4-07-3491 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17.septembril 2008.a Tallinn Kohtunik Katre Poljakova Sekretär Kristi Paju Väärteoasi OÜ Gradus Gravis kaebus Tervishoiuameti peadirektori 22.juuni 2007.a otsusele väärteoasjas nr 5 Kohtuistungi toimumise aeg 9.septembril 2008.a Istungil osalenud isikud Menetlusaluse isiku OÜ Gradus Gravis esindaja juhatuse liige Andre Ernesaks Menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Mare Lust Väärteoasjas otsuse teinud ametnik Tervishoiuameti peadirektor kohtuvälise menetleja Tervishoiuameti esindaja volikirja alusel AT kohtuvälise menetleja Tervishoiuameti esindaja volikirja alusel AV RESOLUTSIOON juhindudes VtMS §-dest 29 lg 1 p1; 132 p 3 kohus otsustas:
- Rahuldada osaühingu Gradus Gravis kaebus kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas.
- Tühistada Tervishoiuameti peadirektori 22.juuni 2007.a otsus väärteoasjas nr 5 osaühingu Gradus Gravis karistamises ravimiseaduse § 110 lg 2 alusel rahatrahviga summas 35 000 krooni ning lõpetada väärteoasjas menetlus. Edasikaebamise kord Isik, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada kassatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus oli kantseleis kättesaadav. Otsusele võib esitada kassatsioonkaebuse advokaadi vahendusel alates otsuse kättesaamise päevast 30 päeva jooksul Riigikohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. KAEVATAV KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS JA KAEBUSE SISU Kohtuvälise menetleja Tervishoiuameti peadirektori 22.juuni 2007.a otsusega väärteoasjas karistati osaühingut Gradus Gravis Ravimiseaduse §-s 110 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga summas 35 000 krooni. Väärteootsuse kohaselt on märgitud väärteo toimepanemise ajaks tegevus ajavahemikul 2006.a detsember kuni 2007.a veebruar. Väärteo lühikirjelduse kohaselt kontrollis Tervishoiuamet osaühingut Gradus Gravis selle tegevuskohas Xxx Tallinnas 22.veebruaril 2007.a 7.märtsil
- Kontrollimise kohta on koostatud akt nr 4, mis anti OÜ Gradus Gravis juhatuse liikmele Rostislav Vassiljevile üle 15.märtsil
- Üleandmise kohta vormistati Tervishoiuameti kiri 15.03.2007.a nr 5-6/255, millele Rostislav Vassiljev kirjutas alla kui OÜ Gradus Gravis juhatuse liige. Tervishoiuamet algatas väärteomenetluse OÜ Gradus Gravis suhtes seoses järgmiste asjaoludega. OÜ Gradus Gravis juhatuse liige Rostislav Vassiljev töötas osaühingus ka arstina, sh väärteo toimepanemise perioodil. Järelevalve käigus selgitas OÜ Gradus Gravis juhatuse liige Rostislav Vassiljev asutuse töökorraldust selliselt, et tema tööaeg asutuses on tööpäeviti alates kella 16.00 kuni kella 18.
- Rostislav Vassiljev töötas kontrollimise perioodi hõlmanud ajal ka AS-is Ida-Tallinna Keskhaigla, kus tema tööajana on haigla tööajakavas märgitud tööpäeviti kell 8.30 kuni 16.
- Haigla tööajakava järgi ei ole Rostislav Vassiljev ajavahemikul 2006.a detsember kuni 2007.a veebruar töölt mitte ühtegi päeva puudunud (üks päev koolitusel). AS Ida Tallinna Keskhaigla tööajakava on kinnitatud Rostislav Vassiljevi enda poolt (töötab haiglas osakonnajuhatajana), see on kinnitatud ka kliiniku juhataja poolt. Tervishoiuamet kontrollis Xxxapteegist pisteliselt, millal on väljastatud Rostistlav Vassiljevi allkirjaga retseptide eest ravimeid patsientidele. Selgus, et ravimeid on väljastatud erinevatel kellaaegadel (alates kella 11:34-st), kontrollitud 275 retseptist ainult 21 juhul oli ravimite väljamüük toimunud pärast kella 16.
- Seega oli põhjendatud Tervishoiuameti kahtlus, et osaühingus Gradus Gravis olid retseptiplangid arsti poolt enne täidetud ja asutuses jagati patsientidele retsepte, mis olid täidetud ilma arstivastuvõtuta (st patsienti tegelikult nägemata ja tema tervislikus seisundis veendumata) või retseptiplangid olid arsti poolt eelnevalt allkirjastatud ja retsept täideti muus osas kellegi teise poolt (mis on võimalik, sest osaühingus Gradus Gravis täidetakse retsepte muus osas arvutiga). Mõlemal juhul on tegemist õigusakti nõuete rikkumisega. Arvestades seda, et perioodil detsember 2006-veebruar 2007, mille suhtes järelevalve käigus tuvastati asjaolud, mis andsid tervishoiuametile põhjust algatada väärteomenetlus, oli osaühingus ainsaksjuhatuse liikmeks Rostislav Vassiljev ise ja rikkumist ei saanud toime panna Rostislav Vassiljev ainuisikuliselt (mille puhul oleks võinud tõusetuda küsimus, kas tegu ei ole ainult füüsilise isiku rikkumisega või osaühingu juhtorganite teadmata töötajate poolt organiseeritud tegevusega) algatati väärteomenetlus juriidilise isiku suhtes. Osaühingus Gradus Gravis töötas väärteo toimepanemise perioodil arstina kaks isikut – Rostislav Vassiljev ja A Š . OÜ-l Gradus Gravis on aadressil Xxx kasutada vaid 1 ruum arsti vastuvõttudeks – ruum number
- Selles ruumis toimub mõlema arsti vastuvõtt. Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile on kehtestatud sotsiaalministri 25.jaaunari 2002.a määrus nr 25 (RTL, 2002, 25, 353). Määrus näeb ette nõuded ühe arsti töökoha kohta. Seega tohib osaühingu Gradus Gravis tegevuskohaks olevas ruumis korraga töötada vaid üks arst; osaühingul Gradus Gravis on kasutada vaid üks vastuvõturuum, peavad arstid seda kasutama kordamööda. Tervishoiuamet uuris osaühingus Gradus Gravis perioodil detsember 2006 – veebruar 2007 väljakirjutatud 275 retsepti eest samas asuvast Xxx apteegist ravimite väljaostmise üksikasju. Apteegist ravimite väljaostmise aeg ja viis (mõlema arsti poolt väljakirjutatud retseptide eest korraga) osutavad sellele, et ravimite väljaostmise hetkeks pidi patsient olema teenindatud mõlema arsti poolt. Hinnates, et ka kogenud arstil kulub ühe patsiendi vastuvõtuks keskmiselt vähemalt 10 minuti (sh ravi määramine, retseptide väljastamine, kui arvestada isegi Andre Ernesaksa antud selgitusega, et kanded tervisekaartidesse tehti vastuvõtupäeva õhtul, mis ei ole õigusakti nõuetega keelatud, vastuvõtu ajal olevat arstid teinud märkmeid), peaks ühe arsti vastuvõtuaeg 15-20 patsiendi puhul (OÜ Gradus Gravis patsientide keskmine arv sel perioodil) olema vähemalt 3-3,5 tundi, mõlema arsti vaheldumisi samas kabinetis töötamisel peaks summaarne vastuvõtuaeg kestma vähemalt kuni 5-5,5 tundi (ühe ja sama kuupäevaga dateeritu Rostislav Vassiljevi allkirjaga retseptide hulk on mõnevõrra väiksem, kui Aleksandr Štšennikovi allkirjadega sama kuupäeva 2 retseptide hulk). Kusjuures kõik retseptid on varustatud sellesama kuupäevaga, millal ravimid on apteegist välja ostetud. Sama kuupäev on tervisekaardi kandel arstivisiidi toimumise kohta. Võttes arvesse summaarset vastuvõtuaega vähemalt 5 tundi, ei ole tervishoiuameti arvates võimalik, et Rostislav Vassiljev sai tegelikult võtta vastu patsiente aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla samaaegsel töötamisel tööpäevade lõunavaheaegadel. Arvestades ka kahe tervishoiuasutuse omavahelist distantsi ja liiklust, pidi Rostislav Vassiljevi lõunavaheaeg iga päev kestma 2-6 tundi, mis ei ole usutav. Seda enam, et aktsiaseltsil Ida-Tallinna Keskhaigla puuduvad andmed selle kohta, et Rostislav Vassiljev oleks praktiliselt igal tööpäeval tegelikult lahkunud pikemaks ajaks (tundideks) oma töökohast aktsiaseltsis Ida-Tallinna Keskhaigla, vastupidi, aktsiaselts Ida-Tallinna Keskhaigla kinnitab Rostislav Vassiljevi töölolekut Ida-Tallinna Keskhaiglas ajal, mil Rostislav Vassiljev oleks justkui võtnud vastu patsiente osaühingus Gradus Gravis. Arvestades ülalkirjeldatut, aga ka seda OÜ-s Gradus Gravis ei peeta arvestust vastuvõtule registreerinud patsientide üle (nagu selgus järelevalve käigus) – st tegelikult ei teata, kes tuleb vastuvõtule, tuleb asuda seisukohale, et arst Rostislav Vassiljev on allkirjastanud eelnevalt retseptid, mida vastuvõtule tulijatele väljastatakse täidetuna asutuse töötajate poolt. Osaühingu Gradus Gravis töökorralduse kohaselt abistab retseptide täitmisel arste Andre Ernesaks (Andre Ernesaksa sarnast rolli on Tervishoiuamet täheldanud varasemate järelevalvetoimingute käigus ka teistes tervishoiuasutustes), kelle kogemust retseptide täitmisel tuleb seetõttu pidada küllaldaseks, et neid iseseisvalt täita. Puudub aga põhjus arvata, et retsepte täidetakse asutuse teise arsti, Aleksandr Štšennikovi poolt või korraldusel. Tegemist on arvutiga täidetud retseptidega, Aleksandr Štšennikov on korduvalt varem väitnud Tervishoiuameti varasemate järelevalvetoimingute raames, et kogu dokumentatsioonitäitmine sh retseptide täitmine arvutiga toimub Andre Ernesaksa poolt. Arvestades seda, et Aleksandr Štšennikov ei oma osaühingus Gradus Gravis töökorralduslikku rolli (tegemist ei ole juhatuse liikme ega muu juhiga), ei saanud ta reaalselt mõjutada osaühingu Gradus Gravis töötajat Andre Ernesaksa retsepte täitma ja väljastama. Seega on tuvastatud vähemalt kahe isiku süü, üheks isikuks on Rostislav Vassiljev, kes allkirjastas tühjad retseptiplangid ja korraldas juhatuse liikmena asutuse töö selliselt, et neid retseptiplanke täideti tagant järele ja jagati seejärel patsientidele, kellele osutas tervishoiuteenuseid samas asutuses töötav teine arst. Retsepte sai asutuse töökorraldusest tulenevalt täita aga ainult Andre Ernesaks. Seega on tuvastatud sotsiaalministri 18.veebruari 2005.a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 2 lõike 2, samuti § 9 lõike 4 rikkumine. Antud juhul on teo, mis Ravimisseaduse § 110 kohaselt on käsitletav väärteona, toimepanemises osalenud osaühingu Gradus Gravis juhatuse liige Rostislav Vassiljev. Teo tulemusena osutati tervishoiuteenust osaühingu Gradus Gravis nimel ja tulu osutatud tervishoiuteenusest kuulus osaühingule Gradus Gravis. Kuigi Tervishoiuamet käesoleva väärteo raames ei tuvastanud materiaalse kasutäpset suurust, ei ole see, arvestades Riigikohtu otsust nr 3-1-1-9-05 ka oluline (juriidilise isiku huvides tegutsemise ainsaks kriteeriumiks ei pruugi olla juriidilise isiku rikastumine), oma tegevusega kindlustas osaühingu Gradus Gravis endale pideva klientuuri Sotsiaalminister on 18.veebruari 2005.a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 61 kehtestanud ühe arsti vastuvõtu raames korraga väljakirjutatavatele psühhotroopsetele ainetele koguselise piirangu, mida osaühingus Gradus Gravis õnnestus sellise töökorraldusega vältida. See tagas osaühingule Gradus Gravis eelise teiste tervishoiuteenuse osutajate ees. Seda tõendab klientuuri arvukus. 3 Lisaks eeltoodule ei esitatud kontrollimist teostanud ametnike nõudel narkootilise ravimi retseptiplanke. Vastavalt narkootilise ravimi väljakirjutamise korrale tuleb asutuses säilitada narkootilise ravimi retseptiplangi üks eksemplar. Eesti Haigekassale ei ole samas laekunud ühtegi osaühingule Gradus Gravis väljastatud narkootilise ravimi retseptidest, mis osutab, et retseptiplanke ei ole üldse kasutatud ja retseptiplangid peaksid olema alles. Kontrollijatele neid aga ei esitatud, millest järeldub, et retseptiplanke ei ole tegelikult alles. Retseptiplankide kadumisest ei ole teavitatud Ravimiametit. Sellega on tuvastatud sotsiaalministri on 18.veebruari 2005.a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 9 lõike 4 rikkumine. Järelevalve käigus selgus samuti, et tavaliste retseptiplankide üle ei peeta osaühingus Gradus Gravis arvestust, neid hoitakse kapis ja arstid võtavad neid sealt oma äranägemist mööda. Sellega on tuvastatud sotsiaalministri on 18.veebruari 2005.a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 10 lõike 2 rikkumine. Kõik tegevused, mis on ülalkirjeldatud põhjustel käsitletavad väärtegudena pandi toime osaühingu Gradus Gravis tegevuskohas XxxTallinn. Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusele esitas osaühing Gradus Gravis 16.juulil 2007.a kaebuse Milles peab kohtuvälise menetleja otsust alusetuks ja täies ulatuses seadusevastaseks. Väärteoprotokollis, mis on koostatud 28.05.2007.a on sisustatud ravimiseaduse rikkumine sotsiaalministri on 18.veebruari 2005.a määruse nr 30 „Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm“ § 2 lg 2 (ravimeid võivad meditsiinilisel ja teise isiku ravimise eesmärgil kasutamiseks välja kirjutada ainult eesti Vabariigis tervishoiuteenuse osutamise õigust omavad arstid ja hambaarstid nende poolt ravitavate isikute ambulatoorseks raviks), § 9 lg 4 (Retseptiplanke ei tohi säilitada allkirjastatult ja retsepti väljakirjutaja isikliku pitsati jäljendiga. Kasutamata retseptiplanke ei tohi edasi anda teisele isikule. Retseptiplankide säilitamisel tuleb välistada nende sattumine teise isiku kätte. Retseptiplankide vargusest ja kadumisest tuleb viivitamatult teatada ravimiametile) ning § 10 lg 2 (alates 1.maist 2005.a võib ravimeid välja kirjutada ainult käesoleva korra alusel kehtestatud retseptiplangile) nõuete rikkumisega. Lisaks on protokollis esitatud mitmeid konkretiseerimata oletus, kahtlustusi. Protokolli alusel on menetlusaluse isiku ütlused ehk kaebaja esindaja ütlused protokollitud eraldi, tunnistajate ütlusi ja muid tõendeid ja andmeid, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks, antud väärteoasjas protokolli kohaselt pole. 13.06.2007.a vastulauses asus kaebaja seisukohale, et konkretiseerimata on väidetava väärteo toimepanemise aeg ja koht, menetluses on kaitseõigust riivatud nii väärteotoimiku materjalide koopia väljastamata jätmisega menetlusosalistele, kui ka süü aluse laiendamisega võrreldes protokolli ja juhatuse liikme ülekuulamisprotokollidega, samuti leidis kaebaja, et süüteo koosseis kaebaja suhtes pole tõendamist leidnud ja palus seetõttu kohtuvälisel menetlejal lõpetada väärteoasjas menetlus vääreomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd nii juriidilisest isikust kaebaja kui kaebajaga seotud füüsiliste isikute tegudes puuduvad vääreotunnused. Eeltoodu alusel palub kaebuse esitaja tühistada täise mahus Tervishoiuameti otsus väärteoasjas nr 5 ja lõpetada asjas menetlus. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOGUTUD TÕENDID Kohtuistungil üle kuulatud menetlusaluse isiku OÜ Gradus Gravis juhatuse liige Andre Ernesaks ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ja selgitasid, et väärteoprotokollis ja väärteootsuse osaühingule Gradus Gravis süüksarvatud rikkumised ei ole väärteomenetluse käigus millegagi tõendatud, kogu otsus o üldsõnaline ja raskesti jälgitav, räägitakse, et Tervishoiuametil on kahtlusi, et retsepte jagati ilma arsti vastuvõtuta, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. 4 Tunnistaja Rostislav Vassiljev andis Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas kohtu poolt esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, see, et teda – Rostislav Vassiljev’it välja kutsuti, olenes patsientidest, selgitades, et patsiendid registreeriti assistentide kaudu vastuvõtul - psüühilise seisundi hinnangu alusel näiteks: võõrutusnähud, narkootikumide kuritarvitamine. Märkmeid tehti tema - Rostislav ja assistendi poolt. Korraldus anti assistendile määrata ravi retsepti välja trükkimise näol st. retsept tuli välja printida, et, missugune ravi määrati. Retseptidele kirjutas alla tema – Rostislav Vassiljev Vandeadvokaat Mare Lust poolt esitatud küsimustele selgitas tunnistaja Rostislav Vassiljev, et selliseid juhuseid, et ta oleks allkirjastanud tühje ravimiblankette olnud ei ole. Blankettidele kirjutas ta alla patsiendi juuresolekul, tavaliselt esmakordsed patsiendid võtavad veidi rohkem aega kui kroonilised haiged. Krooniliste haigete puhul, kui oli korduv haige kulus aega 5-7 minutit, asi on lihtsam, kui patsient on tuttav - võõrutusnähud on samad, trankvilisaatorid ja võõrutusravimid on ka samad. Tema – Rostislav Vassiljev nõudis, et arvestust peetaks ka paberikandjal. Ta ei teadnud, et on programm Perearst 2, neil on haiglas oma programm, millega ta on tuttav. Teha väljavõtte elektroonilise retseptiarvestuse kohta, seda ta ei teadnud ja seepärast ta seda ei nõudnud vaid ta usaldas assistente. Ei ole teada juhtumeid, et retsepte oleks läinud kaduma, või oleks sattunud võõrastesse kätesse, ka varguseid pole olnud. Arvestus oli elektrooniline, väljavõtteid ta ei küsinu neil haiglas ei ole sellist programmi. Vandeadvokaat AV poolt esitatud küsimustele vastas Rostislav Vassiljev, et patsientide vastuvõtu kohta, kui võtta keskmiselt tema – Rostislav Vassiljevi suvaliselt võetud lõunavaheajad, siis keskmiselt tunni aja jooksul ja peale oma tööaja lõppu tegeles tema sellega keskmiselt kaks tundi. Kuid kõik see on suvaline, kord on vähem, kord rohkem patsiente Näiteks võõrutusnähtude puhul on patsiendil ootamisaeg keeruline, võivad juhtuda ohtlikud asjad. Tema – Rostislav Vassiljev on öelnud, et „enamus minu nõuetest…“ ning sellega ta pidas silmas seda, et .peale veebruarikuu 2007.a. tervishoiuameti kontrolli käigus selgusid retseptide väljastamise puudused. Tema- Rostislav Vassiljev on vanakooli arst, ta nõudis kui juhatuse liige, et mitu retseptiblanketti väljastatakse arstidele, tühjad blanketid, ta nõudis, et see oleks ka paberil kajastatud. Peale seda esitas ta lahkumisavaldusi. Seda, kas retseptiblankettide -2007.a. väljastamises oli segadusi, seda tema – Rostislav Vassiljev’il ei olnud võimalik kogu aeg jälgida, kuna tal oli põhitöö teises kohas. Retseptiblankettide käsitlemise tingimused ei vastanud nõuetele. Retseptibanketid olid raudkapis, kuid vihikud olid puudu. Retseptiblankettide arvestuse kord on kinnitanud sotsiaalministri määrusega. Tema – Rostislav Vassiljev oli juhatuse liige, ta pidi andma töökorraldusi teistele töötajatele, ta pidin seda tegema, kuid ta kahjuks ei olnud kogu aeg kohal. Tavalised nn narkoretseptiplangid olid raudkapis koos . Tema – Rostislav Vassiljev’il oli kahju, et ta korraldusi ei täidetud, kahel rindel „skisofreenikut mängida“ ei ole mõtet ja, siis andis ta lahkumisavalduse. Tema – Rostislav Vassiljevi juhatuse liikmeks olemise ajal vist kasutati küll narkootilise ravimi retseptiplanke, kuid 1,5 aastat on möödas, pisiasjad ei tule talle meelde. Narkootilise aine retsepti planke ei ole kordagi kasutatud. Retseptiplankide arvestuse pidamist OÜ Gradus Gravises nõudis tema – Rostislav Vassiljev suuliselt, kuid ta korraldusi ignoreeriti. Tervishoiuameti peadirektor poolt esitatud küsimustele andis tunnistaja Rostislav Vassiljev selgitusi selle kohta, et lõunavaheajal, see, mitu patsienti ta keskmiselt vastu võttis, oli suvaline, kord kaks, kord kaksteist. Need pisiasjad on temal – Rostislav Vassiljev’i meelest läinud, sest poolteist aastat on mööda läinud, ta ei ole nii suur bürokraat. Tema – Rostislav Vassiljevi teine töökoht võrreldes „ Gradus Gravisega“ asub füüsiliselt Magasini 34, st mitte kihutades jõudis tema 10-12 minutiga kohale ja sama tee tagasi vastavalt reeglitele. Lõunavaheaeg oli tema tööaja kavas ette nähtud pool tundi, selgitades, et 12-15 patsienti , 5-7 minutit 45-65 minutit vastuvõtuks, kui oli 2 patsienti, siis 5 mahtus tööajakava sisse ja puudumist lõunavaheajal ei olnud. Patsiente võttis tema – Rostislav Vassiljev vastu ruumis, mis oli 70 m2 suur, sinna nad tegid vaheseina. Iga doktor oli oma ruumis, aga keerulisemate juhtumite puhul võtsid nad koos vastu dr. Štšennikoviga arutasid nad isegi intensiivravi. 20.septembri 2006.a taotlesime nad tegevusluba jah. Patsiente võttis tema – Rostislav Vassiljev vastu kord ruumis 201, kord ruumis 201A, seal oli kaks erinevat ust ning vahesein oli ehitatud vahele. Tema – Rostislav Vassiljev’il oli antud volitus Andre Ernesksa’le, ta usaldab oma osanikku. See, et tegevusluba oli väljastatud ainult ruumile 201, seda tema – Rostislav Vassiljev ei teadnud, tal oli põhitöökoht, ta käisin seal ainult korraks. Kirjalik avaldus on see, mille tema saatis, ta vastutab selle eest. See on tema – Rostislav Vassiljevi oletus, mis rajanes tervishoiuameti protokollile, märkides, et kui vaadata väärteootsust, siis see on oletusi täis. Seifi võti oli assistendi käes. Retseptide tegelikku olemasolu tema – Rostislav Vassiljev kontrollis, assistent tegi kapi ukse lahti ja tema visuaalselt veendus, kuid ühekaupa üle ei lugenud, usaldus oli ikka esikohal. OÜ Gradus Gravis esindaja Andre Ernesaks poolt esitatud küsimustele vastas tunnistaja Rostislav Vassiljev, et temale oli teada, kus oli OÜ „ Gradus Gravise“ tegevuskoht nimelt: Xxx21-
- Reaalselt oli seal esialgu üks suur ruum, siis tegid nad vaheseina vahele, nii oli pärast kaks ruumi. Retseptiblanketid olid kõik hoitud raudkapis. Elektrooniliselt peeti haiguslugusid, kõik bürokraatia oli üle antud assistendile. Tunnistaja Aleksandr Štšennikov andis Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil kohtu poolt esitatud küsimustele ütlusi selle kohta, et 2007 aasta veebruaris ja märtsis töötas ta osaühingus Gradus Gravis arst-psühhiaatrina. Tema tavaline tööpäev ja ülesanded olid järgmised nimelt, oli ta tööaeg kusagil kella 11-17-ni, see olenes sellest, kui palju oli haigeid, tal oli nii-öelda ujuv graafik, mõni päev oli näiteks kuni kella 16.00 tööl. Patsientide vastuvõtt ja vastuvõtule registreerimine oli korraldatud ja see toimus selliselt, et vastuvõtule registreerisid patsiente assistendid ja ka Andre Ernesaks, vastu võtsid patsiente tema - Aleksandr Štšennikov ja ka teine doktor Vassiljev. Andre Ernesaks oli osaühingus Gradus Gravis juhatuse liige. Vastuvõtt toimus selliselt, et patsient tuli sisse, tema - Aleksandr Štšennikov’iga koos oli kabinetis ka Andre Ernesaks, kes kirjutas kõik andmed kompuutrisse. Patsient tuli sisse, nad vestlesid viimasega, küsitlesid, vajadusel määrasid ravi, kõik andmed sisestati arvutisse. Esmane vastuvõtt kestis 10-15 minutit, korduvvastuvõtt läks kiiremini 3-5 minutit. Tema - Aleksandr Štšennikov hindas patsientide seisundit visuaalselt, et mis olukorras nad on. Nende patsientideks on narkomaanid, kellel on võõrutusnähud. Andre Ernesaks pani sümptomid kirja, masin trükkis retsepti välja, tema - Aleksandr Štšennikov kirjutas retseptile alla, tegemist on väga trafaretse raviga, asendusraviga, kirjutasime neile trankvalaisereid, selliseid ravimeid, mis paneb mõistust juurde, see on krooniline haigus, mis vaevab kogu elu, patsiendid tahtsid saada kogu aeg samu rohte, midagi keerulist ei olnud, samuti reguleerisid nad seksuaalsfääri, narkootikumid pärsivad suguelu, haiged tahtsid narkootikumidest lahti saada, nad said trankvalisaatoreid, nendest on kergem vabaneda, kui uimastitest. Koos patsientide vastuvõtmine tähendab seda, et samas ruumis võeti koos vastu, aga kui dr. Vassiljevil oli teine assistent – Kaido Luts, siis võttis viimane eraldi ruumis vastu ja tema Aleksandr Štšennikov tegelesin oma patsientidega. Koos Vassiljeviga mõtleb ta seda, et kolmekesi ühes ruumis: tema - Aleksandr Štšennikov, dr Vassiljev ja Andre Ernesaks – 2 retsepti – 3 minutit, veel kaks retsepti – 5 minutit, esmane haige rohkem – anamnees ja andmete ülesmärkimine, reaalselt tegelesid nad asendusraviga. 6 Vandeadvokaat Mare Lust poolt esitatud küsimustele andis tunnistaja Aleksandr Štšennikov ütlusi selle kohta, et patsiente võttis tema - Aleksandr Štšennikov vastu koos assistendiga ja mõnikord koos doktor Vassiljeviga. OÜ-s Gradus Gravis oli 2 ruumi, algselt üks suur 70 m2 suur, mis oli vaheseintega pooleks tehtud, seal oli kaks ust. Kui oli palju haigeid, siis dr Vassiljev võttis vastu teises ruumis koos teise assistendiga Kaido Lutsuga. Tervishoiuameti esindaja on ka näinud seda teist ruumi, seda siis, kui nad käisid kontrollimas doktor Komplust. Tema - Aleksandr Štšennikov ei ole jätnud allkirjastatud retsepte patsientide jaoks ilma vastuvõtuta. Patsiendid saavad/said isiklikult tema - Aleksandr Štšennikov juuresolekul retseptid kätte, retseptiandmed sisestas arvutisse Ernesaks, retsept tuli printerist välja tema - Aleksandr Štšennikov kirjutas sellele alla ning, kas tema või Ernesaks andsid selle patsiendile. Doktor Vassiljev oli nii-öelda „ujuv vastuvõtt“, siis, kui patsiente oli rohkem, helistati talle ja kutsuti välja, viimane võttis erinevatel aegadel patsiente vastu, vahel võtsid nad koos patsiente vastu vahel eraldi. Tunnistaja Aleksandr Štšennikov andis AV poolt esitatud küsimustele selgitusi selle kohta, et doktor Vassiljev käis tööl vastavalt vajadusele, kui patsiente oli rohkem. Koos vastuvõtmine tähendas, seda, et kord võeti patsiente vastu nii kord naa, seda siis selliselt, et, kas ühes ruumis koos võeti vastu üks patsient või ühel ajal eraldi kabinettides, see olenes haige seisundist. Tema - Aleksandr Štšennikov ealati ei näinud doktor Vassiljevit, viimane töötas teises ruumis, ning tema - Aleksandr Štšennikov alati ei kontrollinud seda ruumi, kas viimane oli kohal. Dr. Vassiljevil teostas sama protseduuri nagu tema - Aleksandr Štšennikov nimelt, kontrollis dokumente, assistent lõi arvutisse, printis retsepti välja ja dr Vassiljev kirjutas alla. Kui patsient käis tema - Aleksandr Štšennikov juures, siis võis viimane samal päeval minna ka dr Vassiljevi vastuvõtule, pärast seda, kui kahe aasta eest tuli norm, et ühe haige kohta võis üks arst kirjutada vaid kaks trankvilisaatorit, siis võtsid nad tööle teise arsti, et kirjutada haigele korraga välja ikka neli originaali, sest ravivajadus oli narkomaanidel endine. Tervishoiuameti peadirektor poolt esitatud küsimustele andis tunnistaja Aleksandr Štšennikov ütlusi selle kohta, et dr. Vassiljev teostas vastuvõttu. Tema - Aleksandr Štšennikov kõneleb natuke ka soome keelt, kuid mitte nii palju, et saaks soome patsiente vastu võtta, üksi on raske, Andre Ernesaks tõlkis talle, tal - Aleksandr Štšennikov’l oli vaja tõlki. Olukorras, kus ta kasutas tõlki, võis vastuvõtt kesta 3-5 minutit, seda siis, kui oli korduv haige, siis ta tõlki ei vajanud, ta nägi juba patsiendi näost, millises seisundis viimane on, kuid esmase haigega on vaja tõlki. Oma igapäevast töökoormust on tal - Aleksandr Štšennikov’il raske hinnata, sest vastuvõtud toimusid nii ja naa, kord võttis ta patsiente vastu koos dr. Vassiljeviga teinekord eraldi vastu, mõni päev võeti rohkem koos vastu, mõni päev rohkem eraldi, tema – dr Vassiljev teises ruumis ja tema - Aleksandr Štšennikov teises. Kohtuvälise menetleja esindajad vaidlevad esitatud kaebusele vastu põhjendusel, et kogutud tõenditega on täielikult tuvastatud väärtegude toimepanemine juriidilise isiku poolt. On fakt, et Xxxapteegist väljastati ravimid retsepti alusel, millel olid dr Rostislav Vassiljevi allkirjad, samas on tõendatud, et vastuvõttu reaalselt ei toimunud, sest samal ajal viibis dr Vassiljev vastuvõtul IdaTallinna Keskhaiglas, see on tõendatud tööajakavaga. Oluliseks tõendiks selles osas, et vastuvõttu ei toimunud on ka väljastatud retseptide suur arv ja patsientide hulk. Patsientide arv on nii suur, see annab aluse väita, et raviteenust neile ei osutatud. Samuti ei peetud osaühingus Gradus Gravis retseptiplankide üle ei peetud arvestust. Rostislav Vassiljev kui tollane juhatuse liige kinnitas kohtus, et seda arvestust ei olnud, igal juhul ta ei teadnud, et see oli olemas. Mis puudutab süüdistusse narkootiliste ravimite retseptiplankide mitteesitamises, siis ei ole OÜ Gradus Gravis tõendanud, et need ei ole kadunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7 Kohus, üle kuulanud menetlusaluse isiku seadusliku esindaja OÜ Gradus Gravis juhatuse liikme Andre Ernesaksa, tunnistajad Aleksandr Štšennikovi ja Rostislav Vassiljevi, ära kuulanud kohtuvälise menetleja seisukohad, uurinud kogutud kirjalikke tõendeid jõudis alljärgnevate järeldusteni. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 58 lg 1 alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt teatatakse esimest menetlustoimingut tehes menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-le 19 Tutvudes kohtule esitatud väärteoasja nr 5 materjalidega nähtub, et käesolevas väärteoasjas on esimeseks menetlustoiminguks juriidilisest isikust menetlusaluse isiku OÜ Gradus Gravis seadusliku esindaja Andre Ernesaksa ülekuulamine 28.märtsist 2007.a. Kogu Tervishoiuameti eelnev tegevus osaühingu Gradus Gravis suhtes ja materjalide kogumine on toimunud Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RTI, 2001,50,284) §-s 60 lg 1 sätestatud järelevalvemenetluse raames, nimetatud sätte kohaselt teostavad tervishoiuteenuste osutajatele sätestatud nõuete täitmise üle järelevalvet maavanem ja Tervishoiuameti selleks volitatud ametnikud. Sama paragrahvi 3 lõige sätestab Tervishoiuameti pädevuse järelevalvemenetluse teostamiseks. Väärteomenetluse alustamise, kui menetlusstaadiumi olulisus kohtu jaoks seisneb vajaduses selgitada välja, millised toimingud on tehtud väärteomenetluse raames ja selle nõudeid järgides. Väärteomenetluse seadustik ei reguleeri seda, millisel juhul peab kohtuväline menetleja esimese menetlustoimingu tegema, viidates aga üldprintsiibina VtMS §-s 2 kriminaalmenetluse regulatsioonile. KrMS 193 lg 1 kohaselt peavad menetluse alustamiseks esinema ajend ja alus ning puuduma menetlust välistavad asjaolud. Väärteomenetluse alustamise ajendiks on menetleja poolt oma ülesandeid täites kogutud väärteole viitav teave, alustamise aluseks aga väärteotunnuste sedastamine väärteomenetluse ajendis. Seega alustatakse väärteomenetlust siis, kui esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad sellele, et väärtegu on toime pandud. Tutvudes käesolevas asjas kohtule esitatud materjalidega võib jõuda järeldusele, et Tervishoiuameti esindajad teostades Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 60 lg 1 sätestatud järelevalvemenetlust tuvastasid osaühingu Gradus Gravis tegevuses väärteomenetluse alustamise ajendi ja aluse, seejärel alustati väärteomenetlust juriidilise isiku seadusliku esindaja ülekuulamisega, seega on sama isik täiendavalt üle kuulatud 11.aprillil 2007.a. Ühtegi muud tõendit väärteomenetluse raames kohtuväline menetleja – Tervishoiuamet –aga kogunud ei ole. Lisaks menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidele on ainsaks menetleja poolt koostatud dokumendiks (va väärteootsus mida kaebuses vaidlustatakse) väärteoprotokoll, mis aga ei ole väärteomenetluses tõendiks. Väärteoprotokoll on menetlusdokument, mis vastavalt VtMS § 69 lg 2 p-dele 1, 2 ja 7 sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Kohus möönab, et väärteomenetluse seadustik on tõendite kogumise ja tõendamise osas väga napisõnaline ja viitab jällegi kriminaalmenetluse regulatsioonile (VTMS § 31 lg 1). See halvendab kohtu arvates oluliselt tõendite kogumise kvaliteeti väärteomenetluses ning sageli on tulemuseks on see, et kohtuvälise menetleja poolt tõendeid kas ei koguta üldse või tehakse seda menetlusnõudeid rikkudes. Nii ka käesoleval juhtumil. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis süüdistusfunktsiooni kandjal, s.o kohtuvälisel menetlejal. Sellest tulenevalt peab kohtuvälise menetleja ametnik, kes fikseerib rikkumise, tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- septembri
- a otsuse p 6.1 väärteoasjas 8 nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28, 292). Vastav kohustus tuleneb VtMS §-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest. See kohustus on antud juhul täies mahus täitmata On küll koostatud väärteoprotokoll mille lühikirjelduses avaldatakse arvamust, kuidas „asi tegelikult olla võis, mis tegelikul võis toimuda“ ja mille põhjal kohtuvälise menetleja ametnik, kes väärteoprotokolli koostas, neid järeldusi teeb, kuid kohtu arvates põhineb kogu väärteoprotokoll, ja sellest tulenevalt ka väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsus, oletustel. Väärteoprotokollis pole märgitud viiteid tunnistajate ütlustele või tõenditele ja andmetele, mis on vajalikud väärteoasja lahendamiseks (VtMS § 69 lg 2 p 4, 7), mida oleks väärteomenetluses kogutud ja mille põhjal järeldused on tehtud. Väärteomenetluses tähtust omavad faktilised asjaolud, millest väärteoasja menetlev ametnik saab menetluse käigus teavet, tuleb menetlusseaduses sätestatud alustel ja korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. Järelevalvemenetluse käigus on osaühingult Gradus Gravis välja nõutud patsientide tervisekaardid, apteegist võetud retseptid, kuid neid ei ole väärteomenetluse raames vaadeldud, nad on lihtsalt lisatud asja materjalidele. Nende olemasolu per se ei vormi neist kohtu jaoks lubatavat tõendit. Väärteomenetluse seadustiku § 123 lg 2 kohustab I astme kohut arutama kaebemenetluses väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Käesolevas asjas on kohus seda nõuet ka täitnud, kuulates kohtuistungil tunnistajana üle osaühingus Gradus Gravis töötanud arstid Rostislav Vassiljevi ja Aleksandr Štšennikovi. Kohtu arvates ei kohusta see säte aga I astme kohut väljuma väärteoprotokolli piiridest ega pane kohtule kohustust astuda väidetavalt toime pandud väärtegu tõendama pidavate tõendite kogumises ja vormistamises kohtuvälise menetleja asemele. See seaks pooled kohtumenetluses ebavõrdsesse olukorda. Lähtuvalt põhimõttest, et kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, leiab kohus, et väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja menetlus väärteoasjas lõpetada VtMs § 29 lg 1 p 1 tõttu, kuna ei ole tõendatud väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku osaühingu Gradus Gravis poolt. Katre Poljakova Kohtunik 9