4-08-7566\9

Väärteoasi nr.4-08-7566 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 10 oktoober

1. a Tartu Väärteo asja number Kohtukoosseisus 4-08-7566 kohtunik Kaie Uusen, Väärteoasi Boriss Kägra kaebus Lõuna Politseiprefektuuri väärteootsusele 10.07.2008 väärteoasjas 2780,08,009410 Kaebuse esitaja Boriss Kägra ,isikukood 36812205235, kodakondsus X ,emakeel :X , töök. Eesti Klaas töödejuhataja, elukoht: X, varem kriminaalkorras karistatud 20 aastat tagasi, väärtegude korras kehtivaid karistusi ei ole sekretär Nataly Mark kohtuvälise menetleja Urmas Solovjov esindaja Lõunapolitseiprefektuuri vanemkonstaabel Juhindudes VärMS § 132 p 1 kohtunik otsustas: Jätta Boriss Kägra kaebus rahuldamata ja Lõuna Politseiprefektuuri väärteootsus 10.07.2008 väärteoasjas 2780,08, 009410 muutmata. Trahv tasuda Rahandusministeerium arvele 10220034796011 SEB Panka või 221023778606 Hansapanka tasumisel märkida kohustuslikult viitenumber 10220085208985 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule Tartu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav so 20 oktoober
2. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe Asjaolud Lõuna Politseiprefektuuri 10.07.2008 väärteoasjas 2780,08, 009410 karistati Boriss Kägrat liiklusseaduse LS § 7419 lg 1alusel rahatrahviga 185 trahviühiku ulatuses, s.o summas 11100 krooni ja LS § 7419 lg 2alusel lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Otsuse kohaselt Boriss Kägra, juhtis 24.06.2008 kell 16.20 mootorsõidukit X Kärkna külas , Tartu Vallas ,Tartumaal olles alkoholijoobes. 29.07.
3. a. esitas Boriss Kägra kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse Tartu Maakohtusse, taotledes tema suhtes väärteo otsuse osalist tühistamist ,so tema karistamist lisakaristusega juhtimisõige äravõtmisega LS § 7419 lg 2 järgi 3kuuks Kaebuse esitaja ei vaidlusta oma süüd õigusrikkumise toimepanemises ega ka karistamist LS § 7419 lg 1 järgi, kahetseb toimepandut, kuid leiab ,et lisakaristuse kohaldamine ,so juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks , vastavalt LS § 7419 lg2 järgi, on põhjendamatult liiga karm ja see tuleks tühistada. Kaebuse esitaja leiab ,et väärteo otsuse tegemisel ei ole kohtuväline menetleja arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid. Väärteootsus peab olema motiveeritud. Kohtuväline menetleja ei ole piisavalt põhistanud otsuses ,miks peab vajalikuks kohaldada nii põhi kui ka lisakaristust ja miks just Boriss Kägrale on määratud selline karistus. LS § 7419 lg 2 järgi võib kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, kuid see ei ole kohustuslik. Riigikohus on seisukohal ,et õiguse äravõtmine on õigustatud kui isik paneb süüteo toime korduvalt ,mida antud asjas ei ole kinnitust leidnud. Samuti juhib kaebuse esitaja tähelepanu ,et tegemist oli kaebuseesitajal kerge joobega vastavalt joobeastme määramise otsuse vaidlustamise korra §19lg1p2 . B.Kägra arvas ,kuna alkoholitarvitamisest oli möödas piisavalt pikk aeg ja ta tundis ,et tema psüühilised funktsioonid ja reaktsioon ei ole häiritud või muutunud ,siis oli ta kindel ,et auto juhtimisel ei ole takistusi. Sellist seisukohta kinnitab ka tehiolude kirjelduses alkoholijoobe kontrollimisel joobe tuvastamise protokoll. Seega leiab kaebuse esitaja ,et ei olnud seatud ohtu nii kaasliiklejate kui ka iseenda elu ja tervis. 2 Kaebuse esitajal ei ole varasemaid kehtivaid karistusi ,mistõttu ta leiab ,et põhjendamata range karistus tingitud sellega ,et kohtuvälise menetlejapoolt on kaebuses eelnevalt toodu jäetud kohtuvälise menetleja poolt arvestamata ning arvab ,et antud asjas suure trahvi kohaldamisel ei olnud lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ja ta palub selle tühistada. Kohtus tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja oma kaebuse juurde ja palus tühistada tema suhtes väärteootsusega kohaldatud lisakaristus, so juhtimisõiguse ära võtmine 3 kuuks, kuna juhtimisõigus on talle seoses tööga väga oluline . Rahatrahvi suuruse osas ta otsust ei vaidlusta . Oma õigusrikkumist ta tunnistas ja kahetses. Kohtuväline menetleja vaidles esitatud kaebusele vastu ,leides ,et Boriss Kägra ei oma küll käesoleval ajal kehtivaid väärteo karistusi ,kuid karistusregistris olevatest andmetes on näha ,et teda on varasemalt karistatud korduvalt väärtegude eest sh ka analoogilise ,alkoholijoobes juhtimise eest. Seda tuleb arvesse võtta kui isikut iseloomustavat materjali ,kuna see näitab tema suhtumist õigusrikkumistesse. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ja asjas tehtud otsus muutmata. Kohus asja arutanud, kuulanud ära kaebuse esitaja ,hinnanud kogutud tõendeid kogumis, asub seisukohale ,et Lõuna Politseiprefektuuri otsus Boriss Kägra karistamise kohta LS §7419 lg2 järgi tuleb jätta muutmata. LE§76 p1 sätestab ,et juht ei tohi olla joobeseisundis, seda ,et kaebuse esitaja viibis tema poolt juhitud sõiduki kinnipidamisel 24.06.2008 kella 16.20 ajal alkoholijoobeseisundis kinnitab protokoll joobe tuvastamise kohta (tl15). Protokollis on tuvastatud ,et B.Kägral oli alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus 0,45 mg/l. Samuti kaebuse esitaja oma ütlustega kohtuistungil tunnistas ,et oli tarvitanud öösel kella 2.00 paiku alkoholi, so joonud viina ,kuid istudes pärastlõunat rooli tundis ta ennast täiesti normaalselt ja arvas, kuna alkoholi tarvitamisest oli möödunud piisavalt pikk aeg, siis ei tohiks olla enam mingeid probleeme. Ta kahetses juhtunut. Samuti tõendab toimunut sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ,millest nähtub ,et 24.06.2008 kell 16.20 kõrvaldati vastavalt liiklusseaduse §201 lg2 p2 alusel B.Kägra auto juhtimiselt ,kuna on alust arvata ,et juht on joobeseisundis (tl 16). Seega on tõendamist leidnud ,et Boriss Kägra pani toime LE §76p1 rikkumise. Kohtu seisukoht karistuse osas. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse KarS §56 lg1 kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3 Boriss Kägra käitumises karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetsust toimunu suhtes . Kaebuse esitaja oma kaebuses tugines riigikohtu lahendile ,leiab ,et juhtimisõiguse äravõtmine on õigustatud ,vaid siis kui isik paneb toime süüteo korduvalt ,mida aga kaebuseesitaja teinud ei ole. Ka kohus käesolevat otsust tehes võtab arvesse kõiki neid samu asjaolusid, kuid ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga ,et tegemist on täielikult karistamata isikuga. Kaebuse esitaja puhul on tõesti tegemist isikuga kellel puuduvad kehtivad karistused , kuid kohus arvestab isikut iseloomustava materjalina karistusteregistri andmeid ,mis näitavad ,et tegemist ei ole isikuga ,kes ei oma üldse varasemaid karistusi ja käesolev õigusrikkumine on esmakordne. B.Kägrat on varasemalt väärtegude eest karistatud korduvalt ,sh teda on karistatud analoogilise õigusrikkumise ,so alkoholijoobes juhtimise eest. Kuigi ta on vahepeal teinud oma käitumisest järeldusi ning aastatel 2003-2008 on suutnud õiguskuulekalt käituda ,ei saa lugeda ,et tegemist oleks kaebuse esitaja poolt juhusliku esmakordse õigusrikkumisega. Samuti ei olnud B.Kägral tegemist alkoholijoobe jääknähtudega ,vaid siiski kerge alkoholijoobega. Samuti ei saa olla töökoha kaotamise oht ,selleks erandlikuks olukorraks ,kus juhtimisõigust ei tohiks peatada. Isik peab enne alkoholijoobes rooli istumist endale teadvustama ,mis on selle tagajärjed. Kohus leiab ,kuna alkoholijoobes autorooli istumine on raske õigusrikkumine, siis ei ole mõistetud karistus põhjendamatult raske ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse B.Kägra karistamise kohta LS §7419 lg2 järgi muutmata. Kohtunik 4 5