← Eesti

1-08-12833\2

Kriminaalasi nr 1-08-12833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 november 2008 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-12833 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi se

§ 121

järgi ja karistuseks on mõistetud 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.02.2008.a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, mis on 7 kuud vangistust, võrra, liitkaristuseks mõistetud 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.04.2008.a ja lõpeb 10.12.2008.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 10.10.2008.a. 01.10.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid 1

(2)tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 18.11.2008.a seisuga on Aavo Vanaisaku kandmata karistusaeg 22 päeva vangistust. Aavo Vanaisak on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 24.08.1977.a Põlva Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 2 p 3 järgi 2 aastat vabadusekaotust kohtuotsuse täitmise edasilükkamisega 2 aastaks; 2) 18.05.1987.a Võru Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 100 järgi 7 aastat 6 kuud vabadusekaotust; 3) 30.01.1995.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1 ja § 204 lg 1 järgi 1 aasta vabadusekaotust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud vabadusekaotust; 4) 06.01.1998.a Põlva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi rahatrahv 5040 krooni, Pärnu Maakohtu 30.06.1998.a määrusega asendatud mõistetud rahatrahv 60 päeva arestiga; 5) 08.02.2008.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 146 järgi 7 kuud vangistust 3-aastase katseajaga. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aavo Vanaisaku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leidis, et Aavo Vanaisakut ei saa vabastada enne tähtaega, kuna tal puudub elukoht ja lisaks on tema poolt toimepandud kuriteod sellised, et ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kinnipeetav ise avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda, kuna talle ei meeldi vangla, see koht polevat tema jaoks. Ta loodab vabanedes endale ka elukoha leida ja loodab selles osas isa abile.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Aavo Vanaisak on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kuue kuu. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et Aavo Vanaisakul puudub ennetähtaegsel vabanemisel elukoht. Kuigi kinnipeetav ise loodab elama asuda isa või endise elukaaslase juurde, ei ole see reaalselt võimalik, kuna kumbki ei soovi Aavo Vanaisakut enda juurde võtta. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise üheks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. Peale selle oleks Aavo Vanaisaku vabanemisel kandmata karistus vaid 12 päeva vangistust ja kohus ei pea otstarbekaks nii lühikese tähtajaga vangistusele katseaja kehtestamist. Eelneva põhjal leidis kohus, et Aavo Vanaisak tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.