Väärteoasi nr 4-08-6759 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Margit Veike Määruse tegemise aeg ja koht 02. detsembril 2008 a Jõgeva kohtumaja Väärteoa
§ 201lg 1 alusel palub kohtutäitur otsustada rahatrahvi asendamise.
Nõuded koos täitemenetluse kuludega on 4860,60krooni. Kohtuistungil 15.septembril 2008a andis Andrus Mikiver seletuse, et tal ei ole passi ega muid isikut tõendavaid dokumente taotlenud. Dokumente ei ole, pole vaja olnud. Ta on varem juhutöid teinud ja tahaks ka nüüd trahvi ära maksta. Tähtaeg võiks olla 10.november. Kohus määras A.Mikiverile tähtaja tasumata trahvi tasumiseks ulatuses, mis ei ole aegunud3000 krooni 19.08.2007 .a. otsuse alusel. Kohus selgitas A.Mikiverile, et vastavate tõendite esitamata jätmisel kohus asendab trahvi arestiga. Andrus Mikiver ei esitanud kohtule tõendeid trahvi tasumise kohta. Kohtu seisukohad Kohus väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamisel arestiga lähtub Väärteomenetluse seadustiku §-st 211, mille lg. 1 sätestab: Kohus teeb karistust täitva kohtutäituri avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga vastavalt Karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata.
§ 201
lg.1 sätestab: Kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, saadab kohtutäitur sissenõudja taotlusel avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule või kui otsuse on teinud kohtuväline menetleja, siis kohtutäituri asukohajärgsele maakohtule. Kohtutäitur teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja sissenõudjale. Käesoleval juhtumil ei ole süüdlane asunud täitma tema suhtes tehtud karistusotsuseid, ehkki täitmisteated on talle kätte toimetatud kas posti teel või väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Süüdlasel puudub raha trahvide tasumiseks, puudub ka vara. Kohus on seisukohal, et mõistetud karistus tuleb asendada osas, milles see ei ole aegunud.. 2
(4)
§ 202sätestab:
(1)Täitemenetlus väärteo asjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes lõpetatakse täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul.
(2)Rahatrahvi täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. Karistusseadustiku § 82 sätestab: Lg.1- otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud: p.3)kaheksateist kuud väärteo kohta tehtud otsuse jõustumisest. Aegumine on materiaalõiguse instituut ja karistusõiguses sisaldab endas nii karistusväärsust (süüteo aegumine) kui ka karistusvajadust (täitmise aegumine). Seadusandja on KarS § -82 määranud aegumistähtajad ja aegumistähtaegade kehtestamine on õiguspoliitiline otsustus: on seadusandja otsustada, millise tähtaja kestel soovitakse rakendada riiklikku sundi näiteks karistusvajaduse realiseerimiseks. Siinjuures arvestab seadusandja nii riikliku sunni rakendamise ökonoomsuse põhimõtet kui ka määratlemist, kui kaugele tagasi võib ulatuda riiklik karistusvõim. VTMS § 203 lg 5 sätestab: lahendit ei pöörata täitmisele ega täideta, kui on möödunud Karistusseadustiku § 82 lg 1 p 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. Selline sõnastus sätestab otsesõnu, et pärast KarS § 82 lg 1 p 3 tähtaja möödumist ei täideta väärteoasjas tehtud lahendit. Seega on seadusandja otsustanud, et riiklik karistusvõim ei saa ulatuda tagasi kaugemale kui kaheksateistkümne kuu võrra ehk rohkem kui kaheksateist kuud tagasi jõustunud otsuseid ei ole enam võimalik sundtäita. Aresti määramine ehk vabaduse võtmine on teostatav vaid riikliku sunniga, kohtulahendiga. Seega tuleb täitemenetlus kohtuvälise menetleja otsuse alusel rahatrahvi sissenõudes lõpetada täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi ei ole sisse nõutud 18 kuu jooksul otsuse jõustumisest. KarS § 82 lg.2 sätestab otsuse täitmise aegumise peatumise tähtajad. Käesoleval juhtumil ei ole kohtule teatavaks saanud andmeid, mis annaks alust lugeda Andrus Mikiver*i suhtes tehtud otsuste täitmise aegumine peatunuks ja kohtutäituri poolt asenduskaristuse määramiseks esitatud otsuste täitmine on aegunud järgmiselt: 1) 27.09.2006.a. otsusega nr 2780,06,005743 mõistetud rahatrahv 180 krooni, täitmine aegus hiljemalt aprillis 2008. Kohtuvälise menetleja otsuste tegemisest möödunud perioodi jooksul ei ole Andrus Mikiveril olnud soovi trahve tasuda. Tal puuduvad selleks vahendid ja realiseerimiseks võimalik vara. Ka kohtumenetluse algatamisest 16.juulil 2008a kuni käesoleva ajani, ei ole karistuse asendamise ähvardusel midagi tasutud. Väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Seadusandja on kehtestanud täitmise tähtajaks väärteoasjades tähtaja 18 kuud. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Karistuse vääramatus kujutab endast muuhulgas otsustavust karistuse täideviimisel. 3
(4)Puuduvad Väärteomenetluse seadustikus ja
s sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks. Väärteoasjas määratud rahatrahv tuleb asendada KarS § 72 lg.1 ja lg.2 alusel arestiga. Andrus Mikiveril tuleb kanda aresti 5 päeva. Kuna Andrus Mikiver ei ole kinni peetud, tuleb käesoleva otsusega määratav arest pöörata täitmisele VTMS § 205 lg.2 alusel, teatades Andrus Mikiverile aja, mil ta peab ilmuma aresti kandmisele. Andrus Mikiveril tuleb ilmuda määratud aresti kandmisele 15.detsembril 2008 kell 9.00 Jõgeva Arestimajja. Kohtunik Ü.Raag 4
(4)