Ka sellele aktile on alla kirjutanud samad isikud. - M. Kasele 01.06.2006.a. vastuvõtmisaktidega (tl. 27; 28). üleantud kassade suurus on fikseeritud üleandmis- -Tunnistaja A T ütluste kohaselt oli ta M. Kase otsene ülemus. M. Kask oli administratiivjuht ning tema tööülesandeks oli ka kassade haldamine. M. Kasele oli tööülesannete täitmiseks antud kaks Hansapanga pangakaarti, et läbi viia firma vajalikke majandustoiminguid, tasuda kaupade või teenuste eest. Eeskirju ei olnud, kuid kokkuleppe kohaselt võis kassas hoida sularaha kuni 5 000 krooni. Kassa jäägid kasvasid igakuiselt. M. Kask koostas üks kord kuus kassaaruandeid ja esitas need raamatupidamisele. Seda, kas ja kui palju pidi kassas raha olema, sai teada pangakonto väljavõtete kaudu. M. Kasel olid personaalsed pangakoodid, keegi teine neid ei teadnud. Kontodelt on näha, et raha oli välja võetud ka väljaspool tööaega ning seda pidas tunnistaja ebaloogiliseks. Kus hoidis M. Kask 4 kassakarpe, sai ta teada 01.12.2006.a., kui otsustati kassakarbid üle vaadata. Mõningase otsimise peale leiti kassakarbid kapist, mitte šeifist. Karpides olid üleandmise-vastuvõtmise aktid, väike kogus sularaha ja mõned kinkekaardid. Raha oleks pidanud olema aga kahes karbis kokku umbes 30 000 krooni. Peale M.Kase teistel kassadele juurdepääsu ei olnud; M. Kask oli see, kes raha välja võttis, kes esitas aruanded raamatupidamisele ja kes ainuisikuliselt kassade eest vastutas. Kuna M. Kask võttis raha kontolt välja ja raha enam alles ei olnud, sai tema olla isikuks, kes selle raha omastas. -Tunnistaja K T ütluste kohaselt oli ta raamatupidaja ja M. Kask samas äriühingus 2006.a. maist novembrini administratiivjuht, kelle vastutusel olid ka rahakassad. Eeskirju ei olnud, kuid tava kohaselt ei pidanud kassa saldo ületama 5 000 krooni. Tunnistaja märkas 2006.a. oktoobris, et kassa saldod olid liiga suured 12 000 kuni 16 000 krooni ning ta pöördus ülemuste poole. Nii suur saldo polnud põhjendatud ja M. Kasel paluti raha panka viia. Järgmisel kuul kassa saldo ei vähenenud. M.Kask põhjendas seda sellega, et tal polnud aega raha panka viia ja et ta unustas seda teha, samuti tõi M. Kask põhjuseks asjaolu, et paljudes kohtades on vaja just sularahaga maksta. 23.11.2006.a. saatis tunnistaja M. Kasele e-kirja palvega kassade saldot vähendada. Raha kogunes kassasse kuude kaupa alates juba juulist-augustist 2006.a.; -Kannatanu esindaja Birgit Varriku ütluste kohaselt töötas M. Kask AS-s AmCredit Eesti administratiivjuhina ning tema tööülesandeks oli ka kassapidaja töö tegemine., raamatupidamisele kuluruannete esitamine, sularahakassa eest vastutamine. Sularahakassad anti M. Kase valdusse üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, samuti sai M. Kask oma tööülesannete täitmiseks kaks pangakaarti. Et M. Kasega on probleeme, sai ta teada 2006.a. novembris, kui M. Kask viibis haiguslehel. M. Kaske kahtlustati rahade omastamises, kuna sularahakassades oli puudujääk 29 051,15 krooni ning selle summa paluvad nad M. Kaselt välja mõista. - kohtuistungil on avaldatud ja uuritud kirjalikke dokumente: M. Kasega 11.04.2006.a. sõlmitud töölepingut (tl. 68 -71), samuti administratiivjuhi ametijuhendit (tl.72 - 73); - samuti on istungil uuritud AS AmCredit Eesti tegevuskulude aruannet perioodil 01.0630.11.2006.a. (tl.10 - 17) ja konto väljavõtet perioodil 01.06.-23.11.2006.a. (tl. 7 -9), samuti Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi tegevuskulude aruannet perioodil 01.06.-30.11.2006.a. (tl. 21 – 25) ja konto väljavõtet perioodi 01.06-23.11.2006.a. (tl.19 – 20); nendele dokumentidele süüdistataval mingeid vastuväiteid ei ole, ta ei kahtle nende õigsuses. - AmCredit vastusest prokurörile nähtub, millised pangakaardid olid M. Kase kasutuses, millal need avati ja suleti (tl. 171); - Hansapanga poolt esitatud kontode väljavõtted näitavad, millistel kuupäevadel ja millistest sularahaautomaatidest on raha välja võetud (tl.178). -kohtuistungil on avaldatud ja uuritud AS AmCredit Eesti kassa saldosid ajavahemikus 30.06.-30.11.2006.a. ning kassa väljamineku orderite ja tšekkide koopiaid (tl.76 – 127); samuti Balti-Ameerika Ettevõtlusfondi kassa saldosid ajavahemikul 30.06 -30.11.2006.a. ja kassa väljamineku orderite ja tšekkide koopiaid, aga ka M. Kase Hansapanga konto väljavõtet (tl.61 - 62), tema elulookirjeldust (tl. 63 – 65) ning väljavõtet elektroonilisest kirjavahetusest (tl. 29 – 30; 38; 39 - 41 ). 5 Neid tõendeid kogumis hinnates prokurör leidis, et M. Kase süü talle usaldatud võõra vara ehk 29 051,15 krooni omastamises, s.o. enda kasuks pööramises on tõendamist leidnud. Kohus sellise seisukohaga nõustuda ei saa ning leiab, et asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et M. Kask on puuduva raha omastanud ehk enda või kolmanda isiku kasuks pööranud. Enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Süüdistuses aga ei märgita milles väljendus raha omastamine. On vastuvaidlematult tõendatud, et M. Kask administratiivjuhina töötades pidi täitma ka kassapidaja ülesandeid. Materiaalse vastustuse lepingut temaga ei sõlmitud. Aktidega 01.06.2006.a. anti talle üle kaks kassat summadega 1970,30 krooni ja 23,20 krooni; tema kasutusse anti kaks Hansapanga kaarti ning keegi teine peale M. Kase neid kaarte ei kasutanud. Ametijuhendi järgi vastutas ta kassarahade eest ning tema käes olid kassakarpide võtmed. Kassarahad olid ette nähtud firma esindus-, transpordi ja muude kiireloomuliste kulude katteks; oma tööülesandeid täites koostas ta ka igakuiseid kuluaruandeid raamatupidamisele. Et kassarahad on liiga suured, avastas raamatupidaja K. Tamm M. Kase poolt koostatud kuluaruannete alusel. Sellele juhiti suuliselt ka M. Kase tähelepanu ja selle kohta saadeti talle ka 23.11.2006.a. elektrooniline kiri. M.Kask on väitnud, et komandeeringus olles ta seda kirja ei lugenud ja järgmine päev jäi ta haiguslehele, sest eelnevalt oli talle välja kutsutud kiirabi. 01.12.2006.a. otsustas firma juhtkond kassadokumendid ja kassas olevad saldod üle võtta. Siis avastati raha puudujääk kokku summas 29 051,15 krooni. Prokuröri väide, et peale M. Kase ei saanud keegi teine isik tema kabinetist raha ära võtta on oletuslik ega põhine asja materjalidel. Tunnistajate ja süüdistatava enda ütlustest nähtub, et M. Kase ja teiste töötajate kabinetid olid reeglina lukustamata. M. Kask, mitmeid erinevaid ülesandeid täites, hoidis enda ütluste kohaselt väljamaksmiseks vajalikke rahasummasid erinevates ümbrikutes oma lauasahtlis. Kohtu arvates ei ole välistatud ka olukord, et kontorisse tulnud võõras isik, kes pidi ootama sekretäri juures, võis sattuda ka mõnda teise kabinetti, s.h. M. Kase kabinetti. Samuti ei ole ümber lükatud kaitsja arvamus, et M. Kase teadmata võis tema kabinetti siseneda ka keegi oma töötajatest. Kogutud tõendid küll kinnitavad, et M. Kase rahaasjades valitses korralagedus, ta oli lohakas rahaga ümberkäimisel: ei lukustanud kabineti ust, ei hoidnud raha šeifis ega nõudnud suuremat šeifi, kui rahakarbid sinna ära ei mahtunud, võttis välja ülearuseid rahasummasid, märkuse tegemisel ei viinud kassas olevat rahasummat viivitamatult panka, kuid lohakuse tõttu raha puudujäägi tekitamine ei tõenda selle omastamist. Paljasõnaline on kohtu arvates ka prokuröri väide kohtuvaidluses, et M. Kask kuue kuu vältel pidevalt omastas kassarahasid, näidates samas igakuistes kassaaruannetes, et omastatud raha asub kassas ning nähes, et firma juhtkond ja raamatupidaja võivad tema poolt raha omastamist kahtlustada, jäi ta haigeks, lootes, et asi laheneb positiivselt. Selline kahtlustus ei ole kohtuistungil kontrollitud tõenditega kinnitust leidnud ning kõik kahtlustused, mida kriminaalmenetluses pole võimalik kõrvaldada, tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. 6 Tõendeid kogumis hinnates ning lähtudes oma siseveendumusest, kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud M. Kase süü talle usaldatud võõra vara ebaseaduslikus enda kasuks pööramises ning lähtudes KrMS § 309 lg-st 2 tuleb M. Kask süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi õigeks mõista. Kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi KrMS § 310 lg 2 kohaselt läbi vaatamata. Kannatanul on KrMS § 310 lg 3 järgi õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik. Seega määratud kaitsjale makstud tasu tuleb jätta riigi kanda. Kohtunik