) § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 600 krooni. Otsuse kohaselt juhtis J.-T. Albo 31.07.2008.a kell 15:15 Harjumaal Saue vallas TallinnPärnu mnt 11. km, liikudes Tallinna suunas, sõidukit kiirusega 115 +-4 km/h, lubatud kiirus on 90 km/h, ületas 21 km/h. Oma tegevusega rikkus liikluseeskirja (LE) § 124 p 2 nõudeid. J.-T. Albo esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles kõigepealt märgib, et on Eesti päritoluga isik, kuid on sündinud ja elab Rootsis, käib aga heameelega Eestis suvitamas ja oma naise ja lastele vanaema-isa maad näitamas. Talle süüks arvatud teo kohta toob välja järgmist: sõitis 4realise tee peal Tallinnasse ning sellel teel oli kiiruse piiriks 110 km/h. Teda ei ole 30 aasta jooksul kiiruse tõttu politsei poolt kinni võetud. Pärast Paldiski teed on ajutine teetöö, kus kiirus on vähendatud vist 70 ja isegi 30 km/h. Kaebuse esitaja arusaamist mööda jätkub pärast teetööd sama kiirus, mis oli enne teetööd. Nii on Rootsis, kui muud silti ei ole. Seepärast jätkas ta vana kiirusega sõitmist. Politsei peatas ta kinni ja teatas, et kiiruse piirang oli 90 km/h, mida ta oleks pidanud teadma. Tunnistab, et sõitis 115 km/h, kuna oli ümber sõitmisel. Kaebus on esitatud seetõttu, et temal ei olnud mingit võimalust teada reegli kohta, mis ütleb, et kiiruse limiit on 90 km/h, kui muud, st 110 km/h ei ole. Selline reegel oli temale uudis ja ka ebaloogiline – tema arvates oleks pidanud olema silt, mis ütleb, et on 90 km/h. Sarnast silti aga ei olnud. Tee oli täpselt samasugune enne ja pärast teetööd. Temale jäi kindel arvamine, et pärast ajutist teetööd on sama kiiruse limiit kui enne. Kirjutas politsei poolt koostatud paberitele alla – rohkem selleks, et kohalt edasi pääseda, kui et täitsa aru sai, milles asi seisnes. 15.10.2008.a edastas J. Albo kohtule teatise, mille kohaselt ei soovi ta kohtuistungist osa võtta ning soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja jääb otsuses toodud seisukohtade juurde ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Märgib, et J.-T. Albo poolt toime pandud väärtegu on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga. Eelnimetatud protokollist nähtub, et isik ületas lubatud 90 km/h sõidukiirust 21 km/h, sõites kiirusega 115 km/h. Vastavalt
lõikele 1 on kõigil liiklejatel kohustus järgida liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olla liikluses hoolikas ja ettevaatlik, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Piirkonnas, kus on teel muudatusi ja võib esineda ohtusid, annab sõidukiiruse vähendamine liiklejatele võimaluse neid märgata ja õigeaegselt reageerida. Liikluseeskirja mittetundmine ei ole õigustus seaduse rikkumisele. LE § 124 järgi on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Suurimat lubatud sõidukiirust võib küll tõsta TSM määruse nr 90 alusel, kuid selline muutus ei kehti kogu tee ulatuses, vaid on määratud teatud teelõikudele. Juhul, kui teelõigul on ajutiselt määratud väiksem sõidukiiruse piirang ja selle lõpetab piirangute lõpu märk ning uut kiiruse piirangu märki teel ei ole, jätkub liiklus LE § 124 järgi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtliku väärteoga, mis võib seada ohtu teiste liiklejate elu ja tervise ning ei pea seetõttu õigeks rahatrahvi tühistamist. Kohtuotsuse põhjendused Kuna kohtumenetluse pooled on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus kaebuse vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 kirjalikus menetluses. 3 Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja nr 2302,08,024659 materjale, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
lg 2 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 31.07.2008.a kiirmenetluse otsusest nähtuvalt sõitis J.-T. Albo Harjumaal, Saue vallas Tallinn-Pärnu mnt
Kohus peab vajalikuks viidata ka
§-le 47 lg 4 p 1, mille kohaselt olenevalt liiklus- ja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast võib majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud tingimustel ja korras Maanteeamet suurendada asulavälisel teel suurimat lubatud sõidukiirust 120 kilomeetrini tunnis. Seega LE § 124 p 2 kehtestatust suurema kiiruse lubamine on rangelt piiritletud ning asjakohane on kohtuvälise menetleja seisukohas toodu, et olukorras, kus 110 km/h sõita lubaval teelõigul oli ajutiselt määratud väiksem sõidukiiruse piirang ja selle lõpetab piirangute lõpu märk ning uut kiiruse piirangu märki ei ole, jätkub liiklus LE § 124 järgi. Kuna KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu, on kohus seisukohal, et J.-T. Albo käitumises sisaldub ka nõutav subjektiivne koosseis. Kohus arvestab kaebuses märgituga, et J.-T. Albo käib Eestis suvitamas ja oma perele vanavanemate maad näitamas. Nimetatu näitab, et J.-T. Albo ei viibinud talle süüks arvatud teo toimepanemise ajal Eestis esmakordselt ning oli liigelnud mootorsõiduki juhina Eesti liiklusruumis ka eelnevatel kordadel. Seega J.-T. Albo isikuna, kes on korduvalt Eestis viibinud ning jätkuvalt soovinud mootorsõiduki juhina liikluses osaleda, oleks pidanud endale selgeks tegema ka Eestis kehtiva liikluskorra ning kinni pidama liiklust reguleerivatest normidest. Eelöeldut arvestades pani J.-T Albo talle süüks arvatud teo toime vähemalt ettevaatamusest hooletuse vormis (KarS § 18 lg 3), st isegi juhul, kui J.-T. Albo ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu ilmnemist, oleks ta seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Sellest tulenevalt ei hakka kohus seisukohta võtma ka J.-T. Albo ütluste õiguspärasuse kohta osas, mis puudutab Rootsis kehtivat liikluskorda. Tuginedes eeltoodule on kohus seisukohal, et J.-T. Albo teos on realiseeritud süüteokoosseis, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi ning kohtuvälise menetleja poolt on väärteo menetlemisel järgitud väärteomenetlusõigust. Õigusvastasust ja 4 süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole Samuti on karistuse määramine J.-T. Albole toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisel 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis võib isikut karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut (
Samuti võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada paragrahvi 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni (
Antud väärteos on kohtuväline menetleja määranud kaebuse esitajale rahatrahvi 10 trahviühiku ulatuses, s.o miinimummäära lähedases suuruses summas, lisakaristust kohaldanud ei ole. Kuigi kohtule teadaolevalt J.-T Albol eelnevad rikkumised puuduvad (Eesti Vabariigis) ning tegemist on seega liikluses õiguskuulekalt käituva isikuga, ei pea kohus põhjendatuks J.-T Albole määratud karistust veelgi vähendada. Kohus arvestab, et kiiruse ületamisel üle 20 km/h on tegemist ühiskonnaohtliku teoga, millega teo toimepanija võib kahjustada nii enda kui kaasliiklejate turvalisust, samuti seada ohtu liikluses osalejate elu ja tervise. Lähtudes korrakaitseorganite järjepidevast tööst liiklusrikkumiste arvu vähendamisel ning kõikidele liikluses osalejatele ohutu liikluse tagamises, on kohtu hinnangul antud väärteo puhul olemas ka avalik huvi, mistõttu ei pea kohus võimalikuks menetlust lõpetada otstarbekuse kaalutlusel Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 1 jätab kohus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talituse 31.07.2008.a kiirmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2302,08,024659 muutmata ja kaebuse rahuldamata. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et kuigi kaebuse on koostanud ja allkirjastanud Jaan Albo, nimetab kohus antud otsuses läbivalt kaebuse esitajana Jaan Tomas Albo’t. Viimati toodud nimi kajastub väärteoasja materjalides, kus isik on tuvastatud isikut tõendava dokumendi (Rootsi juhiluba) põhjal ning väärteomenetluse käigus kasutatud nimele ei ole vastuväiteid esitanud ka kaebuse esitaja ise. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.