4-08-7786\4

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 4-08-7786 26.novembril 2008.a. Tallinnas, Tartu mnt kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko sekretäri Erica Kaldre ja tõlgi Ilja Maltšukovi juuresolekul kaebuse esitaja Jevgeni Denissenko ja kohtuvälise menetleja esindaja Katrin Slungin osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Jevgeni Denissenko kaebust Põhja PP Ida-Harju PO vanemkonstaabli Herve Pani 25.07.2008.a. otsusele väärteoasjas nr.2376,08,

1. Nimetatud otsusega karistati Jevgeni Denissenkot KarS § 262 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, so 3000.-krooni 26.06.2008.a. koostatud väärteoprotokolli nr.AB981761 kohaselt seisnes rikkumine selles, et 12.05.2008.a. kell 21.00 XXX olles agressiivselt meelestatud häiris perekonnaliikmete rahu, lõhkus asju ja ähvardas füüsilise vägivallaga, millega rikkus Maardu Linna avaliku korra eeskirja p.5.22 ning pani sellega toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Jevgeni Denissenko esitas kaebuse otsuse tühistamiseks, sest puuduvad tema süüd kinnitavad objektiivsed tõendid. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ja taotles otsuse tühistamist, sest tema ei viibinud 12.05.2008.a. õhtul XXX majas ja politsei kohalkäimisest sai teada hilisõhtul naabrite käest. Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud kaebusega. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning ära kuulanud kaebuse esitaja, tunnistajad M D ja O D ning kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et otsus tuleb tühistada. Väärteomenetluse seadustiku § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kooskõlas riigikohtu lahendiga nr.3-1-1-102-03 teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendumist teiste isikute suhtes. Kuid igasugust rikkumist ja ebameeldivat tegevust ei saa hinnata avaliku korra rikkumisena KarS § 262 tähenduses. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Avaliku korra all tuleb mõista tavadega, heade kommetega kinnistatud isikuvahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse realiseerida nii oma õigusi, vabadusi kui ka kohustusi. Teise isikute rahu rikkumise all tuleks mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ohustavaid ning rahu häirivat tegevust. Avalikuks kohaks võib olla ka isiku elukoht, kui seal alguse saanud tüli kasvab üle avaliku korra rikkumiseks kohalolevate majaelanike rahu häirimise teel. 2 Kohtuistungil seletas kaebuse esitaja, et ei viibinud 12.05.2008.a. õhtul XXX asuvas ühises elukohas ja ei ole toime pannud tegusid, milles teda süüdistatakse. Tunnistajad O ja M D seletasid, et 12.05.2008.a. õhtul (täpset kellaega ei nimetanud) tulid nad koju pärast mitmepäevast äraolekut ja Jevgeni Denissenkoga (O D abikaasa) tekkis sõnavahetus, seejärel J.Denissenko lõhkus ära sülearvuti ja valas M D üle voolikust külma veega. M D kutsus politsei, kuid J.Denissenko lahkus kodust enne politsei kohalesaabumist, võttes kaasa ka lõhutud sülearvuti. M.D seletas, et J.Denissenko füüsilise vägivallaga ei ähvardanud. Väärteotoimikust, kaebuse esitaja ja tunnistajate seletustest selgub, et konflikt O.D ja J.Denissenko vahel kestab juba mitu aastat, viimane intsident toimus 08.09.2008.a., pärast mida J.Denissenko on ühisest elukohast XXX lahkunud. Samuti väärteotoimikust nähtub, et kohtueelse menetluse käigus on tunnistajad üle kuulatud ühel ajal: M D ülekuulamine algas kell 11.55 ja lõppes kell 12.30, O D ülekuulamine algas kell 11.30 ja lõppes kell 12.
2. Mõlemad tunnistajad kuulas üle üks ja sama otsuse teinud kohtuvälise menetleja ametnik. Tunnistaja ülekuulamise protokollis puudub M D allkiri lahtris, kus tunnistajale on selgitatud kohustusi (tl 11), teisisõnu ei ole täisealist tunnistajat hoiatatud valeütluste andmise eest. Seega kohtuvälise menetleja ametnik on väärteomenetluses otsuse tegemisel rikkunud menetlusõigust, jättes tunnistaja hoiatamata ning ei kõrvaldanud vastuolusid menetlusaluse isiku ja tunnistajate (sisuliselt kannatanute) ütlustes. Ütlustes vastuolude esinemisel tuleb kohtuvälisel menetlejal koguda täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid ühe või teise poole ütlusi. Kaebuse esitaja seletus, et 12.05.2008.a. õhtul ei ole tema viibinud XXX majas ja ei ole süüks arvatud tegusid toime pannud, ei ole objektiivsete tõenditega ümber lükatud. Väärteotoimikus ei ole fikseeritud, kas tõepoolest politsei on kohal käinud 12.05.2008.a. aadressil XXX. Väärteomenetluse käigus ei ole püütud leida sündmuse tunnistajaid, ei ole küsitletud naabreid. Tuvastamata on jäänud, kas menetlusalune isik viibis 12.05.2008.a. õhtusel ajal aadressil XXX. Antud juhul on kujunenud olukord, kus ühelt poolt väidavad O ja M D, et Jevgeni Denissenko lõhkus ära sülearvuti ja ähvardas (ähvarduste sisu nad kohtuistungil ee täpsustanud) ning politsei saabumise ajaks lahkus kodust võttes kaasa arvuti tükid. Teiselt poolt väidab Jevgeni Denissenko, et ei viibinud sellel kelleajal selles kohas. Kohus asub seisukohale, et antud väärteoasjas puuduvad Jevgeni Denissenko süüd kinnitavad objektiivsed tõendid, ei ole tuvastatud ka avaliku korra rikkumine. KarS § 32 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Kuivõrd ei ole ümberlükkamatult tõendatud kaebuse esitaja süü avaliku korra rikkumises 12.05.2008.a., puudub tema tegevuses õigusvastasus ning puudub J.Denisenko karistamise alus Karistusseadustiku mõttes. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 29 lg.1 p.1, 111, 132 p.3 ja § 135 kohus o t s u s t a s: Jevgeni Denissenko kaebus rahuldada. 3 Tühistada Põhja PP Ida-Harju PO vanemkonstaabli Herve Pani 25.07.2008.a. otsus väärteoasjas nr.2376,08,004505 ja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel. Kohtuotsusele on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata Riigikohtule kohtumenetluse pooltel advokaadist esindaja vahendusel, teatades kassatsiooniõiguse kasutamisest kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsuse lõpposa kuulutati 26.11.2008.a. ja otsus tervikuna koostatakse 15 päeva jooksul pärast kassatsiooniteate esitamist. Kohtunik: