§-vi 74’22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Ka on Andres Jürnale määratud karistused üle sanktsiooni keskmise määra sellepärast, et Andres Jürna on ka varasemalt korduvalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistused, sealhulgas ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Seetõttu leiab, et Andres Jürnat on karistatud isegi väga leebelt. . Kohus, kuulanud ära protsessiosaliste seletused ning uurinud kirjalikke materjale L e i d i s: Et Andres Jürna kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel HANNES KÜÜNARPUU 20.06.2008.a. tehtud otsuse väärteoasjas nr. 2373, 08, 005062 osalise tühistamise nõudes ning nimelt osas, mis puudutab lisakaristusena juhtimisõiguse ära võtmist ei kuulu rahuldamisele, sest Andres Jürnale Liiklusseaduse §-vi 74’22 lg. 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 2400.-
§-vi 74’22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks on õiglased karistused ning puudub alus jätta lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol kohaldamata. Lähtuvalt väärteoasja materjalidest, ületas Andres Jürna liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 24 km/h võrra. Olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Andres Jürna on toime pannud raske liiklusalase rikkumise ning viimasele määratud karistus ei saagi olla soodne. Andres Jürna asudes mootorsõidukit juhtima oli teadlik, et ta vajab mootorsõiduki juhtimisõigust ka tulevikus, et osutada taksoteenust ning et selle puudumine seab ta majanduslikult raskesse olukorda. Seega pidi Andres Jürna tegema kõik endast sõltuva, järgides Liikluseeskirja nõudeid, et säilitada mootorsõiduki juhtimisõigus. Vaatamata sellele suhtudes sellesse ükskõikselt, ikkagi ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 24 km/h võrra. Kusjuures arvesse võtta tuleb ka seda, et Andres Jürna on ka varasemalt korduvalt ületanud liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, mille eest määratud karistused, sealhulgas ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine, ei ole suutnud teda mõjutada seadusekuulekalt käituma. Ka seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes lisakaristuse kohaldamine täiesti õigustatud. Ka ei ole Andres Jürnale Liiklusseaduse §-vi 74’22 lg. 2 alusel karistuseks määratud rahatrahv 40 trahviühiku ulatuses,s.o. summas 2400.-
§-vi 74’22 lg. 4 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks maksimaalsed karistused, vaid selle väärteo toimepanemise eest saab karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühiku ulatuses ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuust - 3 kuuni, seega on ka Andres Jürnale määratud karistused küll üle sanktsiooni keskmise määra, kuid mitte maksimaalmääras ning nende muutmiseks puudub alus. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1, § 133, § 134, § 135 Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.