lg 4 alusel määrata Aleksandr Karlovitšile katseajaks 1 (üks) aasta.
Kohustada Aleksandr Karlovitši täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid 1
lg 2 alusel määrata Aleksandr Karlovitšile katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest, töö mitteleidmisel võtta ennast arvele tööotsijana; 2) hüvitada rahalisi nõudeid igakuiselt alates tööleasumisele järgnevast kuust vähemalt 1500 krooni kuus; 3) mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; 4) kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja vajadusel läbida ravikuur; 5) kriminaalhooldaja äranägemisel pöörduda psühholoogi poole ja vajadusel läbida nõustamine ning osaleda sotsiaalprogrammides. Määrus Aleksandr Karlovitši suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Viru vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Aleksandr Karlovitš karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Aleksandr Karlovitš on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.09.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-7205
lg 1, § 215 lg 2 p 1 - § 25 lg 2, § 199 lg 2 p 4 ja § 183 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks on
MS § 238 lg 2 alusel vähendatud 1/3 võrra, kandmisele kuulub 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendatud mõistetud karistust Harju Maakohtu 09.08.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 4 kuud vangistust, võrra, ärakandmisele kuulub 2 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 16.03.2007.a ja lõpeb 15.03.2009.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 27.11.2008.a. 22.08.2008.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 02.12.2008.a seisuga on Aleksandr Karlovitši kandmata karistusaeg 3 kuud 13 päeva vangistust. Aleksandr Karlovitš on varem kriminaalkorras karistatud 7 korral: 1) 13.05.1998.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 kuud vabadusekaotust 1-aastase katseajaga; 2) 14.10.1998.a Ida-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 2 ja § 140 lg 2 p 1, 3 - § 15 lg 2 järgi 5 kuud vabadusekaotust; 3) 07.09.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2
järgi 4 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 21 päeva vangistust; 7) 09.08.2006.a Harju Maakohtu poolt
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta Aleksandr Karlovitši tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, kuna Aleksandr Karlovitš on kriminaalkorras karistatud korduvalt ja käesoleval ajal kannab karistust kuriteo eest, mille pani toime katseajal. Karistuse kandmise ajal on teda karistatud distsiplinaarkorras ning ka kriminaalhooldusametnik pole nõustunud ennetähtaegse vabastamsega. Kaitsja leidis, et ennetähtaegsel vabastamisel süüdimõistetule määratav kriminaalhooldus tagaks just vajaliku toe, mis Aleksandr Karlovitšile oleks vajalik ühiskonda sulandumisel ja seaduskuulekalt toimetulemisel. Karlovitšil on olemas töökoht, ta saab hakata kahjusid hüvitama, olemas kindel elukoht. Aleksandr Karlovitš ise palus anda veelkord võimaluse ja vabastada ta enne tähtaega. Ta selgitas, et kannab vangistust kolmandat korda, kuid käesoleva vangistuse ajal on ta saanud psühholoogilist nõustamist ja näeb asju hoopis teisiti ning soovib muutuda. Peale selle on teda vabaduses ootamas 2-aastane laps, keda ta soovib kasvatada. Vabanedes on tal võimalus elama asuda isa korterisse, mis käesolevaks ajaks on remonditud. Samuti on tal olemas töökoht, kuhu ta saaks kohe tööle asuda ja hakata tasuma nõudeid, mis tema vastu esitatud on. Ka avaldas kinnipeetav tegeleda vabaduses enda sõltuvusprobleemiga kui selleks peaks vajadus tekkima ning läbima ravisid.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Aleksandr Karlovitš on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuigi prokurör avaldas, et süüdimõistetu ei ole sobiv isik kriminaalhoolduseks ja ka kriminaalhooldaja ei toetanud ennetähtaegset vabastamist, leiab kohus, et Aleksandr Karlovitši ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldaja oma ettekandes on arvamuse andmisel tuginenud riskide hindamisel sellele, et Aleksandr Karlovitšil puuduks vabanemisel elu- ja töökoht. Käesolevaks ajaks on nimetatud olukord muutunud – ettekande koostamise ajal kinnipeetava isa elukohas toimunud remont on lõppenud ja isa ootab Karlovitši enda juurde elama. Samuti on kinnipeetava isiklikus toimikus olemas kinnitas süüdimõistetule töökoha garanteerimise kohta võimalikult tööandjalt xxxxxxxxxxxxxxxxxxt. Vangistuse ajal on süüdimõistetu õppinud, omandanud tisleri eriala ja lisaks tegelenud psühholoogi abil enda probleemide analüüsimise ja võimalike lahenduste leidmisega. Eelnev näitab kohtu arvates, et Aleksandr Karlovitši tahe muutuda ei ole pelgalt paljasõnaline, vaid ta on astunud reaalseid samme paremuse poole. Eeltoodu annab kohtule põhjust eeldada, et on 3
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna ka kohustus vajadusel pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja läbida alkoholi võõrutusravi. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb Aleksandr Karlovitši
Et stabiliseerida süüdimõistetu majanduslikku olukorda vähendades võlakoormat ja olemata sealjuures liiga koormavaks igapäevaelus, tuleb
Vangla materjalidest nähtuvalt võib Aleksandr Karlovitš vabanemisel vajada kõrvalist abi tugirühmade, toimetuleku programmide ja psühholoogilise nõustamise näol. Kohus, kuulanud ära Aleksandr Karlovitši selgitused istungil, leiab, et nimetatud abi osutatavate programmide määramine kohustusena on põhjendatud, kuna võiks tagada süüdimõistetu parema kohanemise ühiskonnas peale vangistust. Kuna Aleksandr Karlovitši kandmata karistust on alla aasta, tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.