Väärteoasi nr. 4-08-9158 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 08.10.2008.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtunik Piret Liivo vaatas kirjalikus menetluses läbi Arvo Kivar’i kaebuse Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 02.09.2008.a. otsusega väärteoasjas nr. 2302,08,025954 määratud karistuse kergendamiseks või nimetatud väärteotsuse tühistamiseks. Kohtuvälise menetleja Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse komissar Aivar Hirs esitas kohtule kaebuse peale oma kirjaliku seisukoha VTMS § 120 lg 1 alusel, milles ei toetata seisukohta nagu peaks Arvo Kivar’ile määratud karistust kergendama. Esitatud materjalidest nähtub: 09.08.2008.a. koostas Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve talituse vanemkonstaabel Priit Estermaa väärteoprotokolli selle kohta, et Arvo Kivar juhtis 09.08.2008.a. mootorsõidukit xxx, reg. nr. xxx, liikudes kiirusega 166 km/h. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 110 km/h. Kehtivast mõõtemetoodikast lähtuvalt arvestati mõõdetud sõidukiirusest maha võimalik eksimus 5 km/h. Sellest tulenevalt ületas Arvo Kivar maksimaalset lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 51 km/h, rikkudes sellega LE § 126 p 3 nõudeid ning pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74’22 lg 3 järgi. 02.09.2008.a. tegi Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkonstaabel Helen Kommussar nimetatud väärteoasjas otsuse, mille kohaselt karistati Arvo Kivar’it väärteo toimepanemise eest LS § 74’22 lg 3 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 6000 kroonija LS § 74’22 lg 5 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3ks kuuks. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub Arvo Kivar alternatiivselt:
- tühistada kohtuvälise menetleja 02.09.2008.a. otsus ning lõpetada väärteomenetlus;
- tühistada talle mõistetud karistus osas, mis puudutab juhtimisõiguse äravõtmist ja/või vähendada rahatrahvi suurust. Oma kaebuses Arvo Kivar, nõudes kohtuvälise menetleja 02.09.2008.a. tehtud otsuse tühistamist või karistuse kergendamist ja otsuse tühistamist osas, mis puudutab juhtimisõiguse peatamist ja/või talle määratud rahatrahvi vähendamist, toetab oma seisukohti väitega, et antud väärteo toimepaneku tuvastamine ei ole toimunud õigusaktide nõuetele vastava kiirusmõtteseadmega või pädeva mõõtja poolt. Niisamuti leiab kaebuse esitaja, et karistuse määr ei ole põhjendatud, kuivõrd ta ei ole enne nimetatud väärtegu toime pannud rohkem kui üht sarnast väärtegu. Tema sõnul on teda karistatud vaid ühel korral sarnase väärteo toimepanemise eest ning siis oli tegemist marginaalse kiiruseületamisega ja teda karistati minimaalse määra alusel. Ta leiab, et seda asjaolu oleks pidanud kohtuväline menetleja lisakaristuse määramisel ka arvesse võtma. Kolmandaks leiab kaebuse esitaja, et temale määratud karistus on vastuolus KarS § 2 lg 3 põhimõttega, mille kohaselt ei või kedagi karistada sama süüteo eest mitu korda. Selle kinnituseks leiab kaebuse esitaja, et lisakaristuse (juhtimisõiguse äravõtmine) määramisel on seda põhjendatud varasemate rikkumistega ja ärakantud karistustega. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, samuti kohtuvälise menetleja poolt esitatud kirjaliku seiskohaga jõudis järeldusele, et esitatud kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et määratud karistus, rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, jääb sanktsiooni keskmise määra juurde nagu ka lisakaristusena mõistetud juhtimisõiguse äravõtmine, kuna Liiklusseaduse § 74’22 lg 3 näeb lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 40 km/h karistusena ette rahatrahvi, mille suuruseks võib olla kuni 200 trahviühikut. Lisaks on Liiklusseaduse § 74’22 lg 3 kohaselt kohtul või kohtuvälisel menetlejal võimalus sellise süüteo eest lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimise õigus ühest kuust kuue kuuni. Antud juhul ei vasta tõele Arvo Kivar’i väide selle kohta, et teda on sarnaste rikkumiste eest karistatud vaid ühel korral ja sedagi marginaalse kiiruseületamise eest. Väärteotoimiku materjalidest ilmneb, et enne kõnealust rikkumist on ta veel viiel korral LS § 74’22 alusel kvalifitseeruvaid väärtegusid toime pannud. Kohtuvälise menetleja viide varasematele rikkumiste rohkusele on seega asjakohane. Kaebuse esitaja poolt mainitud 19.02.2008.a. toimepandud süüteo eest karistati teda LS § 74’22 lg 2 alusel, mis tähendab lubatud suurima sõidukiiruse ületamist vahemikus 21-40 km/h. Sellise kiiruseületamise marginaalseks pidamine peegeldab vaid Arvo Kivar’i suhtumist kehtiva liikluseeskirja nõuete täitmise suhtes. LS § 74’22 lg 5 annab kohtuvälisele menetlejale õiguse diskretsiooni alusel LS § 74’22 lg 3 tunnuste ilmnemisel kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuue kuuni. Antud juhul on kohtuväline menetleja karistuse määramisel lähtunud oma kaalutlustes sellest, millise karistusmäära kohaldamine võiks paremini teenida karistuse preventatiivset eesmärki, võttes arvesse isiku varasemat käitumist. Antud juhul pidas kohtuväline menetleja vajalikuks karistada süüteo toimepanijat ka lisakaristusega, arvestades sealjuures tema senist vastutustundetut käitumist liikluses. Eeltoodule tuginedes saab öelda, et määratud karistus vastab proportsionaalselt süüteo raskusele. Kaebuse esitaja väide nagu antud väärteo toimepaneku tuvastamine ei ole toimunud õigusaktide nõuetele vastava kiirusmõtteseadmega või pädeva mõõtja poolt, ei ole põhjendatud, sest väärteotsusele on lisatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll. Protokolli on märgitud andmed selle kohta, et seadmega on läbi viidud vajalikud testid ning see on taadeldud. Väärteotoimikus on materjalides sisalduvad ka kiirusmõõteseadet kasutanud politseiametniku kohta väljastatud pädevustunnistus mõõtevahendi kasutamiseks, ning akrediteeritud asutuse poolt mõõtevahendi kohta väljastatud taatlustunnistus. Arvo Kivar’i poolt esitatud seisukoht nagu oleks temale määratud karistus vastuolus KarS § 2 lg 3 tuleneva põhimõttega, et isikut ei saa sama süüteo eest karistada mitu korda, ei ole samuti põhjendatud. Nimelt on kohtuväline menetleja küll võtnud arvesse isiku varasemat karistatust sarnaste süütegude toimepanemise eest, kuid tegemist on viitamisega neile süütegudele, kui asjaolule, et isik ei ole hoolimata varasematest karistustest mõistnud seda, et nimetatud rikkumised on ohtlikud ka teistele liiklejatele. Kuivõrd LS § 74’22 lg 5 tuleneb kohtuvälisele menetleja õigus juhtimisõiguse äravõtmiseks ühest kuue kuuni. Arvo Kivar’i poolt toimepandud süüteo eest lisakaristuse määramisel on kohtuväline menetleja vaid viidanud asjaolule, et varasemad karistused ei ole soovitud tulemust andnud ning Arvo Kivar on jätkanud sarnaste süütegude toimepanemist. Nimetatud rahatrahvi vähendamist ei pea kohus võimalikuks, kuna Arvo Kivar’i poolt toimepandud tegu, on liiklusalane rikkumine, millel võivad olla rasked tagajärjed ning kiirmenetluse otsuses ettenähtud karistuse suurus jääb niigi sellise teo eest ettenähtud karistuse võimaliku maksimaalse karistusmäära keskmise juurde. Niisamuti leiab kohus, et Arvo Kivar’ilt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks on põhjendatud, kuivõrd tegemist on isikuga, kes on korduvalt sarnaseid ohtlikke liiklusalaseid rikkumisi toime pannud, kuid on jätkanud selliste rikkumiste toimepanemist ning seetõttu ei ole varasemad mõjutusvahendid soovitud tulemust avaldanud. Kohus, võttes arvesse Arvo Kivar’ile määratud rahatrahvi suurust, peab võimalikuks määrata KarS § 66 lg 2 rahatrahv tasumisele ositi. Arvestades eeltoodut ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 109-111; 132 p 2; § 133-135 kohus otsustas: Jätta rahuldamata Arvo Kivar’i kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakitseosakonna liiklusmenetlustalituse poolt 02.09.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,08,025954 määratud karistuse kergendamiseks ja nimetatud väärteotsuse tühistamiseks. Arvo Kivar’ile Põhja Politseiprefektuuri korrakitseosakonna liiklusmenetlustalituse poolt 02.09.2008.a. otsusega väärteoasjas nr 2302,08,025954 määratud rahatrahv summas 6000 (kuus tuhat) krooni kuulub KarS § 66 lg 2 alusel täitmisele ositi 6 (kuue) kuu jooksul, s.o 1000 (üks tuhat) krooni igakuiselt. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest linnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades advokaadi vahendusel kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav 09.10.2008.a. Piret Liivo Kohtunik