4-08-8148\4

Väärteoasi nr. 4 – 08 - 8148 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

1. novembril 2008 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik kaebaja: Rahib Zulfijev kohtuvälise menetleja: Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusmenetlustalituse esindaja Hannes Küünarpuu osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
2. novembril 2008 a. Rahib Zulfijevi kaebust Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 024056 tema suhtes mõistetud karistuse osaliseks tühistamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et teda karistati LS § 74 – 19 lg. 1 järgi rahatrahviga 12600 krooni ja LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks. Taotleb juhilube mitte ära võtta, sest ta ei saa nendeta tööd teha ja lapsi Maardust Tallinna trenni viia. Ta on ehitaja ja iga nädal vaja sõita erinevatele objektidele. Majandusliku olukorra paremustamiseks jääb vahel ka kauemaks tööle. Ta on olnud üle 10 aasta sõidukit juhtinud ja pole ühtegi rikkumist olnud. Oma tegevust ta ei õigusta. Kohtuistungil ta jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et juhtunu pärast on tal häbi ja kahetseb Juhilube on vaja seoses tööga. Kohtuvälise menetleja esindaja selgituse kohaselt kaebaja omab kahte kehtivat karistust. Kuna rahatrahvid pole talle mõju avaldanud ning jätkab rikkumiste toimepanemist ja tegu on muutunud üha raskemaks, seega lisakaristuse määramine on põhjendatud. Jätta esitatud kaebus rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt väärteoprotokolli kirjelduse kohaselt Rahib Zulfijev juhtis sõidukit alkoholijoobes ja tal tuvastati alkoholijoove 0,90 mg/l ning menetlusalune isik nõustus mõõteriista näiduga ega soovinud vereproovis alkoholisisalduse määramisest. Isik toimetatud kainenemisele. Kaebaja esitas kohtule ka tööalase iseloomustuse, millest nähtuvalt Zulfijev on kohusetundlik ehitustööline ja töö tegemine eeldab juhilubade olemasolu. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt vormistatud materjalid on vormistatud õigesti, kuid ei arvestanud otsuse tegemisel menetlusaluse isiku kahetsusega, kuivõrd joobes sõiduki juhtimine on tahtlikult toime pandud ja seetõttu isikul puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Kohus kogutud materjalide alusel ja kohtuistungil tuvastas, et kaebaja on kahetsenud juhtunut ja kuigi ta pani väärteo toime tahtlikult, tuleb karistuse mõistmisel karistust kergendava asjaoluna arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest aru saanud. Kohtuistungil antud ütluste ja kaebuses kirjeldatust kohus tuleb järeldusele, et Zulfijev on aru saanud toimepandud teost ja seetõttu kergendavaks asjaoluks olev puhtsüdamlik kahetsus ja tööalane positiivne iseloomustus annab kohtule aluse vähendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel Zulfijevi poolt toimepandud tegu ja sellega seonduvaid tehiolusid, puhtsüdamlikku kahetsust, majanduslikku olukorda, varasemat karistatust, tööalast positiivset iseloomustust, kohus leiab, et isikule mõistetud lisakaristust on vajalik vähendada. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 57 lg. 1 p. 3, Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: Rahuldada Rahib Zulfijevi kaebus osaliselt Tühistada osaliselt Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse otsusega väärteoasjas nr. 2302, 08, 024056 mõistetud LS § 74 – 19 lg. 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 5 kuuks. Jätta jõusse Rahib Zulfijevi suhtes LS § 74 – 19 lg. 1 järgi mõistetud rahatrahv ja mõistetud rahatrahvi tasumine KarS § 66 lg. 1 järgi määratud nõuetele, kuid kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 ( kolmeks ) kuuks. Kohtuotsusele on õigus esitada kassatsioon 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu Riigikohtule. Kohtumenetluse pool on kohustatud kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik