Obsah (4)

§ 401§ 33§ 40§ 35

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. augustil 2008. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-08-2408 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi

eaduse § 401 lg 1 järgi kaebemenetluses Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Aivo Teral Vaidlustatud lahend Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2008. a otsus väärteoasjas nr 2602,08,002068 Menetlusalune isik Aivo Teral, isikukood: 36507072739; elukohtX; töökoht: OÜ Aivo Teral Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur, esindaja vanemkonstaabel Urmas Solovjov RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku §-st 132 p 2, kohus otsustas: Kaebus rahuldada osaliselt. Tunnistada Aivo Teral süüdi liikluseeskirja § 196 nõuete rikkumises, s.o autorongi juhtimises teevaldaja loata, mille registrimass ületas lubatud väärtust 16 354 kg võrra. Vähendada mõistetud karistusmäära ja karistada Aivo Teralit

eaduse § 401 lg 1 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 7800 (seitse tuhat kaheksasada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooni esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis

1. septembril
2. a alates kella 14.00-st. Otsuse peale võivad kassatsioonkaebuse esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Asjaolud ja menetluse käik Aivo Terali kohta on 04.02.
3. a koostatud konstaabel Urmas Lepisti poolt väärteoprotokoll

§ 401lg 1 järgi selles, et tema 04.02.2008.

a Ülenurme alevikus Tartu maakonnas juhtis teevaldaja loata haagisega mootorsõidukit, mille teljekoormus ja kogukoormus ületasid sõiduki registreerimisel kehtestatud väärtused, rikkudes sellega LE § 196, 197 ning teede-ja sideministri määruse nr 50 grupp 13 nõudeid (koopia tl 9). Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,002068 (tl 3) karistati Aivo Teralit

eaduse (edaspidi

) § 401 lg 1 alusel rahatrahviga 167 trahviühikut, s.o 10 020 krooni selle eest, et Aivo Teral 04.02.

1. a Ülenurme alevikus Tartu maakonnas juhtis autorongi, mille teljekoormus ületas sõiduki registreerimisel sellele sõidukile määratud väärtuse, rikkudes sellega liikluseeskirja (edaspidi LE) § 197 nõudeid. Otsuse kohaselt karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puudusid. Väärteo toimepanek loeti tõendatuks väärteomaterjalides esitatud tõenditega, milleks on tunnistaja ütlused ja sõiduki koormuse mõõtmise protokoll. Vastulauses esitatu jäeti arvestamata, kuna mõõtmise täpsed asjaolud on ära toodud sõiduki koormuse mõõtmise protokollis. Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Rein Napa esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale Tartu Maakohtule kaebuse (tl 1-2), milles taotles otsuse tühistamist ning menetluse lõpetamist Aivo Terali käitumises väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse esitaja ei nõustu karistamisotsusega järgmistel põhjustel:
2. sõiduki koormuse mõõtmise protokolli teljekoormuste kohta kantud andmed ei ole usaldusväärsed, kuna mõõtetulemuste kohaselt on ratastele langevad koormused erinevad. See ei ole võimalik, sest auto oli koormatud ühepikkuste ja veokasti ulatuses eest taha ühtlaselt paigutatud kasepalkidega ning teise ja kolmanda telje omavaheline kaugus keskpunktist on vaid 1,36 m.
3. valed on protokolli kantud lubatud sõiduki teljekoormused – esisillal 8000 kg ja vedavatel sildadel (teine ja kolmas) 9500 kg, samuti määramatusena 3% väljendatud mõõtevõime. Normideks ei saa olla

§ 401

lg 1 tähenduses sõiduki registreerimistunnistusele kantud väärtused vaid vastavalt

§ 33

lg-le 4 need, millised on kehtestanud majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.05.

1. a määrusega (21.12.
2. a redaktsioon) – mittevedava telje puhul 10 000 kg ja veotelje puhul 11 500 kg. Mõõtevõimeks on vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Lõuna Politseiprefektuurile väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistuse kohaselt mitte 3% vaid 5% mõõtetulemusest.
3. otsuses puudub osundus

§ 40

lg 1 ühele koosseisulisele tunnusele - sellest ei nähtu, et autorongiga oleks ohustatud teerajatise püsivust. Tartu Maakohtus 22.08.

1. a toimunud istungil jäi menetlusaluse isiku kaitsja esitatud kaebuse juurde ja leidis, et Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.
2. a otsus Aivo Terali karistamise kohta

§ 401

lg 1 järgi tuleb tühistada ja menetlus lõpetada, kuna puuduvad 2 väärteo tunnused. Juhul kui kohus ei nõustu kaitsja väidetega, tuleks arvestada sellega, et tegemist on üsna väheolulise kõrvalekaldumisega lubatud normidest, mistõttu karistus on ebaproportsionaalselt suur ja seda tuleks oluliselt vähendada. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.

1. a otsus väärteoasjas muutmata. Kaalumise tulemused on fikseeritud õigesti, kaalude andmed jooksevad reaalajas arvutisse kokku. Tuul ja mõõtmise koht ei mõjuta seda. Samas möönis esindaja, et sõiduki koormuse mõõtmise protokollis on ekslikult arvestatud mõõtevea protsendiks 3, tegelikult on see
2. Kui võtta arvesse mõõteviga 5%, ületab sõiduki kogumass ikkagi lubatut peaaegu poole võrra, mistõttu ei saa karistus kerge olla. II Tõendid ja kohtu põhjendused Kohtus avaldatud sõiduki koormuse mõõtmise protokolli (koopia tl 10) kohaselt mõõtis Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S.H 04.02.
3. a kella 15.45 ajal Tartu maakonnas Ülenurmel Tartu mnt 46 Aivo Terali poolt juhitud mootorsõiduki Scania RA 6X4A registreerimismärgiga X ja haagise TYDRAUL registreerimismärgiga X koormust. Mõõdetud on sõiduki teljekoormused ja poolhaagise teljekoormused ning sõiduki kogukoormus, mis on 59 320 kg. Protokollist nähtuvalt on kasutatud kaalude Evocar 2000 kohta väljastatud taatlustunnistused. S. H andis tunnistajana ütlusi mõõteprotseduuri läbiviimise kohta. Mõõtmiseks valiti välja koht Ülenurmes teel, kus mõõdeti kaldemõõdikuga tee risti- ja pikkikallet, mis ei tohi ületada 4%. Koht sobis mõõtmiseks, auto lasti kaalude peale, kaaludest jooksevad andmed arvutisse kokku, kust on näha teljekoormused ja sõiduki kogukoormus. Mõlemad ületasid lubatud normi. Kaalud on elektroonilised, nende näitu mõjutada ei saa. Muid kriteeriume peale platsi sobivuse ei ole kaalumisel vaja silmas pidada. Kohus kuulas kaitsja taotlusel tunnistajana üle Aivo Terali poja A. T. Viimase ütluste kohaselt oli ta Aivo Teraliga kaasas, kui politseipatrull nad Tartu-Kurepalu ja Ülenurme teeristis kinni pidas ning nende marsruudist kõrvale Ülenurme suunas. Sõiduki kaalumist teostati Ülenurmes sõiduteel. Aivo Teral juhtis tähelepanu sellele, et auto on loodist väljas. Seda oli näha ka kabiinist, kus tema viibis. Kaalumise hetkel oli väljas tugev tuul, mis autot kõigutas. Kõigepealt kaaluti auto, seejärel seati kaalud haagise alla. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud lisalt Lõuna Politseiprefektuuri erialase pädevuse kinnitamise tunnistusele E132 (tl 4-5) nähtub, et sõiduki massi mõõtmisel on mõõtevõime 5% mõõtetulemusest. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maa- või linnakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et Aivo Terali kaitsja vandeadvokaat R. Napa kaebus on põhjendatud osaliselt.

§ 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 3 Menetlusalune isik ja tema kaitsja leidsid, et mõõtetulemused ei saa olla õiged, kuna sõiduk oli mõõtmiste teostamise ajal ebatasasel pinnal ja kaldus, erinevatel ratastel mõõdetud koormused on erinevad, lisaks sellele võis Aivo Terali sõnul mõõtmistulemusi mõjutada tuul. Kohus leiab, et mõõtmistulemuste õigsuses ei ole alust kahelda. Sõiduki koormuse mõõtmise protokollist nähtub, et Ülenurmes Tartu mnt 46 mõõtmiskoha pikkikalle on 0,2% ja ristikalle 1,1%. Mõõtmisi teostanud konstaabel S. H. ütluste kohaselt vastas mõõtmise koht normidele, see ei oleks sobinud, kui kalle oleks olnud üle 4%. Autorongi kaalumise koha kallet mõõdeti T-kujulise mõõtelatiga. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel tehakse ettekirjutus, määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust. Antud juhul ei määrata menetlusalusele isikule karistust mitte sellel alusel, milline on mõõtmiskoha kalle, vaid selle alusel, millised on sõiduki kaalumise tulemused. Sellest teeb kohus järelduse, et kaldemõõdiku kasutamisel teepinna kalde määramisel ei pea mõõtmistulemuste jälgitavus olema MõõteS § 5 lg 1 kohaselt tõendatud. Menetlusaluse isiku enda, tunnistajate A. T. ja S. H. ühesuguste ütluste kohaselt olid autorongi koormaks palgid. Kohus on seisukohal, et mõõdetud teljekoormuste erinevus võib olla tingitud sellest, et koormaks olevad kasepalgid ei olnud paigutatud ühtlaselt või ka muudest kohtuistungil tuvastamata asjaoludest, kuid see ei oma mõõtetulemuste õigsuse seisukohast mingit tähtsust. LE § 2 lg 51 kohaselt on teljekoormus osa sõiduki massist, mis telje kaudu koormab teed. Vasaku ja parema ratta koormus summeerituna annab ühe telje koormuse, mis on jääv suurus olenemata sellest, milline osa koormusest langeb ühele või teisele rattale. Samuti ei muuda auto kaalu tuul. Mõõteseaduse (edaspidi MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. Aivo Terali poolt juhitud sõiduki koormuse mõõtmised teostas Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel S. H. , kes tema ütluste kohaselt on läbinud suur- ja raskeveokite kontrollimise vastava koolituse. Ametiisiku pädevust ei ole menetlusalune isik ja tema kaitsja kahtluse alla seadnud. Sõiduki koormuse mõõtmise protokollist nähtub, et kasutati kaalusid Evocar 2000 nr 200616, 200617, 200618, 200619, 200620, 200621, 200625 ja 200626, millistele kaaludele on väljastatud vastavad taatlustunnistused. Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt väljastatud lisalt Lõuna Politseiprefektuuri erialase pädevuse kinnitamise tunnistusele E132 (tl 4-5) nähtub, et sõiduki massi mõõtmisel kasutatakse metoodikat MM 02-2005, kinnitatud 18.11.2005: kaalud kõigi rataste all ning tulemuste summeerimine. Aivo Terali ja tunnistaja A. T. ütluste kohaselt kaaluti kõigepealt vedukauto ja seejärel haagis. Aivo Terali poolt juhitud mootorsõiduk Scania RA 6X4A koos järelhaagisega on autorong LE § 2 lg 4 kohaselt, s.o autost ja ühest või enamast haagisest koostatud sõidukite kombinatsioon. Kohus on seisukohal, et selline kaalumine, kus on korraga paigaldatud kaalud vedukauto kõigi rataste alla ja seejärel haagise kõigi rataste alla, on kooskõlas sõiduki koormuse mõõtmise metoodikaga MM 02-2005. Selline kaalumine on lubatud nii teljekoormuste kui ka auto kogukoormuse määramisel. Auto ja haagise eraldi kaalumine ei mõjuta kuidagi 4 mõõtetulemuste õigsust. Kuna autorongi koormuse mõõtmine on läbi viidud taadeldud mõõtevahendiga mõõtemetoodikat jälgides pädeva isiku poolt, on see toimunud MõõteS § 5 lg 1 nõuete kohaselt. Kohus ei nõustu kaebuses esitatud väitega, et väärteoasjas tehtud otsus on ebaõige ka selle tõttu, et selles puudub viide ühele

401 lg 1 koosseisulisele tunnusele – teerajatise püsivuse ohustamisele.

§ 401

lg 1 näeb ühe alternatiivse teona ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest. Selle sätte kohaselt ohustab igasugune normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega sõiduk teerajatise püsivust. Samas ei ole see loetelu lõplik – teerajatise püsivust on võimalik ohustada ka muul viisil. Kohus on seisukohal, et antud sätte kontekstis on väljendil teerajatise püsivuse ohustamine selgitav eesmärk ja tegemist ei ole iseseisva koosseisulise tunnusega, millele tuleks viidata ja mida tõendada.

§ 401

lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest. Konkreetset normi, mille rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta, see säte ei kirjelda. Seega peavad vastavad normid, millede rikkumise eest on võimalik isikut vastutusele võtta

§ 401

järgi, sisalduma mõnes teises õigusnormis või -aktis.

§ 33

lg 4 kohaselt kehtestab nii koormaga kui ka koormata liikleva sõiduki suurimad lubatud mõõtmed ning massi ja teljekoormused majandus- ja kommunikatsiooniminister. Ka liiklusseaduse (edaspidi LS) § 15 lg 1 sätestab, et sõiduki ja autorongi suurimad lubatud mõõtmed koormaga ja koormata, sõiduki ja autorongi massid ning teljekoormuse kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Teede- ja sideministri 18.05.2001 määruse nr 50 21.12.2007 redaktsioonis „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundile ja varustusele esitatavad nõuded“ (edaspidi määrus nr 50) alajaotus grupp 13 kehtestab nõuded sõiduki lubatud suurimale registrimassile ning grupp 14 sõiduki lubatud suurimale registriteljekoormusele. Erinevalt väärteoprotokollist on karistamisotsusega Aivo Teralile süüks pandud ainult sõiduki juhtimine, mille teljekoormused ületasid sõiduki registreerimisel sellele sõidukile määratud väärtuse. Väärteoprotokollis on talle süüks arvatud lisaks sellele ka sõidukile lubatud kogukoormuse ületamine. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Aivo Teralile ette LE § 196, § 197 ja määruse nr 50 grupp 13 nõuete rikkumist, karistamisotsuses vaid LE § 197 rikkumist. LE § 196 ütleb, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi, mis tahes teljekoormus aga registreerimisel määratud väärtust, kui selle kohta pole

§ 35lg 2 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba.

LE § 197 – kui koormaga või koormata sõiduki või autorongi tegelik mass või teljekoormus ületavad liiklusseaduse § 15 lg 2 alusel teede ja sideministri kehtestatud suurust, võib sõidukit kasutada

§-s 35 sätestatud korras.

§ 35reguleerib erakorralist vedu ja sõitu.

Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et Aivo Teralil puudus eriluba lubatust raskema sõiduki kasutamiseks. Kuna Aivo Teralile on süüks arvatud

§ 401

lg 1 rikkumine, mis seisnes liiklemises sõidukiga, mille koormus ületas sõiduki registreerimisel sellele sõidukile määratud väärtuse, rikkus ta LE § 196 nõudeid. 5 Samas ei kehtesta ka LE § 196 neid norme, millele peab sõiduki teljekoormus ja mass vastama. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Aivo Teralile koostatud väärteoprotokollis ei ole viidatud määruse nr 50 grupp 14 sätete rikkumisele, mis käsitleb sõiduki lubatud suurimat teljekoormust, vaid ainult grupp 13 rikkumisele, mis reguleerib sõiduki lubatud suurimat registrimassi. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus teo kirjelduses puudub konkreetne viide normile, mida on rikutud, ei ole võimalik isikut selles vastutusele võtta. Viitamine konkreetsele õigusaktile ja –normile tagab süüdistuse konkreetsuse ja kaitseõiguse ning väldib võimalikke vaidlusi selle üle, millise konkreetse kohustuse rikkumises isikut süüdistatakse. Eeltoodud põhjustel on võimalik Aivo Teral süüdi tunnistada

§ 401

lg 1 järgi ainult selles, et tema rikkudes LE § 196 ja määruse nr 50 grupp 13 nõudeid 04.02.2008. a Ülenurme alevikus Tartu maakonnas juhtis teevaldaja loata haagisega mootorsõidukit, mille kogukoormus ületas sõiduki registreerimisel kehtestatud väärtused. Määruse nr 50 grupp 13 kood 1302 kohaselt on 3- või 4-teljelisest vedukist ja 2-, 3- või 4teljelisest täis- või kesktelghaagisest koosneval autorongi lubatud suurim registrimass 40 t. Põhjendatud on kaitsja väide selles, et mõõtevõimeks on vastavalt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt Lõuna Politseiprefektuurile väljastatud erialase pädevuse kinnitamise tunnistusele (tl 4-5) mitte 3% vaid 5% mõõtetulemusest. Aivo Terali poolt juhitud autorongi kogukoormuseks on mõõdetud 59 320 kg. 5% 59 320-st on 2 966 kg. Arvestades veaprotsenti on kogukoormuseks 56 354 kg. Lubatud suurimat registrimassi 40 000 kg ületas Aivo Terali juhitud sõiduk seega 16 354 kg võrra. Väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Teo toimepanemise asjaoludest ja menetlusaluse isiku ütlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et Aivo Teral pani teo toime ettevaatamatusest. Aivo Terali ütlused selle kohta, et autol ei ole peal kontrollkaalu, autorong oli koormatud kasepalkidega 2/3 ulatuses ning silma järgi ei ole võimalik öelda, kui raske koorem on, ei ole teiste tõenditega ümber lükatud. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Aivo Teralit tuleb toimepandu eest karistada. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 401lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut.

Lõuna Politseiprefektuuri 03.03.2008. a otsusega väärteoasjas nr 2602,08,002068 karistati Aivo Teralit

§ 401lg 1 alusel rahatrahviga 167 trahviühikut, s.o 10 020 krooni. Kar

S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku Aivo Terali tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. Puuduvad ka KarS § 57 järgsed karistust kergendavad asjaolud. 6 Lõuna Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna 10.06.2008. a õiendi (tl 16) kohaselt on Aivo Teralil kaks kehtivat väärteokaristust, neist üks

§ 401lg 1 järgi, mille eest Tartu Maakohtu 22.05.2006.

a otsusega on mõistetud 8100 krooni suurune rahatrahv. Seega ei ole Aivo Teral varasemast karistusest teinud järeldusi ja on taas pannud toime samasuguse rikkumise. Karistuse kohaldamisega on vaja mõjutada teda edaspidi käituma õiguskuulekalt. Kuna puuduvad karistust raskendavad asjaolud ning tegemist on ettevaatamatusest toime pandud teoga, ei ole põhjendatud Aivo Terali karistamine sanktsiooni ülemmäärale lähedase rahatrahviga, mistõttu tuleb seda vähendada. Arvestades seda, et Aivo Teral on ka varem toime pannud samasuguse väärteo, peab kohus põhjendatuks karistada teda rahatrahviga üle sanktsiooni keskmise määra, s.o 130 trahviühikut. Ingeri Tamm Kohtunik 7