331 järgi karistati teda vangistusega 2 kuud.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 24.05.2005.a otsusega
lg 2 p 4,8 - § 25 lg 2 järgi mõistetud karistuse 5 aastat vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 19.01.2005.a. Karistusaeg algas 19.01.2005.a ja lõppeb 18.03.2010.a, formaalne õigus ennetähtaegsele vabanemisele tekkis 19.07.2008.a. 1
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Dmitri Mandrik on süüdi mõistetud esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole. Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Dmitri Mandriku ennetähtaegset vabastamist, kuna Dmitri Mandrikul puudub elukoht, ta ise ei soovi vabaneda, teda on korduvalt karistatud ja ka reaalsete vangistustega. Tartu Vangla on iseloomustanud Dmitri Mandrikut alljärgnevalt: uue kuriteo toimepanemise risk on olemas, tuleviku suhtes pessimistlik ja inertne, korduvad režiimirikkumised vanglas osutavad isemeelsusele ja egotsentrilisusele, ei eita narkosõltuvust, on elanud erinevates lastekodudes ja õppinud erikoolides. Dmitri Mandrikut on kriminaalkorras karistatud kuuel korral, kõikidel juhtudel varavastaste – ka vägivalla kasutamisega - ja narkootikumidega seotud kuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud vangistusi. Teda on kriminaalkorras karistatud ka praeguse vangistuse kandmise ajal narkootiliste ainete tarbimise eest. Viimase vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud kümnel korral. Vanglas ei ole õppinud ega töötanud. Dmitri Mandrikul puudub vabanedes tugivõrgustik ja elukoht. Jätkuv kuritegude toimepanemine, samuti distsiplinaarrikkumised vanglas annavad kohtule aluse asuda seisukohale, et Dmitri Mandrik ei ole teinud järeldusi mõistetud karistustest ning vabaduses viibides ei suuda käituda õiguskuulekalt. Dmitri Mandrikul puudub elukoht, ka see on takistuseks tema ennetähtaegsel vabastamisel. Dmitri Mandrik oma ütlustega kohtuistungil väljendas nn käega löömist, oli tuleviku suhtes pessimistlik ning soovis karistuse lõpuni kanda. Seega puudub tal motivatsioon ennetähtaegseks vabanemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik Dmitri Mandriku ennetähtaegne vabastamine. Dmitri Mandrikul tuleks vangistuse kandmise ajal kasutada vanglas võimaldatavaid enesetäiendamise võimalusi – läbida sotsiaalprogramme, proovida edasi õppida põhihariduse omandamise eesmärgil, astuda samme narkosõltuvusest vabanemiseks, proovida leida endale elukoht sotsiaalabi korras, elukohta on vaja ka tähtaegsel vabanemisel. Kohus asja lahendamisel juhindub
§-dest 76 lg 1, 3, 4 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.