← Eesti

4-08-9704\4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2008, Rapla Väärteoasja number 4-08-9704 Kohtunik Lea Pavelson Kohtuistungi sekretär Anu Sepp Väärteoasi Taavi Palmi kaebus Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 18.09.2008 otsuse nr 2700,08,005357 peale Menetlusosalised kaebuse esitaja Taavi Palm ( isikukood 38201170302, elukoht xxxx, xxxxxxxx xxx xxx-xx, töökoht AS Tallink, Eesti kodanik), kohtuväline menetleja Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre Resolutsioon Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Rapla politseijaoskonna juhtivkonstaabel Jaanus Peitre 18.09.2008 otsus nr 2700,08,005357 osaliselt karistuse mõistmise osas ja karistada Taavi Palmi Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi rahatrahviga 150 trahviühikut, trahvi suurus 9000.- krooni. Taavi Palmi kaebus lisakaristuse tühistamiseks jätta rahuldamata. Määrata rahatrahvi tasumine KarS § 66 lg 2 alusel järgmiselt: tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 750.- krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber

  1. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise õigus on Taavi Palmil advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamisest peab kirjalikult teatama Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud. Kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav 10.12.
  2. Asjaolud Kaebuse esitaja leiab, et oli alkoholi tarvitanud eelneval päeval ning alustades sõitu tööle oli välja puhanud ja alkoholi tarvitamisest oli möödunud ca 10,5 tundi. Ta tundis end täiesti kainena. Kui oleks endale teadvustanud, et on alkoholijoobes, siis ei oleks ta autot juhtima hakanud. Seega tema käitumise näol ei ole tegemist otsese tahtlusega, kui siis võid teda süüdistada hooletuses, mida tuleks arvestada karistuse määramisel. Ta oli nõus politsei poolt tuvastatud joobega ning kahetseb südamest toimunut. Ta nõustub rahalise karistusega, mis võiks olla leebem, kui määratud 12 000.- kr, kuid palub temalt juhtimisõigust mitte ära võtta või vähendada tunduvalt temale määratud lisakaristuse aega. Ta töötab Tallinnas ja elab xxxxx, sõidab autoga tööle ja tagasi, sest muud liikumisvõimalused on äärmiselt piiratud. Graafikujärgsetel kahel vabal nädalal asendab venda firmas Profit Service autojuhtvarustajana. Tema tööülesandeks on tuua Tallinnast vajalikke vahendeid autopesula jaoks. Ta ei juhi kunagi enam sõidukit alkoholijoobes ning on hoolikam peale alkoholi tarvitamist. Kaebuse esitaja palub väärteootsuse tühistada osaliselt karistuse osas, vähendades rahatrahvi ja tühistada lisakaristus täielikult. Kirjeldatu alusel ja juhindudes VTMS §-dest 132 p 2; 135 lg 6 kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.