Obsah (5)

§ 76§ 75§ 78§ 329§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2008. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-14123 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Al

§ 76lg 4 alusel määrata Rene Ojale katseaeg 1 (üks) aasta.

Kohustada Rene Oja katseajal järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas x;

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 alusel määrata Rene Ojale katseajaks järgmised kohustused: 1.

mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 1

1. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata;
2. asuda tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates vangistusest ennetähtaegselt vabastamisest; Määrus Rene Oja suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

§ 78

p 2 kohaselt hakata Rene Oja katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. Vabastada süüdimõistetu Rene Oja karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tallinna Linnakohtu 22.11.2005. a otsusega nr 1-2307/05 tunnistati R. Oja süüdi

§ 329

järgi ja mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Pärnu Maakohtu 11.03.2003.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 9 kuud ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust karistuse kandmise algusajaga 22.11.

1. a. 31.05.
2. a vabastas Harju Maakohus R. Oja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt, ärakandmata karistuse osa seisuga 12.06.2007, mil R. Oja vabanes, oli 9 kuud 10 päeva, katseaeg 1 aasta. Tartu Maakohtu 02.06.
3. a määrusega pöörati R. Ojale Tallinna Linnakohtu 22.11.
4. a otsusega mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele, karistuse kandmise algusajaks loeti 16.05.
5. Tartu Vangla andmetel avanes on R. Ojal võimalus tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks 16.11.
6. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.05.
7. a ja lõppeb 25.02.
8. a. Karistusregistri andmetel on R. Oja varem kriminaalkorras karistatud viiel korral. Kriminaalhooldaja nõustub R. Oja vangistusest tingimisi vabastamisega enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumenetluse poolte seisukohad Süüdimõistetu R. Oja seletas, et ta asuks vabanemisel elama koos lapseootel elukaaslasega Kernu motelli. Tööd saaks ta samas OÜ-s x. Ta saaks hakkama kriminaalhooldusel nii elektroonilise valve all kui ilma. Prokuröri seisukoht oli, et R. Oja ei ole võimalik karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada, kuna üks kord on juba vabastatud sama karistuse kandmiselt ja see lõppes karistuse täitmisele pööramisega. 2 Kohtu seisukoht R. Oja kannab liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Vangistusseaduse § 76 lg 31 sätestab, et kui kohus on karistusseadustiku § 76 lõike 5 alusel pööranud süüdimõistetu kandmata jäänud karistuse osa täitmisele, edastab vangla materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel täitmisele pööratud karistuse osa kandmisele asumisest süüdimõistetu poolt. R. Oja on täitmisele pööratud karistuse osast ära kandnud vähemalt 2/3 ja üle 6 kuu, seega on täidetud formaalsed alused R. Oja tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise valve alla ja üldistel alustel. Kohtunik leiab, et R. Oja on võimalik ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada ilma elektroonilise valve kohaldamiseta, kuna kandmata karistuse osa on väga väike. Süüdimõistetu on aru saanud, et käitus kriminaalhooldusel olles valesti, mistõttu tuli minna uuesti karistust kandma. Ta on väljendanud soovi pärast uue perekonna loomist muutuda ning kohtunik leiab, et seda tuleb igati soodustada. Kriminaalhooldusametnik on leidnud, et R. Oja on kriminaalhoolduseks sobiv isik. Käitumiskontroll ning kriminaalhooldajaga koostöö tagab regulaarse abi tegevuse planeerimisel, tagajärgede ettenägemisel ning käitumisele vajalike piirangute seadmisel. Samuti on tal olemas head eeldused resotsialiseerumiseks. R. Ojal on vabaduses olemas elukoht, töökoht ja toetav sotsiaalvõrgustik, lapseootel elukaaslane, mis soodustab seaduskuulekat elulaadi. Selleks, et minimeerida õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb R. Ojale lisaks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks määrata täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. R. Oja paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks, samuti edasiste kuritegude toimepanemise riski maandamiseks tuleb teda

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt kahe nädala jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest. R. Ojal on kandmata karistust alla ühe aasta. Seetõttu tuleb

§ 76

lg-le 4 tuginevalt määrata tema katseaja pikkuseks üks aasta, mis

§ 78p 2 kohaselt hakkab kulgema alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik 3