4-08-5810\5

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Väärteoasja number 4-08-5810 Otsuse tegemise kuupäev

1. oktoobril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Menetlusalune Anti SILLA (isikukood 38101196513, elukohtxxx, , töökoht OÜ A) Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 Väärteo kvalifikatsioon Anti Silla Kaebaja Vaidlustatav lahend Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 26.05.2008.a. otsus väärteoasjas nr 2373,08,003946 Istungil osalenud isikud Kaebaja Anti Silla Kaebaja kaitsja Maano Saareväli Kohtuvälise menetleja esindaja Helen Kommussar Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool advokaadist esindaja vahendusel esitada 30 päeva jooksul kassatsiooni Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 lg 1 jätta Anti Silla poolt esitatud kaebuse rahuldamata ja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin 26.05.2008.a. otsuse väärteoasjas nr 2373,08,003946 muutmata. ASJAOLUD ja MENETLUSE KÄIK Vastavalt väärteoprotokollile AB 1040093 Anti Silla 01.05.2008.a. kella 00:40 ajal Harju maakonnas, Saku vallas, Tallinna Ringtee 22 km, liikudes Rapla mnt suunas juhtis mootorsõidukit xxx registrimärgiga xxx alkoholijoobes, kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 28 km/h võrra, sõites kiirusega 81+-3 km/h ning mootorsõidukil puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1, § 126 p 3, § 127 nõudeid. Menetlusaluse isiku poolt toimepandu oli kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 74-19 lg 1, § 74-22 lg 2, § 74-35 lg 1järgi. 26.05.2008.a. Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse ülemkomissar Oleg Lodeikin otsusega väärteoasjas nr 2373,08,003946 oli Anti Silla’le Liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja § 74-35 lg 1 alusel karistuseks määratud rahatrahv 225 trahviühiku ulatuses, s.o. 13500,-krooni ja Liiklusseaduse § 74-19 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks. Liiklusseaduse § 74-22 lg 2 alusel Anti Silla karistuseks rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses, s.o. 1500,-krooni. 11.06.2008.a. Anti Silla esitas Harju Maakohtule kaebuse ülalmärgitud otsuse peale, paludes tühistada otsuse mõistetud lisakaristuse osas. Põhjendas oma kaebust sellega, et kohtuväline menetleja põhjendas lisakaristuse kohaldamist õiguskorra kaitsmise huvidega, kuid see on vastuolus, kaebaja arvates, karistuse kohaldamise alustega. Oma kaebuses palub vaadata üle kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus lisakaristuse osas, kuna kohtuväline menetleja pole arvestanud menetlusaluse isiku puhtsüdamliku kahetsust karistust kergendava asjaoluna. Kinnitab, et ületas lubatud sõidukiirust kogemata ja tähelepanematusest, samuti istudes rooli pidas end ekslikult kaineks, kuna tarbis õlut 2 tundi enne joobe kontrollimist. Eeltoodu alusel ei nõustu ta kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteod pani ta toime tahtlikult. Samuti palus arvestada, et tal puuduvad kehtivad karistused, ta töötab Soomes, tal on pangalaenud, ta maksab elatist lapsele, kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistus on kaebaja arvates ebaproportsionaalselt raske võrreldes karistuse eesmärki saavutamiseks vajaminevaga. 13.10.2008.a. toimunud kohtuistungil kaebaja jäi oma kaebuse juurde, ei eitanud, et oli juhtinud autot alkoholijoobe seisundis ja ületanud lubatud sõidukiiruse. Käesoleval ajal töötab ta OÜ A, töökohaks on endiselt Soome Vabariik, tööle jõudmiseks ja tööülesannete täitmiseks on tal vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuvälise menetleja vaidles kaebusele vastu, leidis, et otsus väärteoasjas on seaduslik ning põhjendatud, tühistamisele ei kuulu. Kohtunik, tutvunud väärteoasja materjalidega, kuulanud arvamusi, leiab, et esitatud kaebus rahuldamisele ei kuulu. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kaebaja ei eitanud, et 01.05.2008.a. pani ta toime väärteod. Seda kirjutas kaebaja omakäeliselt ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollile (t.l. 2): „Sõitsin kiirusega 70 km/h kogemata tähelepanematusest, olin joonud kaks õlut ära eelnevalt kaks tundi tagasi…“ Need kaebaja ütlused on kooskõlas ka väärteoasja materjalidega ja nimelt Alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (t.l. 5), millele kirjutas kaebaja omakäeliselt „nõustun“ (joove tuvastamise tulemusega), joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest ta loobus ning liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t.l.4), millest nähtub, et Anti Silla poolt juhitud mootorsõiduki xxx reg.märgiga xxx kiirust mõõdeti taadeldud (taatlustunnistus TTRSS-07/00061/05.07.2007) ja töökorras kiirusmõõteseadmega Stalker II MDR AS
2. Seadme lugem 81 km/h, lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 50 km/h, kaebaja ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Seadme tabloole fikseeritud näit oli juhile näidatud, mingeid vastuväiteid ta ei esitanud. Kaebaja poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtuistungil esitatud lisamaterjalidest nähtuvalt on kaebajal panga ees kohustusi, tema ülalpidamisel on alaealine laps – K S (sünd.xxx.a.) Seega kohtu arvates pidi eelkõige kaebaja ise seda teades olema eriti hoolas ja seadusekuulekas, käituma selliselt, et mitte ohustama oma pere heaolu. Karistus kujutab endast õiguserikkumise ja selle toime pannud isiku riikliku hukkamõistu, mis avaldub isiku õiguste ja vabaduste kitsendamises. Karistuse raskuse määravad süü ulatus ning eri- ja üldpreventiivsed vajadused. Karistus peab vastama toimepandud teo ebaõiglusele, mõjutama isikut edaspidi rikkumistest hoiduma ning kaitsma õiguskorda. Väärteo korras karistatav nii otsese tahtlusega kui ka ettevaatamatusest toime pandut tegu. Joobnuna mootorsõidukit juhtinud isiku juhtimisõiguse peatamise eesmärgiks on muu hulgas kaitsta teiste isikute elu, tervist ja omandit. Seega on nimetatud liikumisvabaduse piirang kehtestatud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks . Antud juhul tegemist on tahtliku ja jämeda liikluseeskirja nõuete rikkumisega, mille puhul on karmi põhikaristuse ja samuti lisakaristuse kohaldamine täielikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et asjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et kaebaja on toime pannud väärteo, tema süü on tõendatud, tema poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti, kaebajale määratud karistus on põhjendatud, karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvesse võtnud väärteo raskust, karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist, kuna kohtuvälise menetleja arvates joobes sõiduki juhtimine ja lubatud sõidukiiruse ületamine on kaebaja poolt tahtlikult toime pandud tegu ning Anti Silla eesmärgiks oligi eirates seadust ja kehtestatud korda mootorsõidukit alkoholijoobes juhtida ja lubatud sõidukiirust ületada. Ka kohus nõustub sellise kohtuvälise menetleja seisukohaga, sellega on korduvalt nõustunud ka Riigikohus oma lahendites. Kaebajale määratud karistus vastab toimepandud õiguserikkumise raskusele. Lisakaristuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja asjaolust, et isik pani toime enamohtliku väärteo, millega tahtlikult seadis ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate vara, elu ja tervise. Kui isik ei ole liikluses tähelepanelik, istub rooli alkoholijoobes, ta on liikluses ohtlik, temalt juhtimisõiguse äravõtmine on põhjendatud. Pole tuvastatud ka väärteomenetluse seadustiku sätete rikkumist kohtuvälise menetleja poolt, mis oleksid kaasa toonud otsuse tühistamist. Violetta Kõvask Kohtunik