lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Hannes Küünarpuu Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: Oleg Žih, IK: 36410010278, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta Oleg Žihi kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 29.07.2008 otsusele nr 2302,08,021744 Oleg Žihi karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna komissari Rene Birk 29.07.2008 otsus nr 2302,08,021744 Oleg Žihi karistamises LS § 7417 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses,
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks muutmata.
lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 6000 krooni ja lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 7 kuuks selles, et menetlusalune isik 26.06.2008 kell 19.42 juhtis Punane 69 maja juures Tallinnas sõidukit, ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mis arvestaks ilmastikutingimusi, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires mistahes takistuse ees. Antud nõuete rikkumise tõttu kaotas sõiduk juhitavuse ning sõitis teelt välja vastu kooli väravaid. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Tallinna Muusikakoolile. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Menetlusalune isik rikkus LE § 123, 227 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7417 lg 1 ja § 7431 lg 1 ettenähtud väärteod. Otsusele esitas Oleg Žih kaebuse, märkides, et teda tunnistati süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises ettevaatamatuse tõttu ja määrati karistuseks rahatrahv 9000 krooni ja juhtimisõiguse äravõtmine 7 kuuks. Vaidlustab otsust, sest lisaks suurele trahvile võeti ära ka juhtimisõigus 7 kuuks. Töötab linnast väljas ca 60 km kaugusel ja vajab igapäevaselt autot, mistõttu taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist juhtimisõiguse äravõtmise osas. Kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde ning seletas, et koer jooksis ette ning oli sunnitud vasakule võtma. Sõitis vastu metallposti, kuid kogu see aed on nii vana ja roostes. Oli lihtsalt väga tujust ära, et põrkeraua ära lõhkus ja sõitis minema ning viis auto remonti. Kuna on maksta korterilaenu, ülal pidada kahte last, siis taotleb nii rahatrahvi vähendamist kui ka juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist. Kohtuväline menetleja leidis, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja esitatud kaebus põhjendamatu. Liiklusõnnetuse põhjustamine võib olla ettevaatamatusest, kuid sündmuskohalt lahkumine saab olla vaid tahtlik tegu. Arvestades menetlusaluse isiku põhjendusi sündmuskohalt lahkumise kohta võib arvata, et menetlusalune isik ei tunne liikluseeskirja. Kohtuväline menetleja ei vaidle vastu kui rahatrahvi tasumine määrataks ositi. Kohus, kuulanud ära kaebuse esitanud isiku selgitused, kohtuvälise menetleja arvamuse, samuti tutvunud väärteotoimiku materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Väärteoprotokollist ja vaidlustatud otsusest nähtuvalt põhjustas kaebuse esitanud isik valesti valitud sõidukiiruse tõttu liiklusõnnetuse ja põhjustas väravate lõhkumisega varalise kahju Tallinna Muusikakoolile. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt oli menetlusalune isik vaadanud oma auto üle ja sõitnud ära, leides, et ta ei tekitanud varalist kahju. Samas aga sätestab LE § 227, et kui õnnetuses osalenud juht ja kahju saaja on juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses ühel meelel, on oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Käesoleval juhul sõitis menetlusalune isik lihtsalt minema, tundmata huvi tekitatud kahju 2 suuruse ja selle hüvitamise vastu ning pigem lootis, et tema tegu jääb avastamata ja vastutus saabumata. Sellega näitas menetlusalune isik oma ükskõikset suhtumist võõrasse varasse ja üleolevat suhtumist liikluseeskirja nõuetesse. Lisakaristus aga ongi menetlusaluse isiku suhtes kohaldatud just LS § 7431 lg 1 ettenähtud rikkumise eest, mitte liiklusõnnetuse põhjustamise eest. LS § 7431 ettenähtud väärtegu aga ei saanud menetlusalune isik toime panna ettevaatamatusest, kuivõrd ta tuli pärast liiklusõnnetust sõidukist välja ja vaatas sündmuskoha üle ning sõitis minema. Seega pani ta selle väärteo toime tahtlikult. Vastavalt LS § 7431 lg 2 sätetele võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni ning LS § 7431 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 18 000 krooni või arest kuni 30 päeva. Käesoleval juhul on menetlusaluselt isikult juhtimisõigus ära võetud 7 kuuks, so põhimõtteliselt lisakaristuse keskmise määra lähedasena ning rahatrahv 6000 krooni, so ettenähtud sanktsiooni ühe kolmandiku ulatuses. Seevastu LS § 7417 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest on karistus määratud vaid ühe kuuendiku ulatuses. Seega on määratud rahatrahvid, arvestades rahatrahvi sanktsiooni ülemmäära, üpris leebed. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusaluse isiku suhtes ka varem kohaldatud samalaadset lisakaristust ja seetõttu ei saanud menetlusalusele isikule olla uudiseks, et tema suhtes võidakse sellist lisakaristust kohaldada. Seega menetlusalune isik, kellel on juhtimisõigus ja kes seetõttu peab teadma ka liikluseeskirja ja liiklusseadust, teadis ja teab ka seda, et liiklusalase väärteo toimepanemisele võib järgneda karistus, milline halvendab tema majanduslikku olukorda ning sõltuvalt rikkumise ulatusest võib rikkumine kaasa tuua ka juhtimisõiguse äravõtmise. Seega pani menetlusalune isik toime väärteo tahtlikult ja teadlikult, kuigi pidanuks arvestama ka sellega, et oma töökoha säilitamiseks ja sinna edaspidi jõudmiseks võib tal juhtimisõigust edaspidi vaja minna. Rikkumise asjaolud aga näitavad seda, et menetlusalune isik suhtus ükskõikselt ka võimalikku ja saabuvasse tagajärge, so juhtimisõiguse äravõtmisesse, mis võib olla talle edaspidi takistuseks sissetuleku saamisel. Arvestades menetlusesemeks oleva väärteo iseloomu võib järeldada, et menetlusalune isik on oma suhtumiselt teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks kaasliiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui menetlusaluselt isikult on juhtimisõigus ära võetud. Mis puudutab lisakaristuse tähtaega, siis asub kohus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamisel tuleb kohaldada samu põhimõtteid nagu ka põhikaristuse kohaldamisel ning üldjuhul tuleks lisakaristus määrata ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Seejuures tuleks karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kõrval arvestada ka menetlusaluse isiku varasemat käitumist liikluses ja tuvastada kas menetlusalune isik on süstemaatiline õiguskorra rikkuja või mitte. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest ja pärast menetlusesemeks oleva väärteo toimepanemist on teda juba suuliselt hoiatatud uue liiklusalase väärteo toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et vaidlustatud otsusega lisakaristuse keskmises määras kohaldamine oli põhjendatud ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ning vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et tal on tasuda korterilaen ja ülalpidamisel kaks last, mille kohta ta küll ühtegi tõendit ei esitanud ning ka kaebuses ta selliseid andmeid kirja ei pannud. Vältimaks väärteoasja arutamise edasilükkamist eelmärgitud asjaolude kohta tõendite lisamise eesmärgil peab kohus võimalikuks määrata rahatrahvi tasumisele ositi KarS § 66 lg 2 alusel. Märt Toming kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.