KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. novembril 2008. a Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-15583 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi

§ 263

kokkuleppemenetluse korras Ruti Kilg Süüdistatav Helmuth Viira Kriminaalasi p 1 järgi kiirmenetluses elukoht: XXXXX XX-XXX isikukood: 35503142713; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 2 korda: 12.02.2003 Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 3kuulise vangistusega tingimisi

§ 73

alusel 3-aastase katseajaga; 18.07.2008 Tartu Maakohtu poolt

§ 121

ja 136 lg 1 järgi liitkaristusega 10 kuud vangistust tingimisi

§ 74

alusel 1 aasta ja 9-kuulise katseajaga; tõkend: elukohast lahkumise keeld vandeadvokaat Anu Pärtel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2565 lg 1 p 2 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Helmuth Viira

§ 263

p 1 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 2 kuud vangistust Tartu Maakohtu 18.08.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse kümme kuud vangistust võrra ja mõista Helmuth Viirale liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.11.2008 kuni 26.11.2008 – kaks

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Helmuth Viirale mõistetud üheteistkümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus 726 (seitsesada kakskümmend kuus) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 (kaks) aastat.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista Helmuth Viiralt riigituludesse menetluskuludena pool sundrahast, s.o 3262.50 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks krooni 50 senti) krooni ja kaitsjale makstud tasu 1634.30 (üks tuhat kuussada kolmkümmend neli krooni 30 senti) krooni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon Helmuth Viira 25.11.2008 kella 04.30 ajal Tartu linnas X 5A asuvas AS-i D. , so avalikus kohas rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et peale seda, kui kasiino administraator H.L. informeeris Helmuth Viirat, et kasiino ruumides ei tohi suitsetada, võttis Helmuth Viira H.L. kampsunist kinni ja raputas H.L. ning seejärel viskas umbes 32 metallmünti H. L näkku ja vastu pead, millega tekitas H. L füüsilist valu ja tervisekahjustuse, so. näo põrutuse. Sellega pani Helmuth Viira toime

§ 263

p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 263 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi mõista liitkaristuseks üks aasta vangistust suurendades mõistetud karistust kaks kuud vangistust 18.08.2008 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-08-6016 mõistetud karistuse kümme kuud vangistust ärakandmata osa kümme kuud vangistust võrra.

§ 68

järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg, so 25.11.2008 kuni 26.11.2008 – kaks eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista üksteist kuud kakskümmend kaheksa päeva vangistust.

§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada Helmuth Viirale mõistetud üheteistkümne kuu ja kahekümne kaheksa päevane vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb seitsesada kakskümmend kuus 726 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha kahe aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule. Menetlus kohtus Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Helmuth Viira tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni (palga alammäär on 4350 krooni). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks vastavalt KrMS §-le 2565 lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu: kohtueelses menetluses 1486.80 krooni ja kohtumenetluses 796.50 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Ingeri Tamm Kohtunik