4-08-8256\2

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 8256 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: Tõnu Nigols kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Tõnu Nigolsi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 019756 tema suhtes mõistetud karistuse tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati LS § 74 – 35 lg. 1 järgi rahatrahviga 1800 krooni, kuna ta juhtis mootorsõidukit Õismäe teel ja ei täitnud liiklusmärgi „ Sõidurajad ja suunad „ nõudeid ning kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalikus volikirjas puudusid andmed juhiloa kohta, mis on LS § 17 lg. 3 kohaselt kohustuslik. Tema poolt toimepandud rikkumine on kvalifitseeritud Liikluseeskirja § 5, § 18, § 53, § 70 p. 3 järgi. LS § 17 lg. 3 kirjeldab täpselt, milline peab olema volikiri ja kelle poolt välja antud. Nimetatud sättes ei ole sätestatud, et volikiri peab sisaldama juhiloa andmeid. Kaebaja poolt esitatud volikiri oli koostatud seaduses sätestatud viisil: tehtud kirjalikus vormis, sisaldas auto omanike rekvisiite ning samuti sisaldas Tõnu Nigolsi isikukoodi. Seega igati korrektne. Jääb arusaamatuks, mida kaebaja rikkus. LE § 18 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi pesta veekogus ega kaldal lähemal kui 10 m veepiirist. Jääb ebaselgeks, kuidas kaebaja sai nimetatud sätet Õismäe teel rikkuda. Samuti ei saa aru, kuidas § 53 alusel ta sai olla seotud nimetatud väärteo kirjeldusega. Samuti ei saa aru § 70 p. 3 sätte rikkumisega, mille kohaselt mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad oleva kaasas seadusega volitatud isiku nõudel seadusest tulenevalt sõiduki registreerimistunnistus. Kaebuse esitajal oli registreerimistunnistus kaasas ning ta esitas selle ka juhtivkonstaablile. Juhtivkonstaabel pole seda ka väärteo kirjeldusse lisanud. Eeltoodu põhjal jääb ebaselgeks, mida siis ikkagi kaebuse esitaja rikkus. Kuidas saab olla väärteo kirjeldus üks ning selle kvalifitseerimine seaduse järgi teine. Taotleb mõistetud karistuse tühistamist. Kohtuistungil kaebaja jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et volikiri ja paberid olid täiesti olemas. Otsus ei ole kooskõlas antud väärteoprotokolliga ja taotleb tehtud otsuse tühistamist. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitab, et peab tõdema otsuses mõningase ebatäpsuse eest, kuid tegu on õigesti kvalifitseeritud. Isik on rikkumise toime pannud ja rikkumine on tõendamist leidnud tunnistaja ütlustega. Esitatud kaebus on alusetu ja ei kuulu rahuldamisele. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt vastavalt väärteoprotokolli sisule Tõnu Nigols juhtis sõidukit ringristmikul, millelt välja sõites eiras märgi „ Sõidurajad ja suunad „. Sõitis reast, mis lu- bab sõita vasakule ja otse. Kontrollimisel puudus esitamiseks nõuetekohane sõiduki kasutamise volikiri, milles puuduvad andmed juhiloa kohta. Seega rikkus LE § 5 lisa 2, § 53; § 70 p. 4 s.o. LS § 17 lg. 3, § 18 lg. 1 p. 5, § 74 – 35 lg. 1 sätteid. Otsusega väärteoasjas kirjeldatu kohaselt Tõnu Nigols juhtides mootorsõidukit ei täitnud liiklusmärgi „ Sõidurajad ja suunad „ nõudeid, kontrollijale esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud kirjalikus volikirjas puudusid andmed juhiloa kohta, mis oli LS § 17 lg. 3 kohaselt kohustuslik. Seega menetlusalune isik rikkus LE § 5, § 18, § 53, § 70 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline kvalifitseeritav LS § 74 – 35 lg. 1 järgi. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad ning seetõttu teda tuleb karistada rahatrahviga 30 trahviühikut s.o. 1800 krooni. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ja kohtuistungil tuvastatuga leidis, et LS § 17 lg. 3 kohaselt juhil, kes ei ole sõiduki omanik, peab kaasas olema omaniku poolt väljaantud sõiduki kasutamise volikiri ja see võib olla lihtkirjalik ja LS § 18 lg. 1 kohaselt volikiri peab sisaldama lisaks muudele andmetele ka p. 5 alusel sõiduki kasutaja juhiloa numbrit. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on otsuses ekslikult viidanud menetlusaluse isiku poolt toimepandud rikkumist LE § 18 sättele ning seega ekslikult jätnud märkimata LS § 18 lg. 1 p. 5 nõuete rikkumise olemasolu, kuid õigesti viitas LS § 17 lg. 3 sättele. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ekslikult nimetatud LS sätte rikkumist LE sätte rikkumisega on väärteomaterjalid vormistatud õigesti ja ei ole alust Nigolsi poolt toimepandud väärteo sisu muutmiseks. Karistuse mõistmisel on arvestatud tema poolt viimase kahe jooksva aasta jooksul nelja väärteo toimepanemist ja seetõttu kohtul ei ole alust kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 1 kohus otsustas: Tõnu Nigols kaebus jätta rahuldamata. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsus jätta muutmata ja kohtuvälise menetleja poolt mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsusega väärteoasjas nimetatud arveldusarvele. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise soovist. Kohtunik