1-07-4784\10

(06230101487)Kohtukoosseis eesistuja Julia Katškovskaja, liikmed Malle Preimer ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi Sergei Fironovi süüdistuses KarS § 113järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 12.juuni 2008.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Fironov ja tema kaitsja adv. Anatoli Jaroslavski Prokurör Rita Siniväli Süüdistatav Sergei Fironov otsuses) Kaitsja RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord (ankeetandmed Harju Maakohtu Adv. Anatoli Jaroslavski Harju Maakohtu otsus 12.juunist 2008.a. Sergei Firovoni suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK: Harju Maakohtu otsusega 12.juunist 2008.a. mõisteti Sergei Fironov süüdi KarS § 113 järgi ja karistati 7 aastase vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.oktoober 2006.a. Sergei Fironov mõisteti süüdi selles, et tema,

1. oktoobri ööl vastu
2. oktoobrit 2006.a. alkoholijoobe seisundis, xxxxxxxxx Xxxxxxx xx xx-xxx korteris, ühise tüli käigus pani toime V. K.i tapmise, ja nimelt: lõi V. K.ile kätega ja rusikaga pea ja erinevatesse keha piirkondadesse, tekitades kannatanule eluohtlikud tervisekahjustused - tömp aju-kolju trauma pehmekelmealuse verevalumiga, ninaluude killunenud murruga, ulatuslike verevalumitega kõõlustanul, nahaaluste verevalumite ja nahamarrastustega pea piirkonnas ning põrutushaavadega huultel; samuti kehatüve ning kaela tömp trauma mõlemapoolsete roidemurdude ja rinnakelme rebendiga paremas rinnaõõnes, verevalumitega siseelundites ja kaela pehmetes kudedes, maksa ja peensoolekinnisti rebendite ning nahaaluste verevalumitega kehatüvel ja kaelal; vigastuste tüsistusena tekkis peaajuturse, verikõht ning oksemasside aspiratsioon koos ägeda hingamispuudulikkusega. V. K. suri saadud vigastustesse sündmuskohal. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Süüdistatava kaitsja taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist S.Fironovi süüdimõistmise ja karistamise osas KarS prg. 113 järgi ja uue otsusega tema süüdimõistmist KarS prg. 117 lg 1 ja 118 p 1 järgi ning kergema karistuse mõistmist. Uurimisel ja kohtus andis Sergei Fironov järjekindlaid ütlusi selle kohta, et tüli provotseeris kannatanu. Kannatanu ja süüdistatav otsustasid abielluda paar päeva enne juhtumit. Nemad andsid avalduse perekonnaseisuasutusse. Juhtumi päeval ostsid sõrmused. Kirjeldatu oli joomingu põhjuseks. Joomingu ajal tekkis 3 konflikt. Kannatanu tungis Sergei Fironovi kallale noaga ning vigastas tema kaela. Süüdistatav kaitses ennast ning mitu korda lõi kannatanut rusikaga. Sergei Fironov ei soovinud kannatanu surma. Samas kukkus kannatanu vannitoas ning lõi ennast vastu vanni äärt. Sergei Fironov pani kannatanu põrandale pikali ning pani talle padja pea alla. Kannatanu keeldus kiirabi väljakutsumisest. Tema oli elus ning rääkis Sergei Fironoviga. Kannatanu nõudis, et teda jätaks rahule. Sergei Fironov jõi viina ning jäi magama. Kui süüdistatav ärkas, siis oli kannatanu juba surnud. Sergei Fironov tahtis endalt elu võtta, kuid suitsiidi katsest ei tulnud midagi välja. Sergei Fironov kutsus välja kiirabi. Kohale tuli ka politsei. Tema ei oletanud ning ei näinud ette, et vastastikune kaklus toob endaga kaasa selliseid traagilisi tagajärgi. Sergei Fironovi ütlusi kuriteo asjaolude kohta kinnitab ka kohtuarstliku ekspertiisi akt. Vastavalt kohtuarstliku ekspertiisi aktile on Sergei Fironovil hulk kehavigastusi, mis ei ole eluohtlikud ning mis võisid olla tekitatud ajavahemikul 20-22.10.2006, st juhtumi ajal. Tunnistajad, kelle ütlustele viitas kohus kohtuotsuses, ei teatanud mingitest faktidest, mis annaksid alust oletada, et Sergei Fironovil oli kavatsus tappa. Nimelt teatasid tunnistajad V. B., J. H., M. S., M. V. ja N. P., et kannatanu ja süüdistava elasid mitu aastat vabaabielus. Nende peres olid tülid, vahest lõppesid tülid kaklusega. Olles alkohoolses joobes ei olnud kannatanu võimeline ennast kontrollima. Paar päeva enne juhtumit teavitasid V. K. ja Sergei Fironov, et soovivad teha vabaabielu seaduslikuks ning ostsid sõrmused. Kannatanul avastatud kehavigastused olid tekitatud erinevatel aegadel. Seda kinnitavad ka Sergei Fironovi ütlused, st tema ütluste kohaselt oli kannatanu joomaperioodidel pekstud teiste isikute poolt. Tema käitumine põhjustas konflikte. Juhtumi asjaolud, Sergei Fironovi käitumine enne ja pärast juhtumit viitavad sellele, et Sergei Fironov ei kavatsenud tappa kannatanut ning tema ei näinud ette kannatanu surma saabumist. Tunnistades Sergei Fironovi süüdi ettekavatsetud tapmises ei suutnud kohus tegelikult tuvastada tapmise motiivi. Kuna kohtuotsuses puudub motiiv, siis ei ole ka kohtu järeldus kaudse tahtlusega tapmise kohta motiveeritud. Antud juhul ei saa viidata Riigikohtu lahenditele nr 31-1-106-97, 3-1-1-28-
3. Kohus ei saa vabaneda seadusest tulenevalt kohustusest tuvastada motiiv. Samas andis kohus ebaõiget hinnangut kohtuarstliku ekspertiisi järeldustele. Ekspertiisiakti resolutiivosas tehtud järeldused peavad täielikult tulenema ekspertiisiakti kirjeldavast osast. Eksperdi järeldused peavad põhinema konkreetsetel faktidel, aga mitte „tervel mõistusel“. Selline on seaduse nõue ekspertiisi järelduste hindamisel. 4 23.10.2006.a. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr 881 väidab ekspert, et surm saabus saadud vigastustest tingitud tüsistustest. Samas 05.12.2007.a. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 35 kohaselt oli suure tõenäosusega oksendamise põhjuseks raske alkohoolse joove. Seega toob ekspert kaks võimalikku surma põhjust, st trauma ja raske alkohoolne joove. See on nonsenss! Surmal võib olla ainult üks põhjus! Vastasel juhul ei ole võimalik tuvastada, kas tegemist oli ettekavatsetud tapmise või õnnetusjuhtumiga. Kohus võttis aluseks eksperdi oletatavaid järeldusi ning tegi veel ühe järelduse surma saabumise põhjuste kohta, st surmaga lõppenud vigastused olid tekitatud korduvatest löökidest rusika või jalatsites jalaga pea, kaela ning rinna piirkonda. Peab märkima, et tehes sellist järeldust ei näidanud ekspert, millisel viisil tekkisid roidemurrud, ning seetõttu tegi ekspert oletusliku järeldust selle kohta, kuidas see võis toimuda. Kohus ei arvestanud sellega ning kasutas oletust oma argumendiks. Seega on kohtuotsus selles osas rajatud oletusel. On absoluutselt tõenäoline, et kohus on kompileerinud kohtuarstliku ekspertiiside järeldusi surma saabumise põhjuste kohta ning loetles mitu surma saabumise põhjust. Kaitsja arvamusel ei saa ainuüksi erineva raskuse kehaliste vigastuste tekitamise fakt viidata sellele, et süüdimõistetu võis ning pidi nägema ette surma saabumist oksemasside hingamisteedesse sattumise tagajärjel. Riigikohtu selgituste kohaselt ei saa kohtuotsuse aluseks olla eksperdi oletuslik järeldus. Kuna tõlgendatakse kõik kahtlused süüdistuse tõendatuse kohta süüdimõistetu kasuks, tuleb teha järeldus, et kannatanu selliselt saadud kehalised vigastused ei saanud olla surma põhjuseks. Toodud andmed annavad tunnistust, et Sergei Fironov on mõistetud süüdi tahtliku tapmise eest KarS § 113 järgi õigusvastaselt. Kuriteo toimepanemise asjaolud kogumis viitavad sellele, et antud juhul oli tahtlus üksnes tekitada kehalise vigastusi. Kui Sergei Fironov lõi kannatanut erinevatesse kehaosadesse, siis võis tema näha ette, et tema võib tekitada tervisekahjustusi, kaasaarvatud elule ohtlikke tervisekahjustusi. Kuid see ei ole tuvastatud. Vabariigi Valitsuse 13- augusti
4. a. määrusega nr 26 kinnitatud „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra“, st dokumendi, millest pidi ekspert juhinduma ekspertiisi tegemisel ning mis on iga eksperdi käsiraamat, § 7 on loetletud eluohtliku tervisekahjustuse tunnused.
5. peatükis on loetletud konkreetsed tervisekahjustused, mis on juba ainuüksi oma olemasolu tõttu, vaatamata sellele, kas nad tegelikult ohustavad isiku tervist või mitte, kuuluvad eluohtlike tervisekahjustuste hulka. Neid ei saa laiendatult tõlgendada!! Mitte üheski punktidest ei ole mainitud vigastusi, mis olid avastatud Veera Kruubergi laiba lahkamisel, ning need ei ole mainitud ka kogumis.
6. peatükis on loetletud mõned seisundid, mis on tegelikult tervisele ohtlikud. Loetletud seisundid ei saa olla avastatud laiba lahkamisel. Sellel viitab otseselt 5 ekspert täiendava ekspertiisi punktis 1, mille kohaselt šokki diagnoosimine toimub eelkõige kliiniliste (funktsionaalsete) tunnuste alusel. Mõiste „šokk“ kaasneb kõikide kehaliste vigastustega. Ainult ühel juhul katsub ekspert põhjendada oma arvamust eluohtliku tervisekahjustuse kohta kahjustustega kogumis, mis tekitas traumaatilist šokki, mis oli omakorda tingitud tugevast valust. Objektiivselt ei ole võimalik mõõta valu tugevust. Igal inimesel on individuaalne valulävi. On üldtuntud, et alkoholi mõjul muutub valulävi aga madalamaks. Eksperdi arvamise p. 1 kohaselt ei anna kohtuarst oletatavat hinnangut, kuid antud juhul kõhuõõne haava eraldi võetuna võib lugeda eluohtlikuks tervisekahjustuseks, sest taolise ulatusega haavad on ohtlikud igal juhul (k.a. kui teistes piirkondades kahjustused puuduvad) tekkimise ajal ning hiljem, kui tekib massiline verejooks (šokk, mis on tingitud verekaotusest). Peab märkima, et puuduvad andmed massiivse verejooksu kohta, st kõhuõõnes on avastatud väga väike kogus verd (200 ml). Järelikult ka siin teeb ekspert aluselult oletused sündmuste edasise arengu kohta. Juhul kui eksperdi poolt kirjeldatud tuleviku pilti oleks tegelikult paratamatu, siis nimetatud tervisekahjutus oleks pidanud olema loetletud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra
7. peatükis, kus on loetletud eluohtlikud tervisekahjustused, mis ohustavad elu ainuüksi oma olemus tõttu. Eksperdi arvamuse p. 1 kohaselt oli eraldi võetuna rinna- ja peavigastused raskesti hinnatavad, sest puudusid andmed elu ajal olemasolevate kliiniliste tunnuste kohta. Kui isegi juhul, kui nimetatud vigastused eraldi võetuna võivad osutada tervisele ohtlikeks erinevate tüsistuste arenemise põhjusel, siis peavad need tegurid olema tuvastatud ning objektiivselt kirjeldatud. Kuid need puuduvad. Seega tekib veendumus, et kõik eksperdi järeldused, mis just nagu viitavad eluohtlikkusele, on rajatud oletustel ning järelikult ei saa need olla kohtuotsuse aluseks. Surma saabumise põhjuse osas avastades oksemassid hingeteedes, hindas ekspert avastatu kui oksemasside aspiratsiooni, ning aspiratsioonile mõju avaldanute tegurite hulgas nimetas ka ägedat alkohoolset joovet. Joove ning alkoholimürgitus on sünonüümid. Kuid on üldtuntud, et oksemasside aspiratsiooniga tihti kaasneb raske alkoholimürgitus. Tüüpolukorras iseloomustab alkoholimürgitusest tingutud surma mitte üksnes alkoholi kõrge kontsentratsioon veres ning uriinis (domineerib uriinis, nagu antud juhul), kuid ka see, et surm saabub tihti narkootilise une ajal. Eksperdi viide kohtualuse ülekuulamise protokollile, mille kohaselt ütles kohtualune, et V. K. oli aktiivne, ei tähenda, et kannatanu oli aktiivne surma saabumiseni ning ei näita hetke, millal aktiivsuse asemel saabus surmaeelne uni. Seega ei saanud ekspertiis tuvastada V. K.i surma saabumise tegelikku põhjust. 6 Sellises olukorras ei saa välistada alkoholimürgitust kui surma saabumise põhjust. Sellise võimaluse kasuks räägib ka asjaolu, et puuduvad tõendid selle kohta, et V. K.i laibal avastatud tervisekahjustused oli eluohtlikud. Järelikult ei saa Sergei Fironovi tegusid kvalifitseerida KarS § 113 järgi ning Sergei Fironov ei saa vastata tapmise eest. Kaitsja on seisukohal, et S.Fironov peab vastutama tervisekahjustuste tekitamise eest vastavalt nende raskuse astemetele. Surma puhul on tegemist ettevaatamatusega. Järelikult tuleb Sergei Fironovi tegusid kvalifitseerida KarS §117 lg 1 ja § 118 p1 järgi Samas ei ole kaitsja nõus menetluskulude summas 61845,10 krooni arvestusega. Kohus ei näidanud kohtuotsuses, millest koosneb eelnimetatud summa, ning ei ole põhjendanud, miks süüdimõistetu peab tasuma menetluskulud täies mahus. Kaitsja arvates on tehtud ekspertiisi maksumus on alusetult kõrge ning ei vasta ekspertiisile kulutatud tundide arvule. Süüdistatav Sergei Fironov taotleb esitatud apellatsioonis samuti toimepandu ümberkvalifitseerimist ja karistuse kergendamist. Sarnaselt kaitsja apellatsioonile, kirjeldab ka süüdistatav kuriteole eelnenud sündmusi – sõrmusteostu, kihluse tähistamist , tüli kannatanuga , kannatanu kodunt lahkumist ja saabumist. Apellandi väidetel oli kannatanu koju tagasi tulles agressiivne ja tige ning solvas teda. Füüsilist vägivalda ei kasutatud tüli käigus seni kui V. K. tuli köögist nuga käes ja tuli talle kallale. Edasi kirjeldab S.Fironov sündmusi erinevalt kaitsja apellatsioonis esitatust ja nimelt, väidab apellant, et ta ei tea, mis temaga juhtus, ta unustas kõik ja hakkas V. K.i peksma, toibus siis, kui V. K. kukkus. V. K. tõusis ja läks vannituppa. Mõne aja möödudes kuulis ta , et V. K. kukkus vannitoas. Ta aitas V. K.i tuppa, arstiabi ta ei tahtnud. Apellant tarvitas üksi alkoholi edasi, jäi magama ja hommikul ärgates nägi, et V. K. on surnud. Temal ei olnud tahtlust tappa kannatanut, ta soovis kogu ülejäänud elu koos kannatanuga elada ja seetõttu otsustati abielluda. Ekspertarvamusele tugineva kohtu järeldusega selles, et tema hüppas lamava kannatanu peal, ta ei nõustu. Kannatanu kukkus tüli käigus paar korda ja lõi ennast kaks korda päris tugevasti ära. Sel päeval, 21.10.2006.a. oli kannatanu kodunt ära kella 14.00 – 22.
8. Selliseid asju, et kannatanu kodunt lahkus ja jooma hakkas, tuli tihti ette. Tagasi tulles oli ta ka vahel läbipekstud. Leiab, et kohtukulud on põhjendamatult suured 61845 krooni. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja esitatud apellatsioonide väidetega tuli alljärgnevatele järeldustele. 7 Apellatsioonides ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning nendes taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava käitumise ümberkvalifitseerimist. Sellest taotlusest lähtudes ringkonnakohus, hinnates kogutud tõendeid nende kogumis leiab, et maakohtu otsus süüdistatava süü , tema käitumisele antud juriidilise hinnangu ja mõistetud karistuse osas, on seaduslik, kooskõlas kogutud tõenditega ja küllaldaselt motiveeritud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma
9. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. K. süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav . Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka süüdistatava poolt kohtumenetluses esitatud versioonile toimunust ja ka kaitsja poolt kohtuvaidluses esitatud samasisulistele väidetele ning motiveeritult need ümber lükanud. Esitatud apellatsioonides kordavad nii süüdistatav , kui ka tema kaitsja sisuliselt neid väiteid, millistega nad vaidlustasid süüdistust maakohtus. Apellandid ei nõustu maakohtu otsuses toodud järeldustega ja taotlevad tõendite ümberhindamist ringkonnakohtu poolt. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks kuna nad ei lükka veenvalt ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses kajastatud tõendite analüüsi, põhistuste motiivide ja järeldustega faktiliste asjaolude osas ning ei pea vajalikuks neid ümber hinnata. Omalt poolt märgib apellatsioonide põhiliste väidete osas järgmist. Kaitsja apellatsioonis on esitatud väited, millised ei haaku vaidlustatud otsuses tuvastatud kuriteo tehioludega ja sellest tulenevalt maakohtu poolt tehtud järeldustega ning ka esitatud süüdistusega. Nii väidab kaitsja, et tunnistades Sergei Fironovi süüdi ettekavatsetud tapmises ei suutnud kohus tegelikult tuvastada tapmise motiivi. Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt ei ole S.Fironov mõistetud süüdi ettekavatsetud tapmises. Seetõttu ei oma ka tähtsust faktid, et S.Fironov ja kannatanu soovisid seadustada kooselu ja ostsid sõrmused ja tähistasid seda sündmust. Just neid asjaolusid on apellatsioonides püütud esitada kui tapmise tahtlust välistavaid . Maakohtu otsusest ei ole väljaloetavad järeldused nagu olnuks S.Fironovil tahtlus kannatanut tappa varem, s.o. enne peksmise algust. Apellatsioonis märgitakse, et juhtumi asjaolud, Sergei Fironovi käitumine enne ja pärast juhtumit viitavad sellele, et Sergei Fironov ei 8 kavatsenud tappa kannatanut ning tema ei näinud ette kannatanu surma saabumist. Kuidas saab S.Fironovi käitumine enne ja pärast juhtumit viidata sellele, et ta ei näinud ette kannatanu surma saabumist, jääb kohtule arusaamatuks. Ajalisest aspektist tuleb tahtlus tuvastada rangelt teo toimepanemise hetkeseisuga. Teo toimepanemise aeg algab tegutsemise algusest. Maakohus on läbiviidud ekspertiiside järeldusi hinnanud kogumis teiste tõenditega ja kohtukolleegium ei nõustu kaitsja väitega, et maakohus on teinud ekspertiisiaktidest valed järeldused. Maakohtu otsuses on ära toodud kõigi läbiviidud ekspertiiside järeldused ja tegemist ei ole vastuoluliste järeldustega, vaid hilisemad ekspertiisid on täpsustanud varasemaid. Üheselt on ekspertarvamusest väljaloetav aga kausaalne seos – kausaalahel – tekitatud vigastuste ja tagajärje e. kannatanu surma vahel. Oma seisukohta on ekspert ka kohtus kinnitanud. Maakohus on oma otsuses põhjendanud ka põhjusliku seose olemasolu süüdistatava poolt kannatanule tekitatud kehavigastuste ja surma saabumise vahel. Olenemata apellatsioonis antud keelust kasutada käesolevas kriminaalasjas Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-28-01 väljendatud seisukohta, peab kohtukolleegium asjassepuutuvaks just viidatud kohtulahendit kuna nimetatud otsuses on Riigikohus öelnud : väide, et tapmise koosseis kuulub nn spetsiifilise teokirjeldusega koosseisude hulka ja et tapmise eest saab vastutusele võtta üksnes selle isiku, kes on tekitanud eluohtliku kehavigastuse, on ekslik. Tapmine on nn suvalise teokirjeldusega koosseis - surma põhjustavana tuleb käsitada iga tegu, mille isik toime pani ja mis on surma kui tagajärjega põhjuslikus seoses. Asudes teistsugusele seisukohale on välistatud vastutusele võtmine näiteks peksmisest tingitud traumaatilise šoki tagajärjel surma põhjustamise eest, sest ükski vigastustest pole eluohtlik. Käsitletavas kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et kannatanul tekkis just S.Fironovi poolt tekitatud vigastuste tagajärjel traumaatiline šokk ja oksemasside aspiratsioon tekkis peale peksmisest tingitud šokki, agonaalses seisundis. Põhjendatult on maakohus S.Fironovi süüküsimuse lahendamisel juhindunud eelviidatud Riigikohtu otsusest. Kohtukolleegium leiab, et eeltoodu lükkab ümber ka kaitsja apellatsiooni seisukohad, millistes püütakse seada kahtluse alla eksperdi järeldused selles, et V. K.ile tekitatud kehavigastused ei olnud eluohtlikud. Ekspert on ka välistanud surma põhjusena alkoholimürgistuse. Et kaitsja ise on tegelikult nõustunud sellega, et tekitatud vigastused olid eluohtlikud, sellele viitab üheselt ka tema poolt apellatsioonis esitatud taotlus kvalifitseerida S.Fironovi käitumine KarS prg. 118 p.1 järgi . Nimetatud süüteokoosseis näeb ette just eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise. Kohtukolleegium ei nõustu ka selle seisukohaga, et tahtlikus tapmises ei saa S.Fironovit süüdi mõista kuna kohus ei ole tuvastanud tapmise motiivi. Siinjuures rõhutab kolleegium veelkord, et S.Fironovit ei süüdistata ja teda ei ole mõistetud ka süüdi sellises kuriteos, mille süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused eeldavad kindlat motiivi, s.o. kavatsetusega toimepandud tapmises. Seepärast ei ole alust väitel, et tuvastamata käesoleval juhul S.Fironovi motiivi tapmiseks, on tema süüdimõistmine tapmises välistatav. Motiiv on inimest süüteo 9 toimepanemisele viinud sisemine põhjus, tegutsemisele ergutav impulss ja motiiv on koosseisutunnus üksnes siis, kui see on seal otseselt ette nähtud ( näit. KarS prg. 114 p.5). Käesoleval juhul on tuvastatud, et tapmine oli pandud toime tüli käigus ja alkoholijoobes ning surma põhjuseks oli peksmise käigus kasutatud vägivald. Seejuures S.Fironov tegevust iseloomustab kasutatud vägivalla intensiivsus ja eriline agressiivsus. Millest vallandus selline peksmine, seda ei oska ka ise S.Fironov seletada. Nii märgib ta oma apellatsioonis, et ta ei tea kuidas aga ta unustas kõik ja hakkas kannatanut peksma. Olukorras , kus inimene ise ei oska seletada purjus peaga toimepandud tegusid, on kummaline nõuda selle tuvastamist kohtu poolt. Veel peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et motiiv võib olla muude, s.o. selliste kuritegude puhul, kus see ei ole koosseisutunnuses ettenähtud, arvestatav karistuse mõistmisel. S.Fironovile on mõistetud karistus, milline arvestades KarS prg. 113 sanktsiooni alam – ja ülemmäära, on alammäärale lähedane karistus. Eeltoodu tähendab aga seda, et maakohus ei ole S.Fironovile karistuse mõistmisel arvestanud mingeid võimalikke madalaid motiive, mis motiveerisid S.Fironovit kannatanut peksma. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et kohtu poolt tuvastamata motiiv ei välista S.Fironovi süüdimõistmist tahtlikus tapmises ega mõjuta muul viisil maakohtu otsuse seaduslikkust. Mis puutub vaidlustatud menetluskuludesse, siis need on põhjustatud käesolevas kriminaalasjas läbiviidud ekspertiiside rohkusest. Kohtukolleegiumil ei ole alust kahelda ekspertide poolt esitatud ekspertiiside läbiviimiseks arvutatud töötundide õigsuses. KrMS prg. 306 p.14 kohustab kohut kohtuotsuses otsustama, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS 313 p.12 kohaselt on see küsimus, mis tuleb otsustada kohtuotsuse resolutiivosas, kuid KrMS prg. 312 ei kohusta kohut esitama kohtuotsuse põhiosas motiive, miks ta otsustab menetluskulud jätta täielikult süüdistatava kanda. Vastavalt KrMS prg. 180 lg 1-le on see seaduslik. Asjaolusid, millised annaks alust rääkida S.Fironovist , kui isikust, kellele ilmselt käib menetluskulude hüvitamine üle jõu, maakohus tuvastanud ei ole ja ka apellatsioonikohtul puudub selleks alus. S.Fironov on täisealine ja töövõimeline isik. S.Fironovile konkreetse karistusmäära mõistmist on maakohus põhjendanud ja kohtukolleegium ei ole tuvastanud asjaolusid, millised annaks alust kergendada S.Fironovile mõistetud karistust. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 12.juunist 2008.a. Sergei Fironovi suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Malle Preimer Igor Amann 10