lg 2 p 4, 7,8; § 424 järgi.
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka, ärakandmisele kuulub 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
Tõnissoo ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Tõnissoolt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1-aastaks. Tartu Maakohtu 11.04.2008.a kohtumäärusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 13.12.2007.a kohtuotsus. Karistuse kandmise algus oli 10.04.2008.a ja lõpp on 05.04.2009.a. R. Tõnissoo kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, kui on avaldanud soovi, isikule on planeeritud läbida sotsiaalprogramm 2009.a alguses. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanedes naaseb elama endisesse elukohta Tartusse, töökoha loodab vabaduses leida. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu R. Tõnissoo vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kõik varasemad kriminaalhooldused on lõppenud karistuste täitmisele pööramisega ning viimase käitumiskontrolliperioodi jooksul ei käinud isik kordagi registreerimas. Risto Tõnissoo taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei toeta R. Tõnissoo tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Tõnissoo korduvalt kriminaalkorras karistatud, nii tingimusliku, kui ka reaalse vangistusega, korralikult ei täitnud kohustusi ning kõik karistused olid pööratud täitmisele. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge seoses R. Tõnissoo elustiiliga. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Tõnissoo tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Tõnissoo isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on R. Tõnissoo korduvalt kriminaalkorras karistatud, nii tingimusliku, kui ka reaalse vangistusega, korralikult ei täitnud kohustusi ning kõik karistused olid pööratud täitmisele. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Uue kuriteo toimepanemise risk on kõrge seoses R. Tõnissoo elustiiliga. Isik peaks kindlasti läbima enne vanglast vabanemist liiklusohutusalase programmi. Arvestades R. Tõnissoo poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel 3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.