Obsah (9)

§ 75§ 199§ 200§ 214§ 64§ 65§ 68§ 76§ 751

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-12552 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. detsember 2008.a Asja number 1-08-11076 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär

§ 75-s sätestatud kontrollnõudeid 1.

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:
5. asuda tööle 3 nädala jooksul alates vabanemisest;
6. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;
7. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;
8. omandada põhiharidus katseaja lõpuks;
9. osaleda kriminaalhooldaja määramisel toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis. Viljar Ninn tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Edasikaebekord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Viljar Ninn on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 22.06.2006.a otsusega (täpsustatud Pärnu Maakohtu 05.01.2007.a määrusega) ja

§ 199

lg 2 p 4, 7 järgi karistati teda vangistusega 9 kuud,

§ 200

lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 4 aastat ja

§ 214

lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 26.08.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 1 kuu vangistust võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 9 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust arvestati alates 09.11.2005.a. Viljar Ninni karistusaja algus on 09.11.2005.a ja lõpp 08.08.2011.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Viljar Ninni ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Poolte seisukohad Prokurör toetas Viljar Ninni ennetähtaegset vabastamist. Viljar Ninn seletas, et soovib vabaneda, vabanedes asub koheselt tööle, pere toetab teda. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Viljar Ninn tuleb vabastada ennetähtaegselt elektroonilise valvega.

§ 76

lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning 2 käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Viljar Ninn on karistusest ära kandnud poole. Kriminaalhooldaja on toetanud Viljar Ninni ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega, kuna Viljar Ninnil on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on uue kuriteo toimepanemise risk keskmine, kinnipeetaval on motivatsioon muutuda, mõistab hukka oma varasema käitumise, narkootikumide tarbimise läbi on saanud tervisekahjustuse, suurimad riskid on tööga alahõivatus ning sissetuleku puudumine. Viljar Ninni on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistust kannab esmakordselt. Vangistust on kandnud üle kolme aasta, tema käitumine vanglas on olnud rahuldav, on tegelenud enesetäiendamisega – läbis vanglas 7.klassi ja jätkab õpinguid 8.klassis; Viljar Ninn on vanglas neljal korral distsiplinaarrikkumiste eest karistatud, kaks karistust – noomitused – on kehtivad, neist viimane on toime pandud käesoleva aasta veebruaris. Pere (abikaasa, vanemad, õed-vennad) toetus, kindel elukoht ja töötamistahe on kohtu hinnangul soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks ning loovad ka soodsa pinna Viljar Ninni ühiskonda taassulandumiseks. Viljar Ninni käitumine vanglas ei ole olnud eeskujulik, kuid positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed - Viljar Ninn on vanglas püsivalt tegelenud eneseharimisega ning kehtivad distsiplinaarrikkumised on kergemaliigilised. Riigil on võimalik Viljar Ninni käitumist intensiivselt kontrollida järgneva ligi kolme jooksul s.o kandmata karistusaja ulatuses, mis on

§ 76lg 4 kohaselt katseaja pikkuseks.

Elektroonilise valve tähtajaks tuleb määrata 5 kuud, mis tulenevalt

§ 751

lg-st 4 hakkab kulgema alates päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse Viljar Ninni keha külge. Viljar Ninni võimalike riskide maandamiseks tuleb talle käitumiskontrolli ajaks määrata kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning samuti kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Elu stabiliseerimiseks on vajalik kiire tööle asumine. Enesetäiendamise jätkamiseks on vajalik põhihariduse omandamine katseaja jooksul. Ligi 3aastase vangistuse kandmise ning vähese hariduse tõttu tuleb Viljar Ninnil osaleda toimetulekuoskusi tõstvas sotsiaalprogrammis. Kohus asja lahendamisel juhindub

§-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3. Haide Rimmel kohtunik 3