4-08-6876\4

Väärteoasi nr. 4- 08 - 6876 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Urmas Nurm kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna esindaja Tõnis Gents osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Urmas Nurme kaebust Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2315, 08, 006460 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et 27.05.2008 a. toimus Ülemiste kaubanduskeskuses intsident tema ja turvatöötaja vahel. Ta oli kaupluses oma tuttavaga ja ühel hetkel tuttav kadus tema silmist. Mõni hetk hiljem nägi uuesti tuttavat ja hüüatas ning tõstis parema käe viipeks. Ta ei olnud teadlik, et sel hetkel tema selja taga viibis turvatöötaja, kes tõlgendas tema poolt ülestõstetud kätt agressiivsuseks turvatöötaja vastu. Turvatöötaja haaras ta käest ja keeras selle selja taha. Tema jaoks oli rünne ootamatu ja nimetas turvatöötajat nõrganärviliseks. Ta ei ole nõus sellega, et oma teoga rikkus avalikku korda. Ta kutsus osakssaanud ülekohtu fikseerimiseks politsei, tema kohta vormistati protokoll ja toimetati politseisse. Tema suhtes käituti vääralt ja taotleb tehtud otsusega rahatrahvi tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb kirjaliku kaebuse sisu juurde. Lisab, et ta kutsus ise endale politsei ja vabatahtlikult läks turvatöötajate turvaruumi, kohale saabunud politseinikud said ka aru, et ta selles intsidendis süüdi ei olnud. Talle mõisteti rahatrahv ja kaebas selle trahvi kohtusse. Ta on töötu ja raha pole, isegi kingi pole jalga panna. Nimetas turvatöötajat nõrganärviliseks. Taotleb mõistetud rahatrahvi tühistamist. Tunnistaja S S annab ütlusi, et ta töötab Ülemiste kaubanduskeskuses turvatööta-jana. Teine turvatöötaja S palus abi, kuna üks mees tahtis rünnata. S palus mehel kaubanduskeskusest lahkuda, mees oli purjus ning keeldus lahkuma. Mees kutsuti turvaruumi ja palus endale politsei kutsuda. S ja mehe vahel mingit sõnavahetust ei kuulnud, kuid mees tegi nagu poksija liigutuse. Mehe juures oli tunda alkoholilõhna. Tunnistaja J S annab ütlusi, et ta töötab ka turvatöötajana ja tema juurde tuli meeste-rahvas, kes küsis ühe kodaniku kohta, kuid ta kedagi ei näinud. Mees ütles talle, et miks ei täida töökohustusi ja tegi ähvardavaid liigutusi ning palus endale politsei kutsuda. Selle mehega mingit füüsilist kontakti ei olnud, kuid kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendusi. Tal mehe vastu mingeid pretensioone ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et mõistetud rahatrahv tuleb jõusse jätta, kuna süütegu on leidnud tõendamist tunnistajate ütlustega. Arvatavasti ka kaupluse külastajad panid sündmust tähele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Urmas Nurm joobnud olekus korraldas skandaali turvatöötajatele, karjus, kasutades ebatsensuurseid väljendeid, millega eksis üldtunnustatud tavade ja heade kommete vastu ja solvas oma käitumisega inimväärikust ja ühiskondlikku moraalitunnet, seega pani toime KarS § 262 järgi kvalifitseeritava väärteo. Turvatöötaja avalduses märgitu kohaselt Urmas Nurm üritas turvatöötajale kallale tulla ja isik ise palus kutsuda endale politsei, kuid ütlustes kirjeldatu kohaselt Nurm tuli turvatöötaja juurde ja ütles turvatöötajale, mida sa vahid siin. Isik oli joobeseisundis ja turvatöötaja palus isikul lahkuda, kuid isik tegi ähvardava liigutuse ja kutsus abi. Kohale kutsuti politsei. Kohtuistungil tuvastatu kohaselt Urmas Nurm selgitas, et ta viibis tõesti Ülemiste kaubanduskeskuses ja mingil hetkel kaotas silmist tuttava ning mõne hetke pärast nägi eemal uuesti tuttavat ja hüüdis ning tõstis käe üles. Turvatöötaja ütluste kohaselt tema poole pöördus Nurm ja küsis ühe isiku kohta ning tegi ähvardava liigutuse. See isik ise palus endale politsei kutsuda. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud turvatöötajal mingeid pretensiooni Nurme suhtes ei ole. Samuti kogutud materjalidest ei ole tuvastatav, et Urmas Nurm oleks oma käitumisega kaubanduskeskuse külastajaid häirinud või rikkunud nende inimväärikust. Samuti pole tuvastatud, et Nurm oleks karjunud. Kohus leiab, et kogutud materjalide kohaselt on leidnud kinnitamist intsident Urmas Nurm ja turvatöötaja vahel, kuid turvatöötaja poolt antud ütluste kohaselt tal mingeid pretensioone Nurme suhtes ei ole ja pole samuti tuvastatud, et nende omavaheline intsident oleks kaubanduskeskuse külastajaid solvanud ja nende inimväärikust solvatud, ega karjunud, seega on võimalik Urmas Nurm suhtes mõistetud rahatrahv tühistada ja menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 3, § 30 p. 1 kohus otsustas: Rahuldada Urmas Nurm kaebus. Tühistada Põhja Politseiprefektuuri Ida Politseiosakonna otsus väärteoasjas nr. 2315, 08, 006460 Urmas Nurm suhtes KarS § 262 järgi mõistetud rahatrahv 5 trahviühikut s.o. 300 krooni ja otstarbekuse kaalutlusel lõpetada menetlus. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsiooni õigust. Kohtunik