Kohustada Tõnu Sanglat täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxx, 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks on mõistetud 4 aastat vangistust.
alusel mõisteti lisakaristusena varaline karistus summas 150 000 krooni.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 02.01-07.09.2006.a karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 3 aastat 3 kuud 24 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.09.2006.a ja lõpeb 31.12.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 01.09.2008.a. 27.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.12.2008.a seisuga on Tõnu Sangla kandmata karistusaeg 1 aasta 29 päeva vangistust. Tõnu Sangla on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 25.08.1992.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1 järgi 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 10.11.2004.a Saare Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab Tõnu Sangla tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna vangla iseloomustusest nähtuvalt on kahtlus, kas ta on teadvustanud endale toimepandut ja tööandaja kelle juurde Tõnu Sangla soovib vabanedes tööle asuda, on kriminaalkorras karistatud samuti narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest samal perioodil kui Tõnu Sanglagi ning ei ole seega ilmselt sobiv tööandjaks. Tõnu Sangla ise selgitas, et ta on teinud järeldused ja põhjalikult ümber hinnanud oma varasema käitumise ja tema poolt toimepandu tagajärjed. Ta soovib jätkata seaduskuulekalt. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht ja toetus lähedaselt sõbralt. Ka loodab ta koheselt tööle asuda, selleks on tal olemas tööandja nõusolek. Tõnu Sangla selgitas, et on kursis sellega, et tema võimalik tööandja on kriminaalkorras karistatud isik, kuid ta hakkaks suhtlema vaid tööalaselt ja vajadusel on valmis endale ka muu töökoha otsima, kui seda töökohta ei peeta sobivaks.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtunik leiab, et Tõnu Sangla vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaja lõppemist on põhjendatud. Kuigi prokurör avaldas, et Tõnu Sangla ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks, kuna võimalik tööandja ei ole ilmselt sobiv selleks ja seega ei ole kindel süüdimõistetu tööleasumise võimalus, leiab kohus, et see üksi ei saa olla takistuseks ennetähtaegsel vabastamisel. Kriminaalhooldaja oma ettekandes on toetanud Tõnu Sangla ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldajale oli arvamuse andmisel teada, et võimalik tööandja on ise kriminaalkorras karistatud isik ja viibib hetkel ka kriminaalhooldusel, kuid kriminaalhooldaja hinnangul ei esine Janar Stintilt arvatavalt negatiivset mõju Tõnu Sanglale. Peale selle nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust ja Tõnu Sangla selgitustest kohtule, et ta on vanglas viibimise ajal töötanud, mistõttu on tal olemas tööharjumus ja erinevad oskused ja vajadusel on võimalik ka mujale tööleasumine. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav suudab planeerida oma tegevusi, mõistab põhjus-tagajärg seoseid ning oskab probleemide lahendamisel luua kohaseid strateegiaid ning arvestada ka teiste inimestega. Kuigi on mõningaid küsitavusi, kas ta lõpuni on teadvustanud asjaolusid, mis ta kuritegelikule teele viis, on ta vangistuse ajal nende probleemide lahendamisega tegelenud. Vangistuse ajal on Tõnu Sangla kasutanud enda aega konstruktiivselt – tegelenud enesetäiendusega erinevatel aladel ja töötanud. Eeltoodu annab kohtule põhjust eeldada, et on Tõnu Sangla on parandanud enda käitumist ja tahab ning on ka võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Vabanedes on tal olemas konkreetset plaanid edasise elu osas ja talle on tagatud abi kohanemiseks ka lähedase isiku toetuse näol. Et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb Tõnu Sanglale lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Tõnu Sanglat
lg 2 p 4 alusel kohustada asuda tööle peale vabanemist 1 kuu jooksul.
lg 2 p 7 alusel tuleb Tõnu Sanglal katseajal keelata suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta. Nimetatud kohustus peaks kohtu arvates samuti vähendama uute kuritegude toimepanemise riski. Samas, kui tekib vajadus suhelda ja kriminaalhooldaja peab sellist suhtlemist põhjendatuks, saab ta selleks ka vastava loa anda.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.